Pressimaterjal

26.09.2020–28.02.2021, Kadrioru kunstimuuseum 
Näitus tutvustab kasse ja koeri kui omaaegseid religioosseid sümboleid, vooruste ja pahede allegooriaid, võimu ja seisuse väljendajaid, mehelikkuse ja naiselikkuse konstrueerimise vahendeid, füüsilisi ja psüühilisi abilisi, meelelahutajaid ja kiindumusobjekte. Olenevalt ajastu kultuurilistest tõekspidamistest võivad kassid-koerad olla kunstis nii positiivsed kui ka negatiivsed kangelased. Tihtipeale on kasse ja koeri teineteisele vastandatud, kujutades neid kui vaenlasi, ning andes nende kaudu edasi ka inimestevahelisi keerulisi suhteid. Kunstis, nagu eluski, võivad kassid ja koerad olla nii pea- kui ka kõrvaltegelased, aga nende kohalolu on vaieldamatu ja vajab mõtestamist.

Kuraatorid: Anu Allikvee, Tiina-Mall Kreem, Anu Mänd

01.11.2019–22.03.2020, Kadrioru kunstimuuseum 
Eesti 100-aastase rahvusülikooli külalisnäitus 100-aastase Eesti Kunstimuuseumi filiaalis Kadrioru kunstimuuseumis ei ole pelgalt kahe pikaajalise koostööpartneri juubelihõnguline sõpruskohtumine. Näitus koos saateprogrammiga tuletab avalikkusele meelde kunsti ja teaduse ajaloolist sümbioosi ning tulevikku loovat sünergiat, püüdes kõnetada kõiki põlvkondi. Näitus on pühendatud Eesti rahvusülikooli 100. aastapäevale.

Kuraatorid: Tiina-Mall Kreem (Eesti Kunstimuuseum), Ingrid Sahk (Tartu Ülikooli kunstimuuseum)

16.06–13.10.2019, Kadrioru kunstimuuseum 
Esmakordselt Eestis esitatakse ulatuslik valik taani kuldaja kunsti paremikust. 19. sajandi esimese poole taani kunst on tihedalt seotud rahvusliku eneseteadvuse ja uue riigikorralduse kujunemisega. Esindatud on kuldaja tähtsamate meistrite tööd. Näitus on osa Taani rahvuslipu Dannebrogi 800. aastapäeva tähistamisest. Näitus jõuab vaatajateni koostöös Taani Riikliku Kunstimuuseumi, Taani Kultuuri Instituudi ja Taani Suursaatkonnaga Eestis.

Kuraator: Henrik Holm (Taani Riiklik Kunstimuuseum)

08.12.2018–26.05.2019, Kadrioru kunstimuuseum 
Eesti Kunstimuuseumi 100. juubeliaastat sissejuhatav näitus esitab uue vaatenurga kahe esimese eesti professionaalse kunstniku loomingule. Nende teosed kuuluvad nii rahvusvahelise akadeemilise kunsti kui ka Eesti rahvusliku kunsti pärandisse. Köleri maalide ja Weizenbergi skulptuuride eksponeerimise ajalugu kajastab aga ka Eesti Kunstimuuseumi olulisi arenguid.

Kuraator: Mai Levin

21.07–21.10.2018, Kadrioru kunstimuuseum 
Kadrioru lossi- ja pargiansambli 300. aastapäeva tähistav näitus on kummardus sellele unikaalsele arhitektuuriteosele ja kultuurimälestisele. Kadriorg on olnud lavaks tähtsatele poliitilistele sündmustele, kujundanud paljude põlvkondade esteetilisi tõekspidamisi ning omanud märkimisväärset rolli kunstis ja kirjanduses. Ühest küljest on Kadrioru loss hästi säilinud, teisest küljest aga peame tõdema, et iga ajalooperiood on seda enda järgi ümber kujundanud. Näitus peegeldab lossi ja pargi ajaloo kuma ning loob atmosfääri, mis aitab tunnetada Kadrioru olemust. Kuraatorite koostatud audiogiid toob esile mõned värvikad leheküljed Kadrioru ja sellega seotud inimeste 300-aastasest loost.

Kollektsioonid: Aleksandr Vassiljevi Fond, Eesti Ajaloomuuseum, Tallinna Linnamuuseum, SA Virumaa Muuseumid, Tallinna Kirjanduskeskus, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Tartu Ülikooli Muuseum, Rahvusarhiiv, Eesti Rahvusraamatukogu, Enn Kunila kollektsioon, Eesti Kunstimuuseum

Kuraatorid: Aleksandra Murre, Kerttu Männiste

10.03–08.07.2018, Kadrioru kunstimuuseum 
Näituse keskmes on äsja restaureeritud suuremõõtmeline Ivan Aivazovski maal Eesti Kunstimuuseumi kogust. Haruldane teos paigutub paljude Vene, Läti ja Eesti kogudest pärit ja äratundmisrõõmu pakkuvate meremaalide vahele, mis annavad ülevaate tuntuima Vene marinisti loomingust.

