Näituste vaated

Kadrioru kunstimuuseumis 07.05.–02.10.2011
„Eesti ikoonikunsti” näituse eesmärk on tutvustada seni kogudes varjul olnud Eesti ikoonimaali kui vähetuntud, ent olulist osa Eesti õigeusklike – venelaste, eestlaste ja setude – läbi sajandite ulatuvast vaimsest pärandist. Muuseumi saalides eksponeeritud mälestised moodustavad visuaalse rea, mis toob vaatajani Eesti ikoonimaali erinevad arenguetapid, iseloomulikud jooned ning seotuse eri aegade vaimsuse ja esteetikaga.
Näitusel eksponeeritakse töid erakogudest, muuseumidest (Eesti Kunstimuuseum, Eesti Ajaloomuuseum, Hiiumaa Muuseum, Pärnu Muuseum, Võrumaa muuseum, Eestimaa Vene Muuseum) ja Eesti õigeusu kirikutest.
Näituse kuraator: Aleksandra Murre

11.09.2010 – 23.04.2011
2010. aastal möödub 10 aastat Kadrioru lossi taasavamisest ja väliskunsti muuseumi ehk Kadrioru kunstimuuseumi loomisest. Juubelinäitusel "Šedöövri sünd" eksponeeritakse säravamaid leide muuseumi kogust. Vaataja ette tuuakse Eesti väliskunsti kollektsiooni siiani "lihvimata teemandid" – tööd, mille tumenenud lakikihi alt ilmnevad eriline kvaliteet ja intrigeerivad kunstnikunimed.
Näituse kuraatorid: Greta Koppel ja Aleksandra Murre
Näituse kujundajad: Tuuli Aule ja Villu Plink

19.09.2009–29.08. 2010
Näitus "Balti biidermeier" annab esmakordselt Eestis ülevaatliku ajastupildi Eesti- ja Liivimaa 19. sajandi esimese poole kunstist. Mõiste "biidermeier" sündis Napoleoni sõdadele järgnenud rahuaja hubasust hindava kodanliku elutunde tähistamiseks ning jättis ajastu kunsti palgele olulise jälje. Eesti kunstikogudes on säilinud suurepäraseid portreid, maastikke, linnavaateid ja tarbekunstiteosed, mis juhatavad vaataja naiseliku malbuse (rohkem tikkida, vähem mõelda!) ja meheliku kindlameelsuse aega. Näitus tutvustab baltisaksa seisuseuhkust ja soorolle, kodukultust ja kodumaa-kujutlust, suhtumist eestlastesse ning Tartu (Dorpat) ja Tallinna (Reval) elu.
Näituse kuraator: Tiina Abel
Näituse kujundaja: Tiit Jürna

6.02-12.02.2010
2008. aastal leiti Lõuna-Itaalias Acerenza linnakeses maal, mis võib olla renessanssgeeniuse Leonardo da Vinci autoportree. Kui see osutub tõeks, tähendab see nii kunstimaailma raputavat uudist kui ka suuri rahanumbreid. Kadrioru kunstimuuseumil on unikaalne võimalus esitleda nimetatud maali Eestis. Esitlusel on eriline rõhk maali autori ja valmimisaja väljaselgitamiseks ette võetud laiahaardelistel uuringutel, mis hõlmavad nii kriminoloogiat (maalilt leitud sõrmejälje võrdlused), arstiteadust (da Vinci näo füsiognoomia) kui ka keemiat (värvipigmentide analüüsid). Sündmusele lisab kaalu asjaolu, et protsessis osalevad ka eestlased – Orest Kormašov ja Helen Kokk, kes on loonud da Vinci peast kolmemõõtmelise mudeli.

22.05–30.08.2009
Näitus esitab suurejoonelise valiku 17. sajandi Madalmaade maalikunsti Kadrioru kunstimuuseumist ja Sinebrychoffi kunstimuuseumist Helsingis. Tegemist on Eesti ja Soome riigi väliskunsti kogude paremikuga ning esmakordselt on kahe muuseumi vanad ja väärtuslikud šedöövrid ühistel näituseseintel. Rangelt piiritletud žanrilistest, rahvuslik-koolkondlikest või temaatilistest jaotustest hoiduv näitus pakub kahe kogu töid põimides meeleolukaid ekskursse Madalmaade maalikunsti hiilgeaega ning ehedat vaatamisnaudingut nii kunstiajaloos ammu tuntud kui ka alles (taas-)avastamist ootavatelt kunstnikelt.
Näituse kuraator: Greta Koppel
Näituse kujundajad: Mari Kurismaa ja Mari Kaljuste

