Kadrioru kunstimuuseum

Kadrioru kunstimuuseum on ainus spetsiaalselt väliskunsti kogumisele ja tutvustamisele pühendunud muuseum Eestis. Siin asuvad Eesti arvukaimad ja tähtsaimad Vene ja Lääne-Euroopa 16. – 20. sajandi kunsti kogud (maal, graafika, skulptuur ja tarbekunst).

Muuseumi kogude ajalugu ulatub tagasi Balti mõisakultuuri õitseaega – 18. sajandi lõppu ja 19. sajandisse. Paljud tööd ehtisid varem Eesti- ja Liivimaa mõisamajade interjööre ning esitavad oma kunagiste omanike (von Liphartid, von Siversid, Volkonskid) kunstieelistusi. Muuseumisse jõudis osa mõisnike kunstivaradest juba vahetult oktoobrirevolutsiooni järel Eesti Vabadussõja aastatel, mitmeid töid on omandatud hiljem. 1926. aastal tegi Eesti Vabariik suurima väliskunsti kogusid täiendanud ostu, sõjajärgne periood tõi täienduseks peamiselt nö. üleliidulise jaotuse korras eraldatud Vene kunsti Moskvast ja Leningradist. Varade ümberjaotamine käis ka Eesti muuseumide siseselt, kunstimuuseumi jõudis välisautorite maale, graafikat, skulptuure ja tarbekunsti nii Eesti Rahva Muuseumist (tollal Riiklik Etnograafiamuuseum) kui ka Tallinna Linnamuuseumist. 1948. aastal muudeti kooliks baltisaksa kunstnikule C.T. von Neffile kuulunud Muuga mõis ja sealne kunstikogu anti üle kunstimuuseumile. Moskvas elanud eestlasest kollektsionääri Konstantin Toominga kingitusena jõudis 1972. aastal muuseumi tähelepanuväärne 17.-19. sajandi miniatuur- ja siluettportreede kogu.

Kadrioru kunstimuuseumi kollektsiooni moodustab enam kui 900 lääne-euroopa ja vene maali, ca 3500 graafilist lehte, üle 3000 skulptuuri ja pisiplastikaeseme ning 1600 tarbekunstiteost (ajalooline mööbel, portselan, klaas jms.). Siia lisanduvad veel ligi 700 kunstitööd Johannes Mikkeli kogus.

Lääne-Euroopa maalikunsti vanemaks ja väärtuslikumaks osaks on Madalmaade 16.-18. sajandi meistrite (P. Brueghel noorem, C. Peters, H. van Essen, J. G. Cuyp, T. Michau) tööd, samuti saksa (L. Cranach, B. Block, A. Graff, A. Kauffmann) ja itaalia (B. Strozzi) kunstnike teosed. Kõige arvukamalt on muuseumis esindatud aga vene koolkond: portreemaal 18. – 19. sajandist (D. Levitski, V. Borovikovski, V. Tropinin ja 18. sajandil Venemaal tegutsenud G. B. Lampi), samuti vene akadeemiline realistlik maal 19. sajandi II poolest (I. Šiškin, I. Aivazovski, I. Repin) ning vene modernism 20. sajandi esimestest aastakümnetest (A. Arhipov, K. Petrov-Vodkin, K. Korovin). Skulptuurist pakub Kadrioru kunstimuuseumi kogu näiteid peamiselt Itaalia ja Vene meistritelt (P. Tenerani, M. Tšišov). Tööde temaatika ulatub antiikmütoloogiast ajalooliste isikute portreedeni. Tarbekunstist on silmapaistvaim Vene portselani kogu, kus leidub ka valik modernistlikku vene nõukogude portselani.

Kadi Polli, Kadrioru kunstimuuseumi direktor