Näituste vaated

26.09.2020 – 28.02.2021, Kadrioru kunstimuuseum 
Kassid ja koerad on elanud inimeste kõrval tuhandeid aastaid ning inspireerinud kunstnikke ajaloo vältel ikka ja jälle. Näitus “Alati meie kõrval. Kassid ja koerad 16.–19. sajandi kunstis” uurib kasside ja koerte kujutamist kunstis alates varauusajast kuni 19. sajandi lõpuni, tuues esile nende loomade tähtsust, mitmesuguseid rolle ja sümboolseid tähendusi.

Kuraatorid: Anu Allikvee, Tiina-Mall Kreem, Anu Mänd (Tallinna Ülikool)
Kujundaja: Jaanus Samma

02.11.2019 – 22.03.2020, Kadrioru kunstimuuseum 
Tartu Ülikool on Eesti kunstiteaduse, esimese kunstimuuseumi ja kunstiõppeasutuse – joonistuskooli – sünnikoht. Samuti on 1632. aastal asutatud ja 1919. aastal Eesti rahvusülikooliks reorganiseeritud Tartu Ülikool eestikeelse kunstielu tugisammas, mille kollektsiooni kuuluvaid töid võib sageli näha nii Eesti kui välisnäitustel.

Kuraatorid: Tiina-Mall Kreem (Eesti Kunstimuuseum), Ingrid Sahk (Tartu Ülikool)
Kujundaja: Angelika Schneider

16.06. – 13.10.2019, Kadrirou kunstimuuseum  
1219. aastal toimunud Lindanise lahinguga, millega seoses Tallinna esmakordselt kirjalikes allikates mainitakse, on seotud ka Taani rahvuslipu Dannebrogi sündimise imeline hetk. Legendaarse sündmuse 800. aastapäeva tähistamiseks koostatud näitusel jõuab esmakordselt Eesti publikuni ulatuslik valik Taani kuldaja kunsti Taani Riikliku Kunstimuuseumi kogudest.

Kuraator: Henrik Holm (Taani Riiklik Kunstimuuseum)
Kujundaja: Liina Siib

21.07.-21.10.2018, Kadrioru kunstimuuseum 
Kadriorg on olnud lavaks tähtsatele poliitilistele sündmustele, kujundanud paljude põlvkondade esteetilisi tõekspidamisi ning omanud märkimisväärset rolli kunstis ja kirjanduses. Ühest küljest on Kadrioru loss hästi säilinud, teisest küljest aga peame tõdema, et iga ajalooperiood on seda enda järgi ümber kujundanud. Näitus peegeldabki seda lossi ja pargi ajaloo kuma ning loob atmosfääri, mis aitab tunnetada Kadrioru olemust.
Kadrioru ajaloos on huvitavad ja väärtuslikud kõik kihistused – olles algselt tsaaride esindusloss, sai sellest 19. sajandil valitseja pere ja kaaskonna suvituspaik, mis kannustas kohaliku kuurortelu. 20. sajandi poliitilised murrangud tähendasid Kadrioru jaoks teekonda Vene keskvõimu sümbolist Eesti Vabariigi kultuuripärandi ühe hinnalisema mälestiseni.

Kuraatorid: Aleksandra Murre ja Kerttu Männiste
Kujundajad: Liina Unt ja Katre Rohumaa

10.03.-08.07.2018, Kadrioru kunstimuuseum 
Ivan Aivazovski on üks kuulsamaid Vene kunsti esindajaid, kelle meremaalid on võlunud publikut läbi aegade alates tema eluajast tänapäevani, mida näitasid ka eelmisel aastal toimunud Aivazovski 200-sünniaastapäevale pühendatud suurnäitused Venemaal ja Armeenias. Kadrioru kunstimuuseumis toimuv näitus on esimene Ivan Aivazovski teoste suurem väljapanek Eestis. 39 teose hulgas saab näha ka Eesti Kunstimuuseumi kogusse kuuluvat maali „Vaade Vesuuvile päev enne vulkaanipurset“, mida ei ole avalikkusele pärast 1886. aastat eksponeeritud. Maal oli halvas seisukorras ja vajas konserveerimist, mille pikaajaline protsess on nüüd lõpule jõudnud.

