Pressimaterjal

Kumu kunstimuuseum 
Püsinäitus tutvustab siinset vanemat kunsti Eesti mitmerahvuselise ajaloo taustal, kus põimuvad baltisaksa, vene ja eesti traditsioonid. Fookuses on kunsti roll ühiskonnas ning selle mõju eri kogukondade enesekuvandile.
Näitusel tõusevad omaette teemadena esile baltisaksa ja eesti visuaalkultuuri seosed, piltide tähendus noores Eesti rahvusriigis, unistused moodsast elust, naiskunstnike hääl, vaikiva ajastu ja sõjaaja kunst ning kohalike identiteedimaastike kujunemise lugu. Kõrge kunsti kõrval uuritakse harrastajate, hariduse, tarbegraafika ja disaini mõju visuaalsele identiteediloomele.
Uusi vaatenurki kunstiajaloole pakuvad projektiruumid ja kaasaegsete kunstnike sekkumised näitusel.

Kuraatorid: Linda Kaljundi, Kadi Polli, Bart Pushaw

30.10.2020-21.02.2021, Kumu kunstimuuseum 
Näitus toob vaataja ette kunstnike tõlgendused osakestefüüsika keerulisest ja põnevast valdkonnast. Kõik eksponeeritud teosed on alguse saanud kunstnike residentuurides Euroopa Tuumauuringute Keskuses (CERNis).
Näitusele on koondatud 12 kunstiteost, mille autoriteks on 11 eri riikidest pärit kunstnikku, kes loodusest ja mateeriast aru saamiseks süvenesid füüsika keerulisse keelde ja jälgisid laboris kavandatud elementaarosakeste füüsika katseid. Näitus annab aimu ka kunstnike ja CERNi teadlastest, inseneridest ja laboripersonalist koosneva kogukonna vahel tekkinud sünergiast. Hõlmates tervet rida erinevaid kunstipraktikaid väljendavad käesoleva väljapaneku tööd narratiive, mille juured ulatuvad teaduse põhialustesse ja filosoofilistesse lähtekohtadesse.

Kuraatorid: Mónica Bello ja José-Carlos Mariátegui
Koordinaatorid: Charlotte Horn ja Kati Ilves
Kujundajad: Mark Murphy ja Tõnu Narro
Graafiline kujundaja: Mikk Heinsoo (Stuudio Stuudio)

10.10.2020-21.03.2021, Kumu kunstimuuseum 
Eesti esimesel Vana-Egiptuse kunsti suurnäitusel on eksponeeritud tuhandete aastate vanused esemed ühest maailma olulisemast Vana-Egiptuse kollektsioonist – Museo Egiziost (Egiptuse Muuseum) Torinos Itaalias. Samal ajal Kumu kunstimuuseumis toimuva näitusega on Egiptuse Muuseumi aarded eksponeeritud ka Amos Rexi kunstimuuseumis Helsingis. Kolme muuseumi mastaapne ühisprojekt on ainukordne võimalus avastada Vana-Egiptuse muistset maailma kaugele reisimata.
Kumu näitusel on väljas 200 eset vaaraodemaa rikkalikust pärandist. Nende seas on sarkofaagid, muumiad, maagilised amuletid, erinevad hauapanused ja skulptuurid. Ühelt poolt räägivad esemed vana egiptlase maailmast, teisalt on igaüks omaette kunstiteos.

Kuraator: Paolo Marini (Museo Egizio)
Kaaskuraator: Jaanika Anderson (Taru Ülikooli muuseum)
Kujundajad: Jaana Jüris ja Neeme Külm (Valge Kuup Stuudio) Graafiline kujundaja: Asko Künnap

28.08.2020–31.01.2021, Kumu kunstimuuseum 
Ado Vabbe (1892–1961) seni suurim ülevaatenäitus tutvustab kunstniku eripalgelisi loomeetappe neis esile kerkivate teemade kaudu. Vabbet tuntakse ennekõike tema nooruspõlve avangardse loomingu kaudu, mis oli pidevas muutumises ja mille tõstsid 1920. aastatel Eesti alles kujunemisjärgus kunstimaailma tippu kirjandusrühmituse Siuru liikmed, kellest paljude raamatuid ta ka illustreeris. Kirjanik August Gailit nimetas Vabbet kirglikuks kornetiks, kes sammub tantsides ešeloni ees.

Kuraatorid: Tiiu Talvistu ja Mary-Ann Talvistu
Kujundaja: Tõnis Saadoja
Graafiline kujundaja: Tuuli Aule

22.05.-13.09.2020, Kumu kunstimuuseum 
Ando Keskküla (1950–2008) loomingus võib alates selle kõige varasematest faasidest täheldada kaht juhtmotiivi, mis näivad teda jälitavat, moodustades nii tema kunsti põhilised poolused. Ühest küljest on küsimus asjade, tehiskeskkonna ja uute tehnoloogiate mõjus meie tegelikkustajule, mida käesoleva näituse kontekstis nimetatakse tehnodeeliaks. Tehnoloogia ja psühhedeelia mõiste loomingulisel ühendamisel saadud termin võiks Keskküla kontekstis tähistada selle uurimist, kuidas kommunikatsiooni, vaatamise ning tajumise tehnoloogilised abivahendid muudavad nii maailma tunnetamise viise kui ka isiksuseloome protsesse.

