| Sündinud: |
17.02.1969 |
| Sünnikoht: |
Antsla |
| Haridus: |
1996 Tartu Ülikool, maalikunst
1988 Tartu Kunstikool |
| Isikunäitused: |
1993 Rahvusvaheline Soome-Ugri konverents, Iskar, Udmurtia
Tartu kunstipäevad, Saaremaa
1992 Tartu Õlletare, Tartu
Tartu Ülikooli Raamatukogu |
| Valitud grupinäitused: |
2004 Kursi koolkond. Tallinna Hobusepea galeriis
2003 Kursi koolkond. Tallinna Kunstihoones
2002 Kursi koolkond. Sebra galerii, Tartu
2000 Kursi koolkond. Tartu Ülikooli Ajaloomuuseum
1999 Kursi koolkond. Raatuse Galerii, Tallinn
1998 Kursi koolkond 10. Tartu Kunstimuuseum
1996 Image of Estonia. Seoul, Korea
1995 Kursi koolkond. Tartu Ülikooli Ajaloomuuseum
1994 Kursi koolkond. Tallinna Kunstihoone; Mältinranta Kunstikeskus, Tampere, Soome; Galerii Stallen, Fredrikstad, Norra
1992–1993 Tartu ja Tallinna kevad- ja sügisnäitused |
| Organisatsioonid: |
1995 Eesti Kunstnike Liit |
| Töid kogudes: |
Eesti Kunstimuuseum |
| Kirjeldus: |
Tartu kunstnik ja Kursi koolkonna esindaja Albert Gulk on tänaseni truuks jäänud oma joonistuslaadile, juhindudes seda meediat käsitledes monumentaalkunsti ja pannooliku esituslaadi reeglitest.
"Päikeseleidjad" on osa põhjamaisest talvemüsteeriumist jutustavast sarjast ja kujutab talvise agoonia finaali. Kuigi Gulgi talveootuse sari kasutab moodsat fiction-maailma pildikeelt, järgib teoste süsheeliin loodusmütoloogia klassikalisi kujtelmi ja rahvalikke traditsioone. Töö idee tõukub rahvapärasest elukäsitlusest, eesti maaelanikkonna elufilosoofiat tänapäevani kujundanud hoiakust, mida iseloomustavad maailmakorda sulandumine ja looduse ringkäigule allutatud elamislaad. Kui rääkida konfliktseks muutunud tegelikkuse kaasahaaramise võimalusest, siis Gulgi meetod pakub kindlasti huvi teravate vastanduste pehme maandajana. Ta dramaatiline joonistusstiil eeldab suurt ja hirmsat lugu, mida kunstnik vürtsitab fantaasiapursete ja popkultuuri juurde kuuluva olustikuga, kus inimesi omavhel ei vastandata. Punkari välimusega ratsanikud on vabastatud oma suurlinlikust sotsiaalse mässaja rollist ja kehastavad romantiseeritud kangelase - maailmaparandaja - tüüpi, kellena eesti üldsus 1980.-1990. aastate vahetusel punkareid aktsepteeriski. Mütoloogia pimedama poole juurde kuuluvaid maniakaalseid õuduskujutelmi markeeritakse ulmekirjanduse kogemustest pärinevate detailide kaudu, kasutades õige tunde saavutamiseks tihedat ja erakordselt detailirohket joonistuslaadi.
Gulgi töötamislaadi kindlus ja veenvus tõstsid ta koheselt eesti joonistuse esiridadesse.Tema algupärast taidurlikkust toonitab fakt, et kunstnik ei kasuta oma joonistustes modelli ega foto abi ja toetub üksnes oma visuaalse mälu kujunditele.
Eha Komissarov
|
|
|