Kuraatorid: Alar Nurkse ja Aleksandra Murre
Kujundaja: Tõnis Saadoja
Graafiline kujundaja: Stuudio Stuudio

21.10.2017-25.02.2018, Kadrioru kunstimuuseum 
Nagu pealkirigi ütleb, on näitus kantud uudishimust – võimalusest heita pilk teise muuseumi kogusse ja tutvustada siinsele publikule valikut 16.–17. sajandi maalikunsti Varssavi Rahvusmuuseumi rikkast Madalmaade kunsti kogust. Ühtaegu viitab pealkiri ajastule, millest eksponeeritud kunstiteosed pärinevad. Seda ajajärku iseloomustavad taevakehade, maade ning uute looma- ja taimeliikide avastamine, leiutised ja teadmiste süsteemne kogumine, kuriositeetide ja antikviteetide kollektsioonid, kunstikabinetid, sügav uudishimu meid ümbritseva maailma vastu.

Kuraatorid: Greta Koppel (Kadrioru kunstimuuseum) ja Aleksandra Janiszewska (Varssavi Rahvusmuuseum)

27.05.-01.10.2017, kadrioru kunstimuuseum 
Tartu Ülikooli kunstimuuseumi koostatud ja Kadrioru kunstimuuseumi jaoks täiendatud näitus keskendub 19. sajandi alguses noore baltisaksa orientalisti ja ränduri Otto Friedrich von Richteri (1791–1816) uurimisreisidele Egiptusse ja Ees-Aasiasse.
Tartumaal Vastse-Kuuste mõisas sündinud Richter õppis klassikalist filoloogiat ja orientalistikat Moskvas, Heidelbergis ja Viinis. Seejärel suundus ta 1814 uurimisretkele Türki, 1815 aga Egiptusse ja Nuubiasse, olles üks esimestest selle piirkonna kultuurivaramu uurijatest. Paraku suri ta ootamatult 1816 Smürnas (tänapäeva Izmir Türgis).

Kuraatorid: Anu Allikvee (Kadrioru kunstimuuseum), Jaanika Anderson ja Kristiina Tiideberg (Tartu Ülikooli kunstimuusem)
Kujundaja: Silver Vahtre

21.01.-14.05.2017, Kadrioru kunstimuuseum 
Madalmaade, Itaalia ja Prantsuse 17. ja 18. sajandi meistrite lillebukette, puuviljakorve, elegantselt kaetud hommikusöögilaudu ning jahitrofeesid kujutavad kompositsioonid on sajandeid paelunud vaatajaid maalitehnilise meisterlikkuse ja allegooriliste alltekstidega. Kõrvuti vanema maalikunstiga leiavad käesoleval näitusel eksponeerimist natüürmordižanriga tehniliselt ja temaatiliselt suhestuvad teosed Soome ja Baltimaade nüüdiskunstnikelt.

Kuraator: Kerttu Männiste
Kujundaja: Peeter Laurits

03.09.2016 - 08.01.2017, Kadrioru kunstimuuseum 
Näitus esitab Kadrioru kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Tartu Ülikooli Kunstimuuseumi ja Narva Muuseumi kogude põhjal valiku vene 19.–20. sajandi kunstist paberil – estambist, joonistusest ja akvarellist.

Näituse kuraatorid: Mai Levin ja Anu Allikvee
Näituse kujundaja: Inga Heamägi

16.04. - 21.08.2016, Kadrioru kunstimuuseum 
Näitus toob Eesti vanemast kunstiajaloost välja teemade teema tutvustades Eesti ja Euroopa vanade kunstimeistrite armastusele, selle lõpututele versioonidele ja nüanssidele pühendatud teoseid.