Kuraator: Anders Härm
Kujundajad: Anders Härm, Neeme Külm
Graafiline kujundaja: Tuuli Aule

14.02–09.08.2020, Kumu kunstimuuseum 
Eesti omanäolisema graafikakunstniku seni suurim retrospektiiv toob esile tema loomingu mitmekülgsuse ja terviklikkuse, näidates Vinna graafika, eksliibriste, illustratsioonide ja plakatikujunduste fantaasiarikast kujundimaailma. Näitusel lööb kaasa kuus nooremat kunstnikku, kes suhestuvad Vello Vinna loominguga kaasaegse kunsti meetodite ja väljendusviiside abil.

Kuraator: Elnara Taidre
Kujundajad: Raul Kalvo ja Helen Oja
Graafiline kujundus: Külli Kaats

06.12.2019–26.04.2020, Kumu kunstimuuseum 
Näitus „Eneseloomine“ keskendub 19. sajandil naiste eneseteadvuses ja ühiskondlikus positsioonis alguse saanud muutustele, mis kajastuvad nii naiskunstnike tegevuses kui ka naise kujutamise viisides. Teiste hulgas on eksponeeritud Julie Hagen Schwarzi, Sally von Kügelgeni, Karin Lutsu, Natalie Mei, Lydia Mei, Aino Bachi, Olga Terri, Maria Wiiki, Helene Schjerfbecki, Sigrid Schaumani, Elga Sesemanni, Ellen Thesleffi, Tove Janssoni ja Tuulikki Pietilä teosed. Tegemist on seni suurima Eesti naiskunstnike loomingut tutvustava väljapanekuga, mis toob päevavalgele palju vähetuntud materjali ja asetab selle dialoogi Soome naiskunstnike teostega. Näitus on sündinud koostöös Ateneumi kunstimuuseumiga.

Kuraatorid: Anu Allas ja Tiina Abel

29.11.2019–08.03.2020, Musei Reali, Torino, Itaalia 
Enam kui poolesajast maalist, portreest ja visandist koosnev väljapanek on kunstniku üks suuremaid isikunäitusi Euroopas. Eksponeeritavad teosed pärinevad Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kogudest, Enn Kunila ja Peeter Värniku erakollektsioonidest ning Eesti Üliõpilaste Seltsi kunstikogust.

Kuraator: Eero Epner

02.11.2019–08.03.2020, Kumu kunstimuuseum 
Silvia Jõgeveri ja Kadi Estlandi teoste ühiskondlik taust on küll erinev, kuid probleemistik, mida teosed puudutavad, loob kõnekad dialoogid. Mõlema autori tööd viitavad naist ja tema elu ümbritsevale ja kujundavale, aga ka naise elu ja valikuid tingivale keskkonnale. Näitusele koondatud kohati absurdsed, kuid empaatilised, mitmel juhul ka autoportreelised teosed osutavad problemaatilistele suhetele indiviidi ja ühiskonna vahel. Kunstnike õngitsustöö tulemusel saavad need komplekssed seosed ja probleemid ühiskondlikus plaanis enam nähtavaks.

Kuraator: Eda Tuulberg

11.10.2019–29.03.2020, Kumu kunstimuuseum 
Näituse pealkiri pärineb Eesti legendaarse teleseriaali „Õnne 13“ tegelaselt kingsepp Johanneselt ‒ klassikaliselt muhedalt ja elutargalt vanamehelt, kes sellega kõiki oma ukse taha jõudnud külalisi tervitas. Selline usaldus tundmatu suhtes on midagi, mis mõjub aastaid pärast teleklassika kullafondiks muutumist ootamatult päevakajaliselt ja poliitilise seisukohavõtuna, väärides just sellisena meelde tuletamist. Kumu uue näituse kontekstis on see samavõrra absurdne ja ilma igasuguste garantiideta kutse kõverpeeglis keskkonda, mis püüab igapäevasest või isiklikust tõukudes võtta üldisemat seisukohta kaasaja neurooside ja pingete kohta.
Näitus toob kokku kolm kunstnikku, kes, töötades küll erinevates meediumites ja väga erinevas esteetikas, räägivad teatud mõttes sarnast keelt. Edith Karlsoni, Eva Mustoneni ja Mary Reid Kelley praktikat võiks kõige laiemas mõttes iseloomustada kui narratiivset kunsti, mis kasutab meetodina fiktsiooni. Teostes avaldub see nii allegooriliste, autobiograafiliste kui ka mütoloogiliste jutustustena, samuti tugevate inim- ja esemeliste karakterite ning enamasti dramaatiliste sündmuste loomise näol. Teisisõnu, kõik kolm on oma olemuselt ja kunstnikutüübilt lugude jutustajad, kasutades selleks nii sõna kui ka visuaalseid kujundeid, sageli neid kaht kombineerides.
Kunstnike juba tuntud teoseid ja uut loomingut miksiv näitus hargneb vaataja ees omavahel lõdvalt seotud jutukogumina, mis rullub järgemööda lahti nelja märksõna kaudu, mis kõik mängivad avatuse, sisenemise või piiri ideega. Nendeks märksõnadeks on „koletis“, „keha“, „kodu“ ja „plahvatus“.

