Pressimaterjal

13.11.2020-21.03.2021, Adamson-Ericu muuseum 
Väljapanek avab sugestiivselt esivanemate mütoloogilist muinasmaailma, legende, uskumusi ja loodustunnetust. Kaljo Põllu (1934–2010) on üks silmapaistvamaid eesti kunstnikke ning soome-ugri ja Põhjala rahvaste maailmapildi ja muinasmüütide visuaalses keeles mõtestajaid. Metsotintotehnikat ja selle mõjusust kasutades on kunstnik loonud jõulise isikupärase käekirjaga mahukad graafikasarjad „Kodalased“, „Kalivägi“, „Taevas ja maa“, „Eesti maastikud“ ja „Kirgastumine“. Oma teostes jutustab Põllu lugusid esivanemate maailmapildist, legendidest, jumalate ja inimeste suhetest, maailma loomisest, müütilistest tootemloomadest ning looduse vägevusest.

Kuraatorid: Kersti Koll (Eesti Kunstimuuseum) ja Taimi Paves (Ars Orientalis)

13.03–23.08.2020, Adamson-Ericu muuseum 
Legendaarse eesti maalikunstniku Olev Subbi 90. sünniaastapäevale pühendatud näitus esitleb kunstniku loomeperioodi aastatest 1963-1980. Olev Subbi looming oli 1960. ja 1970. aastatel väga tundlik. Valdavaks oli teostes soov maalida nihestatud aegruume, kus ümbritsev reaalsus segunes meistri unistuste ja mälestustega. Ta otsis neis maalitud ideaalmaailmades üldinimlikke väärtusi.

Kuraator: Ülle Kruus
Kujundaja: Inga Heamägi

12.12.2019–01.03.2020, Adamson-Ericu muuseum 
Siim-Tanel Annus (1960) tõusis 1980. aastate lõpus perestroika tuules rahvusvahelisele areenile kui omanäoline performance’i-kunstnik, kes oli juba sügavast stagnatsiooniajast alates loonud oma koduaias müstilisi poolsalajasi etendusi. Näitus kõrvutab Annuse performance’ite dokumentatsiooni kunstniku graafikaga läbi erinevate kümnendite, jõudes välja tänasesse päeva.

Kuraator: Liis Kibuspuu (Tallinna Ülikool)

19.10.2019-02.02.2020, Järvenpää kunstimuuseum 
Näitus Eesti ühe silmapaistvama kunstiklassiku Adamson-Ericu loomingust on valminud Adamson-Ericu muuseumi ja Järvenpää Kunstimuuseumi koostöös ning kuulub Eesti Kunstimuuseumi 100. aastapäeva juubeliprogrammi.

Kuraator: Kersti Koll

16.08.–01.12.2019, Adamson-Ericu museum 
Soome kuldaja klassikud Eero Järnefelt (1863–1937) ja Venny Soldan-Brofeldt (1863–1945) töötasid 19. ja 20. sajandi vahetuse paiku Soome kultuuriloos hästituntud Tuusula järve kunstnike kogukonnas. Järvenpääl, Tuusula järve maalilistel kallastel, tekkis 1890. aastatel rahvusromantiline kunstnike kogukond, mille tuumikusse kuulusid kunstnikud Eero Järnefelt, Venny Soldan-Brofeldt, Pekka Halonen, helilooja Jean Sibelius ja kirjanik Juhani Aho. Eero Järnefelti ja Venny Soldan-Brofeldti loometee kõrgperiood langes ajale, mil rahvusvaheliste kunstisuundadega suhestudes kujunes välja soome identiteedi ja rahvusliku aate visuaalne keel. Näitusel eksponeeritavad tööd – värviküllased maastikud, looduslüürika, kunstnike sõpruskonna portreed ja argielu kompositsioonid – kuuluvad Järvenpää Kunstimuuseumi rikkalikku kollektsiooni.