Näituse kuraatorid: Anu Allikvee ja Tiina-Mall Kreem
Näituse kujundaja: Angelika Schneider

24.10.2015 - 13.03.2016, Kadrioru kunstimuuseum 
Saksa, Vene ja Balti kultuurimälus on von Kügelgenid tuntud ja teenekas sugupuu, kust pärineb mitmeid olulisi kunstnikke, kirjanikke ja haritlasi. Sellele loomingulisele dünastiale panid aluse vennad Gerhard ja Karl von Kügelgen – identsed kaksikud, kes sündisid Saksamaal Reini-äärses Bacharachi linnakeses. Vendade kunstnikukarjäär algas kodukandi suurematest keskustest Koblenzist ja Bonnist, sai täiendust 18. sajandi absoluutses kunstimetropolis Roomas ning puhkes õide Euroopa idaäärel – Riias, Tallinnas ja Peterburis. Algusest peale huvitasid ühte venda inimesed ja teist loodusvaated. Hilisemat Dresdeni Kunstiakadeemia professorit Gerhard von Kügelgeni tuntakse Saksamaal kui Goethe-maalijat ja Caspar David Friedrichi sõpra, Venemaal kui Paul I perekonna portreteerijat. Karl von Kügelgen on läinud ajalukku Tsaari-Venemaa uute valduste – Eesti, Krimmi ja Soome – maastike jäädvustajana. Käesolev näitus keskendub aga vendade Kügelgenide sidemetele Eestiga, näidates neid pöördelise tähtsusega meistritena Balti kunstiloos. Kügelgenid tõid Eesti- ja Liivimaa portreekunsti ja maastikumaali valgustusaja väärtused ning uue kunstilise taseme, kuid tõstsid siinmail ka kunstnikuameti staatust tervikuna, määratledes ennast mitte enam käsitööliste, vaid vabade loojate ja intellektuaalide ringi ning sõlmides peresidemed Balti aadliga.

Näituse kuraator: Kadi Polli
Näituse kujundajad: Mari Kurismaa ja Mari Kaljuste

27.09.2014 - 15.03.2015, Kadrioru kunstimuuseum 
Antiigi pärandi ja kristliku kultuuriloo südameks olev Itaalia on sajandeid kunstnikke lummanud ja inspireerinud. Tuginedes antiigi traditsioonidele ning kinnistudes renessansskunstis kujunevad just Itaalias välja iluideaalid ja kompositsioonireeglid, mis jäävad Euroopas valitsema kuni 19. sajandi lõpuni.

Näituse kraatorid: Kerttu Männiste ja Anu Allikvee
Näituse kujundaja: Peeter Laurits

29.03 - 07.09.2014, Kadrioru kunstimuuseum 
Eveline von Maydell oli maailmakodanikust baltisaksa aadlidaam, kes saavutas tuntuse siluetikunstnikuna. Tema loominguline kõrgaeg jääb kahe maailmasõja vahelisse perioodi, mil ta elas ja töötas nii Saksamaal, Ameerika Ühendriikides kui ka Eestis. Filigraanselt lõigatud varipildid kujutavad tuntud kirjanikke ja poliitikuid Thomas Mannist Theodore Rooseveltini, teatri- ja muusikakuulsusi Anna Pavlovast Ethel Leginskani, lisaks arvukalt tolleaegseid seltskonnadaame, lapsi ja lemmikloomi. Autori oskus ilmestada oma loomingut detailide ja ajastuomaste fragmentidega toob esile portreteeritavate isiksuse ainukordsuse ka väikesemõõdulistel siluettportreedel. Eveline von Maydelli siluetid on küll mustvalged, aga kujutavad ometi tema kaasaegset maailma kogu selle värvispektris.

Näituse kuraatorid: Juta Kivimäe ja Linda Lainvoo
Näituse kujundaja: Angelika Schneider

07.09.2013 - 09.03.2014, Kadrioru kunstimuuseum  
Näitus „Kui kunstnik kohtus Kleioga” on esimene kunstisündmus, mis toob kokku Eestis ja Lätis 19. sajandil loodud ja kogutud ajaloopildid. Näitusel kõnelevad kunstnik ja ajaloomuusa Kleio. Sünnib dialoog – kord fantaasial, kord ajalool põhinev, suurejooneline või intiimne, kirglik või mõtisklev.
Piltidel elustuvad ajaloosündmused ja paigad, kangelased ja eeskujud. Näitusel kohtuvad Riia piiskop Albert ja kroonik Henrik, Tartu raehärrad ja ordumeister Plettenberg, kuningas Louis XVI ja kuninganna Marie-Antoinette, Julius Caesar ja Kleopatra, väejuhid Aleksander Suur ja Aleksander Nevski, Napoleon ja Kutuzov ning mitmed teised.
19. sajand oli ajaloosajand, mil ajaloost kujunes omaette teadusharu, plahvatuslikult kasvas ajaloo populaarne tõlgendamine ja sidumine rahvuse ja maaga. Näitusel olevad kunstiteosed peegeldavad seda kõike ühel või teisel viisil.
Näitust vaadates tuleks meeles pidada, et kunstnik ei ole ajaloolane ja et 19. sajandil olid inimeste arusaamad ajaloost üsna erinevad tänapäevastest. Teisisõnu – eksponeeritud pildid räägivad rohkem selle loojast ning tema ja ta kaasaegsete ajaloonägemusest kui kujutatud sündmustest.