Kuraator: Triin Tulgiste

19.09.2019–26.01.2020, Kumu kunstimuuseum 
Näituse keskmes on Lisa Reihana võimas videoteos „In Pursuit of Venus“, mis esindas 2017. aastal Veneetsia biennaalil Uus-Meremaad. Teose lähtekohaks on 19. sajandi visuaalia ning selle kolonialistlik pilk asumaade loodusele ja rahvastikule. Sarnaseid näiteid pakub ka baltisaksa pildipärand.

Kuraatorid: Kadi Polli, Eha Komissarov, Linda Kaljundi

22.08.-05.01.2020 Kumu Kunstimuuseum 
Maire-Helve Männik (1922–2003) oli üks silmapaistvamaid sõjajärgsetel aastakümnetel välismaal töötanud eesti skulptoreid. Ta oli Prantsusmaa Skulptorite Liidu (Syndicat national des sculpteurs statuaires professionnels créateurs) ja Rahvusvahelise Medalikunstnike Ühenduse (Fédération Internationale de la Médaille d’Art) FIDEM liige. 1952. aastal tutvus ta Pariisis rahvusvaheliselt tuntud modernistliku skulptori Ossip Zadkine’iga. Aastail 1953‒1956 oli ta Académie de la Grande Chaumière’is Zadkine’i õpilane ning aastatel 1950‒1960 esines korduvalt innovaatilise skulptuurirühmituse Le Salon de la Jeune Sculpture’i vabaõhunäitustel.
2002. aastal pälvis ta eestluse edendamise eest Pariisis Valgetähe V klassi ordeni. Vabaloomingus ühendas ta loodusmotiividest lähtunud detailid 1950. aastate kunstist võrsunud abstraktsete vormielementidega. Prantsuse kunstielus aktiivselt osalenud skulptorist jäi maha portreelooming, abstraktsed kompositsioonid ning avalikud skulptuurid ja medalid. Eestiga seotud pärandisse kuuluvad Marie Underi, Anton Hansen Tammsaare ja Gustav Ränga büstid, samuti Tartu Ülikooli mälestusmedalid ja Pariisi Pére Lachaise’i kalmistul asuv Eduard Wiiralti hauamonument.

Kuraator: Juta Kivimäe

07.08–31.08.2019, Valga museum 
Eesti Kunstimuuseum eksponeerib rändnäitusel väärtuslikke 17.–21. sajandi teoseid oma kogust. Väljapanek pakub kaasahaarava sissevaate kunstižanrite ja -motiivide arengusse ajas ja ruumis, luues dialooge eri ajastutest pärit kunstiteoste vahel ning kaasates näiteid portreekunsti, maastiku- ja olustikumaali alalt. Näitusel näeb kunstnike tõlgendusi argistest tegevustest ja perekondlike tavadega seonduvast, aga ka seda, kuidas kunstnikud kujutavad linnaruumi ja valgust. Valikutes seguneb klassika kaasajaga ja väliskunst Eesti kunstiga. Näitus meenutab valgalastele ka kunagist kaaslinlast, Valgast pärit kunstnikku Felix Randelit.

Kuraator: Eha Komissarov

05.07.-10.11.2019, Kumu kunstimuuseum 
„Avatud kollektsioonid. Sõna saab kunstnik“ kutsub vaataja rännakule kunstiajaloolisesse metsa ja hoolitseb selle eest, et see kulgeks vabalt, hälbides peateedelt hõrkudele kõrvalradadele, mille kohta kunstiajalugu pole veel midagi lõplikku ega paikapidavat ütelnud.
Kuraator lähtus kunstnike kutsumisel nende loominguprofiilist ja eesmärgist kaasata näitusele erinevad meediad. Mitmed kutsutud kunstnikud tegid neid huvitavate teoste esmavaliku muuseumide elektroonilise andmebaasi MuISi ja Eesti Kunstimuuseumi digikogu põhjal, millele järgnes töö kogudes. Nii kujunes näitusel esitletavate teoste ajaliseks ulatuvuseks 17.–21. sajand.
Näitus järgib leksikoni põhimõtet ja teeviitadena on kasutusel projekti tutvustavad märksõnad. Osalevad kunstnikud ja kuraatorid kirjeldavad saalitrükises oma valikuid ja näituseks valminud töid. Samuti leiab trükisest Eesti Kunstimuuseumi kogudest eksponeeritud teoste ja nende autorite lühitutvustused.