Kuraator: Hanna Nikander (Järvenpää Kunstimuuseum, Soome)

05.04.–04.08.2019, Adamson-Ericu museum 
Näitusel saab näha 20. sajandi esimesel poolel tegutsenud eesti kunstnike vabaloomingut kõrvuti teatrilavadele looduga. Kutseliste teatrite soov visuaalselt kõrgetasemeliste lavamaailmade järele ning kunstnike huvi teatrikunstis kiiresti kehtestunud modernistlike ja ekspressionistlike väljendusviiside vastu innustas autoreid katsetama teatrikunstiga.

Kuraator: Kerttu Männiste

16.11.2018–17.02.2019, Okuni pühamu, Jaapan 
Kaljo Põllu (1934–2010) on üks silmapaistvamaid Eesti kunstnikke ning soome-ugri ja Põhjala rahvaste maailmapildi ja muinasmüütide mõtestajaid visuaalses keeles. Tema tegevus kunstiõppejõuna ning eesti ning soome-ugri rahvapärandit uurivate teadusekspeditsioonide juhina on Eesti kunstielu tugevalt mõjutanud.
Kaljo Põllu näitus Jaapanis on osa Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva rahvusvahelisest programmist.

Kuraatorid: Kersti Koll (Eesti Kunstimuuseum) ja Taimi Paves (Ars Orientalis)

09.11.2018–24.03.2019, Adamson-Ericu muuseum 
Väljapanekuga tähistatakse Adamson-Ericu muuseumi 35. tegevusaasta täitumist ning tehakse kummardus Eesti territooriumil elanud varasematele põlvkondadele. Tegemist on arheoloogilise pärandi, Adamson-Ericu meisterliku loomingu ja nüüdisaegsete unikaalehete võluva kooslusega.
Ekspositsiooniga vaatab muuseum Adamson-Ericu loomingust lähtudes nii ajas tagasi kui ka edasi, tänapäeva suunas. Näituse kontseptsiooni keskmes on mõisted traditsioon ja innovatsioon. Ehted on olnud pärandvarana – jõukuse, sotsiaalse staatuse ja võimu atribuutidena – olulised aastatuhandeid. Vaadeldes neid nii suurel ajaskaalal, näeb peegeldust nii vana kui ka uuema aja traditsioonidest ja oskustest.

Kuraatorid: Ülle Kruus (Eesti Kunstimuuseum), Kersti Koll (Eesti Kunstimuuseum), Ülle Tamla (Tallinna Ülikool)

15.06.–28.10.2018, Admason-Ericu muuseumis 
Gunnar Neeme (1918–2005) on oma erakordselt laiahaardelise loomepärandi, mitmes suunas pulbitseva ürgse ande ja energiaga üks kõige märkimisväärsem Austraalias elanud ja töötanud eesti kunstnik ja kirjanik. 2018. aastal, mil tähistatakse Eesti Vabariigi 100. aastapäeva, möödub ka Tartust pärit kunstniku sünnist terve sajand. Eestist kaugel Austraalias pea 60 aastat tegutsenud silmapaistva loomekarjääriga Gunnar Neeme nimi ja looming on senimaani jäänud Eesti laiemale kunstiavalikkusele siiski üsna tundmatuks.