Näituse kuraatorid: Anu Allikvee ja Tiina-Mall Kreem
Näituse kujundaja: Angelika Schneider

9.02 - 18.08.2013, Kadrioru kunstimuuseum 
Ilja Repin (1844–1930) kuulub nende vene kunstnike hulka, kelle loomingut tuntakse kogu maailmas. Valdavalt teatakse Repinit kui suurt realisti, kelle sageli ühiskonnakriitilise alltekstiga teostelt leiab vaataja lihtrahva ja talupoja igapäevaelu peegelduse.
Karjalas paiknevasse Kuokkalasse asus kunstnik elama (täna Vene Föderatsiooni koosseisus paiknev Repino) 20. sajandi esimestel aastatel. Koos fotograafia ja kirjanduse vallas tegutsenud elukaaslase Natalia Nordmanniga (1863–1914) rajas ta sinna ühise kodu, millest sai peagi aktiivne kultuurielu keskus. Pärast Soome iseseisvumist sõlmis Repin tihedamad kontaktid sealse kunstielu ja kunstnikkonnaga. 1920. aastail esines kõrges eas kunstnik viljakalt näitustel nii Venemaal kui ka Soomes. Mitmetele Nõukogude Liidu ametlikele kutsetele vaatamata ei lahkunud Repin Soomest, vaid jäi sinna oma surmani 1930. aastal.

Näitus toimub koostöös Soome Rahvusgalerii – Ateneumi kunstimuuseumiga

22.03. – 24.06.2012, Kadrioru kunstimuuseum 
Projekt on esmakordne ulatuslik Eesti, Läti ja Leedu muuseumites leiduvate 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse vene kunstnike teoste ühine väljapanek. Kolme Balti riigi seitsmest muuseumist näitusele toodud maalid, skulptuurid ja tarbekunstiteosed annavad suurepärase ülevaate vene kunsti kuldajast ja tuntumate meistrite loomingust. Kadrioru kunstimuuseumi saalides eksponeeritakse hõbedaseks sajandiks nimetatud ajastu kunsti, alustades vene impressionismist kuni 20. sajandi alguse avangardsete vormiotsinguteni.

Näituse kuraatorid: Aleksandra Murre ja Tiina Abel
Näituse kujundus: KAOS arhitektid
Graafiline kujundus: Andres Tali

22.10.2011 - 04.03.2012, Kadrioru kunstimuuseum 
Näitus esitleb nelja 16. sajandi Madalmaade maali, tutvustades ulatuslike multimeedialahenduste kaudu tööde algupära, valmimisaja ja -koha ning autori otsingute põnevat teekonda.
Kunstiajaloolased, konservaatorid ja loodusteadlased otsivad vastust küsimusele, kuidas seostuvad neli väga sarnast maali (kõik teemal „Kaubitsejate ja rahavahetajate templist väljaajamine”) kunstiajaloo ühe intrigeerivama meistri Hieronymus Boschi (u 1450–1516) ja „Teiseks Boschiks” nimetatud Pieter Bruegel vanema (1526/30–1569) loominguga.
Lisainformatsioon projekti ja näituse kohta: Bosch & Bruegel

Näituse kuraator: Greta Koppel
Näituse multimeedia kuraator: Hilkka Hiiop

Kadrioru kunstimuuseumis 07.05.–02.10.2011 
„Eesti ikoonikunsti” näituse eesmärk on tutvustada seni kogudes varjul olnud Eesti ikoonimaali kui vähetuntud, ent olulist osa Eesti õigeusklike – venelaste, eestlaste ja setude – läbi sajandite ulatuvast vaimsest pärandist. Muuseumi saalides eksponeeritud mälestised moodustavad visuaalse rea, mis toob vaatajani Eesti ikoonimaali erinevad arenguetapid, iseloomulikud jooned ning seotuse eri aegade vaimsuse ja esteetikaga.
Näitusel eksponeeritakse töid erakogudest, muuseumidest (Eesti Kunstimuuseum, Eesti Ajaloomuuseum, Hiiumaa Muuseum, Pärnu Muuseum, Võrumaa muuseum, Eestimaa Vene Muuseum) ja Eesti õigeusu kirikutest.