Kuraator: Eha Komissarov

17.05.–27.10.2019, Kumu kunstimuuseum 
Nõukogude ajal põlu all olles leidsid Elo ja Friedebert Tuglas pelgupaiga koduaias – kibe aiatöö leevendas elukibedust. Fotokunstnik Tanja Muravskaja otsib Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse aias Tuglaste pilku ning aiapao tänapäevast tähendust.

Kuraator: Elnara Taidre

03.05–15.09.2019, Kumu kunstimuuseum 
Sünge joonega Ameerika moekunstniku Rick Owensi ja Eesti grotesk-räppari Tommy Cashi loomingut seob huvi destruktiivse ja kergelt deformeerunud keha vastu. See uusgootilik trend, mis moelavastustes mõjub paheliselt ja muusikavideotes šokeerivalt, tuleb näitusel vaatluse alla nii Rick Owensi erakordsete kostüümide, Tommy Cashi videote kui ka mõlema praktikat siduvate uute teoste kaudu.

Kuraator: Kati Ilves

13.04.–02.06.2019, Haapsalu raekoda 
Eesti Kunstimuuseum eksponeerib rändnäitusel väärtuslikke 17.–21. sajandi teoseid oma kogust. Väljapanek pakub kaasahaarava sissevaate kunstižanrite ja -motiivide arengusse ajas ja ruumis, luues dialooge eri ajastutest pärit kunstiteoste vahel ning kaasates näiteid portreekunsti, maastiku- ja olustikumaali alalt. Näitusel näeb kunstnike tõlgendusi argistest tegevustest ja perekondlike tavadega seonduvast, aga ka seda, kuidas kunstnikud kujutavad linnaruumi ja valgust. Valikutes seguneb klassika kaasajaga ja väliskunst Eesti kunstiga. Kaasaegsetest kunstnikest osaleb näitusel ka Haapsalust pärit Elis Saareväli.

Kuraator: Eha Komissarov

12.04.–25.08.2019, Kumu kunstimuuseum 
Konstruktivismi ja vene agitpropi suurnime, Läti päritolu Gustav Klucise (1895–1938) retrospektiiv. Näitus annab ülevaate kunstniku eksperimenteerivast loomingust, mis rakendas uudseid graafilise disaini ja fotomontaaži võtteid nii propaganda kui ka avangardi heaks.

Kuraator: Iveta Derkusova (Läti Rahvuslik Kunstimuuseum)

15.03.–04.08.2019, Kumu kunstimuuseum 
Sots art tekkis 1970. aastate alguses Moskvas, asudes esmakordselt mitteametliku kunsti ajaloos ammutama ainest põlatud nõukogude visuaalkultuurist. Perestroika-aastatel elas irooniline nõukogude stiil aga läbi ootamatu hilise õitsengu Ida-Euroopa moekunstis.

Kuraator: Liisa Kaljula

22.02-08.06.2019 Kumu kunstimuuseum 
Gordon Matta-Clarki (1943–1978) looming muutis fundamentaalselt arusaama arhitektuuri rollist tänapäeva inimese elus. Ta õppis Cornelli Ülikoolis arhitektuuri (1962–1968) ja kujunes 1970. aastatel New Yorgi kunstiskeene keskseks tegelaseks. Matta-Clark on kuulsaks saanud mahajäetud ja lammutamisele määratud hoonetesse loodud kohaspetsiifiliste installatsioonidega nii New Yorgis kui ka Pariisis, Antwerpenis ja mujal. Ta paljastas kaose linnaruumi näilise korrastatuse taga ning tõi esile inimesest lähtuvate elamise ruumide ja arhitektuursete struktuuride konflikti. Matta-Clark kuulus New Yorgis 112 Green Streetil tegutsenud galerii ja SoHo restorani Food ümber koondunud loomingulisse kollektiivi, mis mõtestas „anarhitektuuri“ mõistet (kombinatsioon sõnadest „anarhia“ ja „arhitektuur“). „Anarhitektuur“ tähistas kunstilist praktikat, mis tegeles nihestuste, tühimike ja mitte-kohtadega linnaruumis. Näitusel on väljas fotod ja filmid Matta-Clarki aktsioonidest ja installatsioonidest.
Anu Vahtra (1982) on Eesti kunstnik, kes on õppinud fotograafiat Eesti Kunstiakadeemias ja Amsterdamis Gerrit Rietveldi Akadeemias ning saanud 2015. aastal Köler Prize’i peapreemia. Vahtrat huvitab ruumiline ja arhitektuurne keskkond, sealhulgas galeriiruumide ja muuseumihoonete spetsiifika. Vaevumärgatavate muudatuste kaudu paljastavad tema installatsioonid ruumide tavaliselt märkamatuks jäävad osad. Kumu näitusel on Vahtra loonud Gordon Matta-Clarki teostele installatiivse keskkonna, mis põhineb eelmise suure saali näituse „Vabad hinged“ kujundusel. Kumu hoovis paikneb Anu Vahtra installatsioon, mis on dialoogis Matta-Clarki töödega. Näitusel eksponeeritakse lisaks slaidiprogrammi arhitekt Jüri Okase fotoseeriast „Väike moodsa arhitektuuri sõnastik“ (1974–1986) ning dokumentatsiooni Anu Vahtra performatiivsest jalutuskäigust „Open House Closing. A Walk“ Performa biennaalil 2017. aastal New Yorgis.