24.05.2008–26.04.2009
Möödunud sajandite ja aastakümnete jooksul on Kadriorg võõrustanud Vene tsaare ja keiserliku perekonna liikmeid ning pakkunud suvist peavarju Eestimaa kindralkubernerile. Aastatel 1921–1929 tegutses hoones Eesti Kunstimuuseum; 1930. aastate alguses kujundati loss ümber Eesti riigivanema residentsiks. Pärast Teist maailmasõda taas kunstimuuseumiks saanud loss renoveeriti 1990. aastatel ja taasavati Kadrioru kunstimuuseumina 2000. aastal. Näitus "Loss ja tema lugu" toob autentsete esemete, dokumentide, kunstiteoste, plaanide ja piltide abil vaataja ette lossi ajaloo kihistused ning möödunud sajandite hõngu ja koloriidi.
Näituse kuraator: Aleksandra Murre
Näituse kujundaja: Vladimir Anšon

9.02.-11.05.2008
Näitus vaatleb Balti kunstnike joonistusreise Šveitsi 18. sajandi teisel poolel ja 19. sajandi alguses. See oli periood, mil Wilhelm Telli kodumaas nähti vabaduse kantsi ning sealsed maalilised mägimaastikud andisid inspiratsiooni nii kunstnikele kui kirjanikele. Šveitsist sai ideaal, mõõdupuu, mille järgi hinnati ka Eesti- ja Liivimaa looduse ilu või kritiseeriti siinseid ühiskondlikke olusid. Lisaks Balti kunstnike (Carl Grassi, Johann Wilhelm Krause ja August Matthias Hageni) reisijoonistustele näeb näitusel Šveitsi maastikumaalijate (Johann Ludwig Aberli, Ludwig Hess jt) loomingut. Esimest korda jõuavad Eesti kunstipubliku ette ka Šveitsi 18. sajandi suurnime – luuletaja ja kunstniku Salomon Gessneri hinnalised guašimaalid.
Näituse koostajad: Giuliano Crivelli ja Kadi Polli
Näituse kujundaja: Tiit Jürna

22.09.2007–20.01.2008
Gottlieb Welté on üks olulisemaid 18. sajandi lõpul Eestis tegutsenud kunstnikke, kuid tema loomingust puudus seni ülevaade nii Eestis kui ka tema kodulinnas Mainzis. Näitus „Maarjamaa rokokoo" on esmakordne rahvusvaheline ülevaade Gottlieb Welté loomingust. Peamiselt on rekonstrueeritud kunstniku loomingulugu, ehkki selles leidub veel valgeid laike ja küsimärke. Tema teosed, olgugi enamasti väikeformaadis, esindavad rokokoostiili ja üleminekut varaklassitsismile. Eestis maalis ta figuuristafaaži suurtele Põltsamaa vaadetele ja kujutas ka eesti talupoegi 1780. aastatel, Mainzis ja Maini-äärses Frankfurtis oli ta tuntud eelkõige ofortisti ja maalikunstnikuna. Welté oli valgustusajale omane mõtlev, arenev, nonkonformistlik kunstnik.
Näituse kuraator: Anne Untera
Näituse kujundaja: Liina Siib

20.10.2006-27.05.2007
Näitus tutvustab laiale publikule Venemaa keisrite ja nende pereliikmete portreid erinevatest Eesti kunstikogudest – seda nii maalis, graafikas, skulptuuris kui ka tarbekunstis. Portreede galerii algab Venemaa muistse valitseja Rjuriku kujutisega, kuid keskendub põhiliselt valitsejatele alates Peeter I-st kuni Nikolai II-ni, ehk siis nendele, kelle valitsemisajal kuulusid Eesti alad Vene Impeeriumi koosseisu. Eksponeeritavad teosed pärinevad Eesti Kunstimuuseumist, Narva Muuseumi Kunstigaleriist, Tallinna Linnamuuseumist, Eesti Ajaloomuuseumist, Tartu Ülikooli raamatukogust, Tartu Kunstimuuseumist, Saaremaa Muuseumist ja erakogust.
Näituse koostajad: Mai Levin ja Aleksandra Murre
Näituse kujundaja: Peeter Laurits