Näituse kuraator: Aleksandra Murre

11.09.2010 – 23.04.2011 
2010. aastal möödub 10 aastat Kadrioru lossi taasavamisest ja väliskunsti muuseumi ehk Kadrioru kunstimuuseumi loomisest. Juubelinäitusel "Šedöövri sünd" eksponeeritakse säravamaid leide muuseumi kogust. Vaataja ette tuuakse Eesti väliskunsti kollektsiooni siiani "lihvimata teemandid" – tööd, mille tumenenud lakikihi alt ilmnevad eriline kvaliteet ja intrigeerivad kunstnikunimed.

Näituse kuraatorid: Greta Koppel ja Aleksandra Murre
Näituse kujundajad: Tuuli Aule ja Villu Plink

19.09.2009–29.08. 2010 
Näitus "Balti biidermeier" annab esmakordselt Eestis ülevaatliku ajastupildi Eesti- ja Liivimaa 19. sajandi esimese poole kunstist. Mõiste "biidermeier" sündis Napoleoni sõdadele järgnenud rahuaja hubasust hindava kodanliku elutunde tähistamiseks ning jättis ajastu kunsti palgele olulise jälje. Eesti kunstikogudes on säilinud suurepäraseid portreid, maastikke, linnavaateid ja tarbekunstiteosed, mis juhatavad vaataja naiseliku malbuse (rohkem tikkida, vähem mõelda!) ja meheliku kindlameelsuse aega. Näitus tutvustab baltisaksa seisuseuhkust ja soorolle, kodukultust ja kodumaa-kujutlust, suhtumist eestlastesse ning Tartu (Dorpat) ja Tallinna (Reval) elu.

Näituse kuraator: Tiina Abel
Näituse kujundaja: Tiit Jürna

6.02-12.02.2010 
2008. aastal leiti Lõuna-Itaalias Acerenza linnakeses maal, mis võib olla renessanssgeeniuse Leonardo da Vinci autoportree. Kui see osutub tõeks, tähendab see nii kunstimaailma raputavat uudist kui ka suuri rahanumbreid. Kadrioru kunstimuuseumil on unikaalne võimalus esitleda nimetatud maali Eestis. Esitlusel on eriline rõhk maali autori ja valmimisaja väljaselgitamiseks ette võetud laiahaardelistel uuringutel, mis hõlmavad nii kriminoloogiat (maalilt leitud sõrmejälje võrdlused), arstiteadust (da Vinci näo füsiognoomia) kui ka keemiat (värvipigmentide analüüsid). Sündmusele lisab kaalu asjaolu, et protsessis osalevad ka eestlased – Orest Kormašov ja Helen Kokk, kes on loonud da Vinci peast kolmemõõtmelise mudeli.

22.05–30.08.2009 
Näitus esitab suurejoonelise valiku 17. sajandi Madalmaade maalikunsti Kadrioru kunstimuuseumist ja Sinebrychoffi kunstimuuseumist Helsingis. Tegemist on Eesti ja Soome riigi väliskunsti kogude paremikuga ning esmakordselt on kahe muuseumi vanad ja väärtuslikud šedöövrid ühistel näituseseintel. Rangelt piiritletud žanrilistest, rahvuslik-koolkondlikest või temaatilistest jaotustest hoiduv näitus pakub kahe kogu töid põimides meeleolukaid ekskursse Madalmaade maalikunsti hiilgeaega ning ehedat vaatamisnaudingut nii kunstiajaloos ammu tuntud kui ka alles (taas-)avastamist ootavatelt kunstnikelt.