Näituse on korraldanud Bronxi Kunstimuuseum koostöös Eesti Kunstimuuseumiga.

Kuraatorid: Sergio Bessa (Bronxi Kunstimuuseum), Jessamyn Fiore (The Estate of Gordon Matta-Clark), Anu Allas (Kumu kunstimuuseum)

19.12.2018–12.05.2019, Kumu kunstimuuseum, Projektiruum 
Näituse keskmes on Pallase kunstikooli graafikuna lõpetanud ning pärast Teist maailmasõda USA-sse siirdunud Agathe Veeberi hilisperioodi looming. Arhiivimaterjalid aitavad mõista emigratsioonis olemise raskusi ja väljakutseid.

Kuraator: Anne Untera

22.11.2018–27.01.2019, Moskva Riiklik Tretjakovi Galerii 
Eesti Vabariik 100 kultuuriprogrammi raames on Eesti Kunstimuuseum ja Riiklik Tretjakovi Galerii jõudnud näituseni, mis paneb kahe muuseumi kogude põhjal kokku eesti kunsti mosaiigi läbi saja aasta. Näituse keskpunkti moodustab valik aastatel 1945−1989 Tretjakovi Galerii kogudesse jõudnud eesti kunstnike töödest, mis toob tähelepanu keskpunkti suurima nõukogude ajast pärineva eesti kunstnike maali- ja graafikakollektsiooni Venemaal.
Näituse raskuspunkt langeb Teise maailmasõja järgsetele kümnenditele, mil Tretjakovi Galerii alustas eesti kunstikogu loomisega. Neile kesksetele teostele luuakse Eesti Kunstimuuseumi kogude abil regionaalne kunstiajalooline kontekst. Näitust on võimalik käsitleda kui kontsentreeritud sissevaadet eesti kunstiajalukku, mis toob nõukogude perioodi kõrval välja Eesti modernismi seisukohalt olulisi loovisikuid II maailmasõja eelsest ajast ja 21. sajandi algusest.

Näituse kuraatorid: Eha Komissarov (Eesti Kunstimuuseum), Tatjana Zeljukina (Riiklik Tretjakovi Galerii)

02.11.2018–14.04.2019, Kumu kunstimuuseum 
1990. aastate tunnusmõiste on kultuurikatkestus, juurdunud tavade ja eesmärkide asendamine uutega. Näitus läheneb selle aja kunstiloole uurivast vaatenurgast, heites pilgu vähemteatud ja tähelepanuta jäänud aspektidele. Salatoimikud suhtlevad kümnendi varjatud köögipoolega, kust sageli pärinesid uued ideed.

Kuraatorid: Anders Härm, Eha Komissarov

21.10.2018–06.01.2019, Le Lieu Unique, Nantes 
„Autogeddon. From the Futurists to Detroit, and Back“ on näituseprojekt, mis seab fookusesse urbaniseerunud ja tehnologiseerunud keskkonna, vaadates seda briti kirjanikule J. G. Ballardile iseloomuliku ambivalentsiga. Rahvusvaheline grupinäitus käsitleb ja kaardistab ligikaudu 12 kunstniku loomingu põhjal tehnologiseerimise ja automatiseerimisega seotud protsesse ühiskonnas ning nende avaldumist visuaalkultuuris ja kunstis. Valdavalt on tegemist kunstnike uue produktsiooniga, mis on suures osas installatiivne. Valitud suunaga tegelevad mitmed nüüdiskunstnikud nii Eestis kui ka mujal maailmas, keda saab ja tuleb projekti kaasata: Katja Novitskova, Karel Koplimets, Ivar Veermäe; Guan Xiao, Jon Rafman, Avary Singer.

12.10.2018–03.12.2018, Kumu kunstimuuseum 
Rahvusvaheline näitus sünnib koostöös Baltimaa nelja muuseumiga: Läti Rahvusliku Kunstimuuseumi, Eesti Kunstimuuseumi, Leedu Kunstimuuseumi, M. K. Čiurlionise nimelise Rahvusliku Kunstimuuseumiga. Näituse peakuraator on prantsuse väljapaistev sümbolismiuurija Rodolphe Rapetti.
Baltimaade 20. sajandi alguse kunstilugu on eriline. Ühelt poolt asusid siinsed noored kunstnikud avastama Euroopa kaasaegseid kunstisuundi, kuid tundsid samas hingelähedust oma rahvusliku identiteedi loomise püüdlustega. Nende kunstis on sageli põimunud rahvusvaheline kunstikeel ning koduse rahvakunsti ja suulise pärimuse märgid. Euroopast toodi kaasa loominguvabaduse idee ja usk kunsti mõjujõusse väljendada inimeses peituvaid vaimseid tasandeid. Näituse kolm põhiteemat „Müüdid ja legendid“, „Hing“ ja „Maastik“ väljendavad kunstnike vaimustumist romantilistest jutustustest, inimese individuaalsest sisemaailmast ja loodusmüstikast.

