"Foto on valguse joonistus. Fotograafia on valguse graafika. Toomas Kalve on Eesti fotograafilisemaid fotograafe. Et seda veel rohkem rõhutada, kasutab Kalve vanaaegset fototehnikat, kus valgus tuleb läbi objektiivi otse kontaktplaadile ning sinna jäädvustatud kujutis kantakse vahetult, suurendust kasutamata, samade mõõtudega fotopaberile. Nõnda jõuab valguse jäljend vaatajani võimalikult moonutamata."*
"Surnukuuri" fotod on pildistatud Tartu anatoomikumis, steriilses keskkonnas, mis võtab surmalt emotsionaalse ja müstilise mõõtme. Siin on suhe surma rangelt ratsionaalne, piir elavaga terav ja selge. Nendel piltidel ei ole isiklikku puudutust, jälgi olnust, mälestusi, traagikat, ülevust, vaid kliinilise ja lõpliku fakti tõdemine. "Anatoomikumi lahkamislaual lebav avatud rinnakorviga surnukeha mõjub viisil, mida ei söanda kirjeldada. Pisimadki üksikasjad on tanatograafilise täpsusega jäädvustatud, kuid laiba kõrval liikunud inimfiguurist on pildile jäänud vaid ähmane udukogu. Siin pole olnud ettevalmistavat juttu, mis pildistamise hetkel katkeks. Objektiiv on lepingu teinud surmaga kõige materiaalsemal, "lihalikumal" kujul. Pildi dehumaniseeriv jõud on eitamatu ja näkkulööv. Ainult mitte vaadata seda pilti. Nii tunneb pildi vaataja."**
Anu Allas
* Hasso Krull, Toomas Kalve valguse looming. - Sirp, 1997, 21. märts.
** Hasso Krull, Toomas Kalve. - Aine-aineta. Sorose Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse 1. aastanäitus. 1993. Kataloog. SKKEK, 1994, lk. 60.
"Foto on valguse joonistus. Fotograafia on valguse graafika. Toomas Kalve on Eesti fotograafilisemaid fotograafe. Et seda veel rohkem rõhutada, kasutab Kalve vanaaegset fototehnikat, kus valgus tuleb läbi objektiivi otse kontaktplaadile ning sinna jäädvustatud kujutis kantakse vahetult, suurendust kasutamata, samade mõõtudega fotopaberile. Nõnda jõuab valguse jäljend vaatajani võimalikult moonutamata."*
"Surnukuuri" fotod on pildistatud Tartu anatoomikumis, steriilses keskkonnas, mis võtab surmalt emotsionaalse ja müstilise mõõtme. Siin on suhe surma rangelt ratsionaalne, piir elavaga terav ja selge. Nendel piltidel ei ole isiklikku puudutust, jälgi olnust, mälestusi, traagikat, ülevust, vaid kliinilise ja lõpliku fakti tõdemine. "Anatoomikumi lahkamislaual lebav avatud rinnakorviga surnukeha mõjub viisil, mida ei söanda kirjeldada. Pisimadki üksikasjad on tanatograafilise täpsusega jäädvustatud, kuid laiba kõrval liikunud inimfiguurist on pildile jäänud vaid ähmane udukogu. Siin pole olnud ettevalmistavat juttu, mis pildistamise hetkel katkeks. Objektiiv on lepingu teinud surmaga kõige materiaalsemal, "lihalikumal" kujul. Pildi dehumaniseeriv jõud on eitamatu ja näkkulööv. Ainult mitte vaadata seda pilti. Nii tunneb pildi vaataja."**
Anu Allas
* Hasso Krull, Toomas Kalve valguse looming. - Sirp, 1997, 21. märts.
** Hasso Krull, Toomas Kalve. - Aine-aineta. Sorose Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse 1. aastanäitus. 1993. Kataloog. SKKEK, 1994, lk. 60.