Kuraatorid: Aleksandra Murre ja Alar Nurkse

21.10.2017 - 25.02.2017, Kadrioru kunstimuuseum 
Suurejooneline rahvusvaheline koostöönäitus Varssavi Rahvusmuuseumiga toob Kadrioru kunstimuuseumisse Poolast ligi 40 maneristlikku maali. Maneristliku kunsti keskseks stiilitunnuseks on kunstipärasus. Looduse võimalikult objektiivse jäljendamise asemel on rõhk subjektiivsusel ja teatraalsusel. Kunsti esteetika on tihedalt seotud selleaegse õukonnakultuuriga, mida iseloomustas huvi kurioosumite ja erootika vastu ning kultiveeritud elegantsed maneerid ja luksuslik elustiil. Kodanliku linnakultuuriga Madalmaades pakub manerism omanäolise tõlgenduse, sünteesides uut stiili ja motiive kohaliku, detailset kujutamisviisi väärtustava kujutamistraditsiooniga.
Varssavi Rahvusmuuseumi rikkalik kogu pakub vaatamiseks mitmekesise ja huvitava valiku 16.–17. sajandi Madalmaade maneristlikust maalikunstist, tutvustades seda intrigeerivat peatükki kunstiajaloost tänapäeva publikule.

Näituse kuraator: Greta Koppel

27.05 - 01.10.2017, Kadrioru kunstimuuseum 
Koostöös Tartu Ülikooli kunstimuuseumiga valminud näitus keskendub Vana-Egiptuse teemale. Lähema vaatluse alla võetakse ka 18. sajandi lõpus Euroopat tabanud Egiptuse-vaimustus. Kogu Baltikumis ja Soomes ainulaadsed Egiptuse muumiad ja teadmine Egiptuse muistsest kultuurist jõudsid Tartu Ülikooli kogudesse 19. sajandi alguses noore baltisaksa orientalisti ja ränduri Otto Friedrich von Richteri (1791–1816) pärandist.

Näituse kuraatorid: Anu Allikvee (Eesti Kunstimuuseum), Jaanika Anderson (Tartu Ülikooli Kunstimuuseum) ja Kristiina Tiideberg (Tartu Ülikooli Kunstimuuseum)

21.01-14.05.2017, Kadrioru kunstimuuseum 
Madalmaade, Itaalia ja Prantsuse 17. ja 18. sajandi meistrite lillebukette, puuviljakorve, elegantselt kaetud hommikusöögilaudu ning jahitrofeesid kujutavad kompositsioonid on sajandeid paelunud vaatajaid maalitehnilise meisterlikkuse ja allegooriliste alltekstidega. Kõrvuti vanema maalikunstiga leiavad käesoleval näitusel eksponeerimist natüürmordižanriga tehniliselt ja temaatiliselt suhestuvad teosed Soome ja Baltimaade nüüdiskunstnikelt.
Ehkki terminit stilleven (holl ’liikumatud objektid’, ’vaikelu’) kohtab esmakordselt Hollandi inventariraamatutes 17. sajandi keskpaigas, ulatuvad vaikelukunsti juured 14. sajandisse, kui optilisi illusioone ja silmapetet (trompe l´oeil) tekitavad kompositsioonid olid armastatud interjöörielemendid. Vaikelukunsti kasvav populaarsus 15. sajandil oli seotud muutustega arusaamades inimese tajude osas ning vaatlust ja vahetut kogemust väärtustava empirismi esiletõusuga renessansiajastul. Žanri nimetusena käibel olev nature morte (pr ’surnud loodus’) kinnistus 18. sajandil Prantsusmaal ning rõhutas esemelise ja materiaalse poole kõrval vaikelude sümboolset, religioosset ja moralistlikku tasandit – viidet maise maailma kaduvusele.
17. sajandit ja 18. sajandi algust võib pidada natüürmordižanri kuldajastuks, eriti Madalmaades. Ehkki Prantsuse Akadeemia maaližanrite hierarhias madalaimal positsioonil, pakkus just natüürmort realistliku käsitluslaadi raamides parimaid võimalusi kõrgeks kunstiliseks kvaliteediks ja esteetiliseks peenuseks. Looduse lopsaka külluslikkuse ning inimkätega valmistatud tarbe- ja luksusesemete meisterliku maalitehnilise kujutamise kõrval on selle perioodi vaikeludes alati sisaldunud ka sümboolne tähendus, kommentaarid kaasaegsele sotsiaalsele tegelikkusele ja praegugi päevakajalisena mõjuv kriitika tarbimisharjumuste suhtes.
Kõrvutades 17.–18. sajandi Lääne-Euroopa natüürmorte nüüdiskunsti teostega laiendab näitus vaikelu retseptsiooni ning loob võimaluse kõrvutada ja võrrelda vaikeluga seotud teemade ja märksõnade (küllus, kaduvus, tarbimine) arengut Euroopa kunstikultuuris ja vaimulaadis läbi viie sajandi. Ajaloolise vaikelu meistritest on esindatud Willem Claesz. Heda, Pieter Claesz, Hans van Esseni looming. Eesti kaasaegsetest kunstnikest eksponeeritakse näitusel Lauri Sillaku, Aarne Maasiku, Tõnis Saadoja ja Toomas Kalve teoseid.

Näituse kuraator: Kerttu Männiste
Näituse kujundaja: Peeter Laurits