Näituse kuraatorid: Rodolphe Rapetti ja Liis Pählapuu

14.09.18–24.02.19, Kumu kunstimuuseum
Kaarel Kurismaa on üks eesti heli- ja kineetilise kunsti alusepanijatest. Tema on ka ainsana hoidnud selle kunstisuuna järjepidevust alates 1970. aastatest. Ta on üks Eesti kunstiajaloo eripärasemaid loojaid, sünergilise platvormiga kunstnik, kes suudab mängleva kergusega ühendada väga erinevaid väljendusvahendeid: liikumist, valgust, heli ja füüsilist vormi ning seda nii väiksemates kui monumentaalobjektides. Kaarel Kurismaa erilisus väljendub leidmaterjalide, mööbliosade ning neid liikuma, helisema ja vilkuma paneva elektroonika metamorfoosis. Tema liikuvad ja ümisevad objektid toimivad justkui hingestatud masinatena. Kaarel Kurismaa loomingut võib läbi erinevate perspektiivide kõrvutada näiteks Jean Tinguely, Bruno Munari, Robert Rauschenbergi ja kaasaegsetest kunstnikest Fischli&Weissi loominguga.

Kuraatorid: Ragne Soosalu ja Annika Räim

24.08.2018–24.03.2019, Kumu kunstimuuseum 
Konrad Mägi (1878-1925) näitusel Kumu kunstimuuseumis on eksponeeritud üle 40 maali enamikest Mägi loomeperioodidest. Väljas on üle 40 maali kunstniku erinevatest loomeperioodidest ning fookuses on tema dramaatilised, intensiivse värvikasutuse ja tundliku loodustajuga teosed.
Lõuna-Eestis põlislaante vahel kasvanud Konrad Mägi jaoks oli looduse maalimine alati katse tungida looduses peituvate salapäraste ja müstiliste jõududeni. Tema jaoks pakkusid nii loodus kui ka selle maalimine peaaegu et sakraalseid kogemusi, kuna äärmiselt tundliku natuuriga kunstnik otsis pidevalt kokkupuudet reaalsusvälisega. „On kaks teed, kuidas kunst võiks hõlmata elu,“ kirjutas ta kunagi. „Mugav tee on mõistuse tee, mis hõlmab elu vaid selle juhuslikkuses, selle kurvas ja rumalas argisuses. Järsk tee, mis viib üle kuristike – see on hinge tee, kelle jaoks elu on sügav uni ja piinlev eelaimus teistsugustest suhetest, teistsugustest sügavikest kui need, milleni meie hale mõistus võib tungida.“

Kuraator: Eero Epner

06.07.–14.10.2018, Kumu kunstimuuseum 
2017. aastal Brüsselis Bozaris eksponeeritud grupinäituse edasiarendus, mis kaasab lisaks eesti kunstnike teostele ka rahvusvahelisi näiteid. Eri põlvkondade kunstnikud uurivad ekraani ja kunsti suhet nii enne kui ka pärast arvutiajastu saabumist.

Kuraatorid: Eha Komissarov, Triin Tulgiste

08.06–16.09.2018, Kumu kunstimuuseum 
2018. aastal korraldab Eesti Kunstimuuseum koostöös Washingtonis asuva Rahvusgaleriiga suurejoonelise näituse Eestist pärit maalikunstnikust Michel Sittowist (u 1469–1525), kellest sai 15. ja 16. sajandi vahetusel Euroopa õukondades nõutud ja kõrgesti hinnatud kunstnik.
Omas ajas hinnatud meister jäi vahepeal sajanditeks unustusse, kuniks tema ajalooline isik Teise maailmasõja eel taasavastati. Nüüd, 500 aastat pärast Sittowi eluaega, toimub tema esimene isikunäitus.
Tänapäeval hindavad Madalmaade kunsti eksperdid Michel Sittowi virtuoosses peenmaalitehnikas maale väga kõrgelt. Tema umbes kahekümnest tööst koosnev looming asub laiali pillutatuna nimekates muuseumides üle maailma: Louvre’is, Viini Kunstiajaloomuuseumis, Berliini Maaligaleriis, Rahvusgaleriides Londonis ja Washingtonis jne. Mitmed meistri maalid on osalenud suurematel näitustel, kuid Michel Sittowi isikunäitus oli siiani korraldamata.