Näituse kuraator: Greta Koppel
Näituse kujundajad: Mari Kurismaa ja Mari Kaljuste

24.05.2008–26.04.2009 
Möödunud sajandite ja aastakümnete jooksul on Kadriorg võõrustanud Vene tsaare ja keiserliku perekonna liikmeid ning pakkunud suvist peavarju Eestimaa kindralkubernerile. Aastatel 1921–1929 tegutses hoones Eesti Kunstimuuseum; 1930. aastate alguses kujundati loss ümber Eesti riigivanema residentsiks. Pärast Teist maailmasõda taas kunstimuuseumiks saanud loss renoveeriti 1990. aastatel ja taasavati Kadrioru kunstimuuseumina 2000. aastal. Näitus "Loss ja tema lugu" toob autentsete esemete, dokumentide, kunstiteoste, plaanide ja piltide abil vaataja ette lossi ajaloo kihistused ning möödunud sajandite hõngu ja koloriidi.

Näituse kuraator: Aleksandra Murre
Näituse kujundaja: Vladimir Anšon

9.02.-11.05.2008 
Näitus vaatleb Balti kunstnike joonistusreise Šveitsi 18. sajandi teisel poolel ja 19. sajandi alguses. See oli periood, mil Wilhelm Telli kodumaas nähti vabaduse kantsi ning sealsed maalilised mägimaastikud andisid inspiratsiooni nii kunstnikele kui kirjanikele. Šveitsist sai ideaal, mõõdupuu, mille järgi hinnati ka Eesti- ja Liivimaa looduse ilu või kritiseeriti siinseid ühiskondlikke olusid. Lisaks Balti kunstnike (Carl Grassi, Johann Wilhelm Krause ja August Matthias Hageni) reisijoonistustele näeb näitusel Šveitsi maastikumaalijate (Johann Ludwig Aberli, Ludwig Hess jt) loomingut. Esimest korda jõuavad Eesti kunstipubliku ette ka Šveitsi 18. sajandi suurnime – luuletaja ja kunstniku Salomon Gessneri hinnalised guašimaalid.

Näituse koostajad: Giuliano Crivelli ja Kadi Polli
Näituse kujundaja: Tiit Jürna

22.09.2007–20.01.2008 
Gottlieb Welté on üks olulisemaid 18. sajandi lõpul Eestis tegutsenud kunstnikke, kuid tema loomingust puudus seni ülevaade nii Eestis kui ka tema kodulinnas Mainzis. Näitus „Maarjamaa rokokoo" on esmakordne rahvusvaheline ülevaade Gottlieb Welté loomingust. Peamiselt on rekonstrueeritud kunstniku loomingulugu, ehkki selles leidub veel valgeid laike ja küsimärke. Tema teosed, olgugi enamasti väikeformaadis, esindavad rokokoostiili ja üleminekut varaklassitsismile. Eestis maalis ta figuuristafaaži suurtele Põltsamaa vaadetele ja kujutas ka eesti talupoegi 1780. aastatel, Mainzis ja Maini-äärses Frankfurtis oli ta tuntud eelkõige ofortisti ja maalikunstnikuna. Welté oli valgustusajale omane mõtlev, arenev, nonkonformistlik kunstnik.

Näituse kuraator: Anne Untera
Näituse kujundaja: Liina Siib

20.10.2006-27.05.2007 
Näitus tutvustab laiale publikule Venemaa keisrite ja nende pereliikmete portreid erinevatest Eesti kunstikogudest – seda nii maalis, graafikas, skulptuuris kui ka tarbekunstis. Portreede galerii algab Venemaa muistse valitseja Rjuriku kujutisega, kuid keskendub põhiliselt valitsejatele alates Peeter I-st kuni Nikolai II-ni, ehk siis nendele, kelle valitsemisajal kuulusid Eesti alad Vene Impeeriumi koosseisu. Eksponeeritavad teosed pärinevad Eesti Kunstimuuseumist, Narva Muuseumi Kunstigaleriist, Tallinna Linnamuuseumist, Eesti Ajaloomuuseumist, Tartu Ülikooli raamatukogust, Tartu Kunstimuuseumist, Saaremaa Muuseumist ja erakogust.

Näituse koostajad: Mai Levin ja Aleksandra Murre
Näituse kujundaja: Peeter Laurits