Kuraator: Kersti Koll

26.01. - 03.06.2018, Adamson-Ericu muuseum 
Eesti Kunstimuuseumi ja Kunstiühingu Pallas koostöös sündiv näitus Adamson-Ericu muuseumis keskendub Kunstiühingu Pallas loomisele saja aasta eest ja tegevusele kuni Konrad Mägi surmani, hõlmates ka ühingu taastamist kolmekümne aasta eest.
Pallase nimi kõlab eesti kultuuriloos väga tuttavalt, aga sügavamaid teadmisi selle kohta napib. Ometi on tegu meie vaimu- ja tundekultuuri arengus esmajärgulist osa etendanud ühinguga, mis sündis käsikäes Eesti riigiga. Pallas koondas lisaks kunstnikele ka teiste alade inimesi: kirjanikke, arhitekte, kunstiloolasi ja -toetajaid. 1919. aastal asutas ühing kunstikooli, millest kujunes meie esimene kujutava kunsti alast kõrgharidust andev asutus, mis tõstis kunstihariduse Euroopa tasemele. Ühing korraldas hulgaliselt näitusi ja jõudis – enne sundlikvideerimist 1940. aastal – algatada Tartu Kunstimuuseumi loomise.
Näitusel on erilise tähelepanu all need kümme isikut, kes kirjutasid 21. jaanuaril 1918 Tartus alla Kunstiühingu Pallas esimesele põhikirjale: Aleksander Tassa, Konrad Mägi, Auguste Pärn, Alma Johanson (Koskel), Johannes Einsild, Voldemar Kangro-Pool, Klara (Claire) Holst, Marie Reisik, Mart Pukits ja Ado Vabbe. Mõned neist olid juba siis ja on praeguseni tuntud, teised hoopis tundmatud või teostanud end koguni muul alal. Mainitud kümnele lisandub üheteistkümnendana Friedebert Tuglas, kelle allkiri teadmata põhjustel põhikirja alt puudub, aga kes ometi oli ühingu loomise juures agaralt tegev.
Pallase taastamise ajast on võetud luubi alla kuus kunstnikku, isiksust, sidepidajat, kes kandsid pallaslikku mõtet ja vaimu mõlemal pool raudset eesriiet, läbi okupatsioonide uude vabanemisse: Ann Audova, Linda Kits-Mägi, Karin Luts, Alfred Kongo, Eduard Rüga ja Voldemar Vaga. Pallase sündi ja taassündi ning selles osalenud isiksusi esitatakse põhiliselt kunstiteoste kaudu, valguse ja varju ning värvilahenduste koosmängus, et teha nähtavaks pallasliku kooli tugevus ja ajaproovile vastu pidanud eripära.

Kuraatorid: Ülle Kruus, Enn Lillemets

27.10.2017 – 07.01.2018, Adamson-Ericu muuseum 
Adamson-Ericu teoseid iseloomustavad erakordse kirega komponeeritud kujundid, värvid ja figuurid. Nii ümbritsevat tegelikkust kui ka minevikupärandit mänguliselt taas- ja ümberluues sündis isikupärane loominguline maailm. Adamson-Ericu 115. sünniaastapäevale pühendatud näitusel on eksponeeritud ülevaade meistri elutööst – kujutav ja tarbekunst ning ka kavandid ja eeltööd teostele. Väljapanekut täiendavad tema loomingu tagamaid avavad arhiivimaterjalid ja kommentaarid.
Näitusega kaasneb interaktiivne multimeedialahendus, mille abil saab jälgida kunstnik Adamson-Ericu loomingulisi otsinguid ja tööd 45 aasta jooksul.

Kuraatorid: Ülle Kruus, Kersti Koll

09.06 - 01.10.2017, Adamson-Ericu muuseum 
Eesti väljapaistvate klaasikunstnike loomingu näitus, kus kõrvuti omaaegsete kõrgkooli lõputöödega on eksponeeritud autorite nüüdisaegsed teosed. Esitades kõrvuti erinevaid aastakümneid, on võimalik jälgida, kuidas äsja kooli lõpetanud noorte kunstnike loomingulised tõekspidamised ja eneseväljenduse vormid on aja jooksul muutunud.
Näitusega tähistatakse Eesti professionaalse klaasikunsti 80. aastapäeva.
Kunstnikud ja kõrgkooli lõpetamise aastad: Maie Mikof (1967), Peeter Rudaš (1970), Rait Prääts (1975), Mare Saare (1979), Eve Koha (1981), Ivo Lill (1985), Kai Kiudsoo-Värv (1995, MA 1996), Tiina Sarapu (1995, MA 1996), Eeva Käsper (1998, MA 2003), Maret Sarapu (2002, MA 2005), Kristiina Uslar (2003, MA 2007), Andra Jõgis (2011, MA 2014), Kristiina Oppi (2012, MA 2017)

Näituse kuraator: Mare Saare (Eesti Kunstiakadeemia)