Kuraator: Greta Koppel

16.05–19.12.2018, Kumu kunstimuuseum 
Skulptorid Linda Sõber ja Endel Kübarsepp lõpetasid 1930. aastate lõpul Pallase kunstikooli Anton Starkopfi õpilastena, kuid emigreerusid Eestist Teise maailmasõja ajal. Näitus tutvustab kahe seni vähetuntud kunstniku loomingut ning keerulist elukäiku.

Kuraatorid: Juta Kivimäe ja Ulrika Jõemägi

11.05–16.09.2018, Kumu kunstimuuseumi sisehoov 
Näituse aineseks on muuseumit ümbritsev keskkond. Ühelt poolt Kadrioru park ja selle barokkpärand, teiselt poolt Lasnamäe brutaalne paneelvöönd. Kunstnikud ei lähtu mitte ainult sellest, mis on olemas, vaid ka sellest, mis tinglikult võiks olla, kui tegevus toimuks Imedemaal mõnes Alice’i seikluses.

Kuraator Kati Ilves

26.04–22.07.2018, Kumu kunstimuuseum 
Rahvusvahelise projekti „Forgotten Heritage – European Avant-Garde Art Online“ laiem eesmärk on tutvustada Euroopa avangardkunsti ilminguid, mis on senini ajalookäsitlustes suurema tähelepanuta jäänud. Projekti peamiseks väljundiks on avalikuks kasutamiseks loodud digitaalne andmekogu forgottenheritage.eu, kuhu on koondatud reproduktsioone ning kontekstiavavaid kirjeldusi Euroopas pärast 1945. aastat, eelkõige 1960.–1970. aastatel tegutsenud avangardkunstnike töödest. Hetkel on esindatud Poola, Horvaatia, Eesti ja Belgia kunstnike teosed. Andmekogus sisalduv materjal pärineb kunstnike eraarhiividest ning Poola, Horvaatia, Eesti ja Belgia mäluasutuste kogudest ning need on lahti mõtestanud loetletud riikide kunstiteadlased. Esitatud rikkalik materjal annab võimaluse tõmmata paralleele ja võrdlusi avangardkunsti arengutes erinevates Euroopa riikides.
Näitus „Ust ju pole …“ koostajad on Eesti noored, kes osalesid ülalmainitud projekti raames toimunud kolmekuulisel koolitusel „Digiarhiivist näitusele“. Noored omandasid erinevate juhendajate käe all algteadmisi näituse kureerimisest ning töötasid digitaalsele andmekogule toetudes välja enda näituse idee ja kujunduse. Näitus „Ust ju pole …“ avab kümne noore inimese vaated vabadusele. Väljapaneku lähtepunktiks on idee vabaduse piiratuse tajumisest ning vabaks püüdlemisest.

Kuraatorid: Alice Jaanus, Lyza Jarvis, Katrin Käis, Hannariin Lamp, Antero Kevin Leedu, Marliese Malmström, Heneliis Notton, Mirjam Orav, Ringo Roots, Marika Šarova
Koordinaatorid: Liisi Raidna, Annika Räim (Eesti Kunstimuuseum)

20.04–26.08.2018, Kumu kunstimuuseum 
Ajalood erinevad sageli üksteisest. Näitus jälgib auhinnatud tööde kaudu suure Baltimaade ühisnäituse kasvamist rahvusvaheliseks post-graafika ürituseks. Näitus toimub koostöös SA Tallinna Graafikatriennaaliga.

Kuraatorid: Eha Komissarov, Elnara Taidre

10.04.2018—15.07.2018, Orsay muuseum, Pariis
Näitusel „Metsikud hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis“ (Âmes sauvages. Le symbolisme dans les pays baltes) on väljas Eesti, Läti ja Leedu sümbolistlik kunst alates 19. sajandi lõpust kuni 1930. aastateni. Näitusega tähistatakse Pariisis Balti riikide iseseisvuse 100. juubelit. Rahvusvaheline näitus sünnib koostöös nelja Baltikumi muuseumiga: Läti Rahvusliku Kunstimuuseumi, Eesti Kunstimuuseumi, Leedu Kunstimuuseumi ja M. K. Čiurlionise nimelise Rahvusliku Kunstimuuseumiga. Näituse peakuraator on prantsuse väljapaistev sümbolismiuurija Rodolphe Rapetti.

16.03–05.08.2018, Kumu kunstimuuseum 
Ettekujutused ajaloost põhinevad sageli piltidel. Ometi kõnelevad ajaloopildid mitte ainult kujutatud minevikust, vaid ka oma loomise kaasajast. Näitus uurib ajaloopilte ja nende kaudu erinevaid vaatenurki Eesti ajaloole.

Kuraatorid: Tiina-Mall Kreem, Linda Kaljundi

23.02–10.06.2018, Kumu kunstimuuseum 
Näitus viib külastaja düstoopsesse maailma täis elavaid masinaid, sünteetilisse materjali vangistatud mustreid ning piltskulptuure geneetiliselt muundatud eluvormidest.
Katja Novitskova looming asub visuaalkultuuri, digitaaltehnoloogia ja spekulatiivse fantastika kokkupuutepunktis – teda huvitab, kuidas üha kiiremini arenev planeet tugineb järjest rohkem erisugustele andmevoogudele, mis visuaalsel kujul vahendavad, säilitavad ja muudavad meid ümbritsevat keskkonda. Kõikehõlmava keskkonnana lavastatud näitus mõtestab meie kaasaega, vaadates sellele tagasi ulmelisest tulevikunägemusest, mil maailma niisugusena, nagu seda tunneme, ei ole enam olemas.
Tallinnast pärit Novitskova on kunstnikuks kujunenud Berliini ja Amsterdami rahvusvahelisel kunstiväljal ning teda peetakse üheks postinterneti kunstisuuna rajajaks maailmas. Novitskova on pälvinud rohkelt rahvusvahelist tähelepanu: tal on olnud isikunäitused nii New Yorgis (2016) kui ka Shanghais (2017) ja tema tööd on jõudnud grupinäitustele nii MoMAs New Yorgis (2015) kui ka Lyoni ja Berliini biennaalidel (2015, 2016). Aastal 2017 tunnustas president Kersti Kaljulaid Novitskovat noore kultuuritegelase preemiaga.
„Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega olen näinud“ ütleb humanoidrobot Roy Batty oma silmade autorile ulmefilmis „Blade Runner“ (rež Ridley Scott, 1982). Katja Novitskova ja kuraator Kati Ilves laenasid selle tsitaadi 2017. aastal toimunud Veneetsia biennaali Eesti paviljoni näituse pealkirjaks, viidates maailma tajumise keerulisusele tänapäeva kõrgtehnoloogilises labürindis. Käesolev näitus on kunstniku ja kuraatori edasiarendus Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse produtseeritud Eesti paviljoni projektist 57. Veneetsia biennaalil, sisaldades lisaks mitmeid varem eksponeerimata teoseid, aga ka otseselt selle näituse jaoks loodud töid.

Kuraator: Kati Ilves

08.02. - 13.05.2018, Kumu kunstimuuseum  
Leonhard Lapini isiknäitus toob vaataja ette kunstniku 50 aastat kestnud loomingu erinevad etapid. Lapini elu ja tegevus kultuuriväljal on nagu hargnevate teede aed, kus igast rajaotsast on võimalik edasi minna, ära kaduda ja uusi võimalusi leida. Lapin koos oma mitme põlvkonnakaaslasega oli eesti popkunsti põhialuste looja, tänaseks neoavangardi klassik, kelle looming on väljendunud väga erinevates vormides graafikast etenduskunstini, arhitektuurikriitikast ilukirjanduseni.

Kuraator: Sirje Helme

17.01 - 06.05.2018, Kumu kunstimuuseum 
Plakatikunsti tõusva rolliga 1980. aastate Eesti kunstiväljal käisid kaasas trükitehnilised ja kunstilised eksperimendid. Plakat astus dialoogi teiste kunstiliikidega ja vahendas paljusid tollal uuenduslikke visuaalkultuuri võtteid. Eriti kultuuriplakatile oli iseloomulik mitmetähenduslik kujundimäng, domineeris fotokeskne suund. Nii mõnigi kord ei seostunud plakati kujundus üheselt reklaamitava kultuurisündmuse sisu ega pealkirjaga, vaid põikles kõrvale plakati kui informatiivse meediumi nõuetest ning toimis iseseisva kunstiteosena.
Käesoleva näituse eesmärgiks pole anda ammendavat ülevaadet vaadeldava perioodi näituseplakatite mitmekesisusest, vaid luua värviküllaste tööde abil intensiivne ruum, mis rõhutab pinget plakati kui väliskeskkonnas levitatava ja kiiresti hävineva massimeediavahendi ja näitusel eksponeeritava autonoomse kunstiteose vahel. Valiku keskmes olevad fotolavastuslikud plakatid kutsusid kunstinäitustele, mängides kunstiga seotud motiivide ning kujunditega alates maalitarvetest kuni värvipritsmete ja -laikudeni. Viimaseid kasutati nii mitmekihilisuse või maalilisuse efekti loovate kui lihtsalt pilkupüüdvate kujundusvõtetena.

Kuraator: Madli Mihkelson

24.11.2017 – 01.04.2018, Kumu kunstimuuseum 
Andres Tolts (1949–2014) oli üks Eesti kunsti suurimaid radikaale ja konservatiive. Ta oli kunstnik ja disainer, keda huvitas nii igapäevareaalsus kui ka kunsti võime seda reaalsust korrastada. Toltsi teosed käivad argiste materjalidega ümber aristokraatliku elegantsiga ning otsivad ümbritsevast visuaalseid paradokse.

Kuraator: Anu Allas

9. oktoobril avatakse Roomas Eesti Vabariik 100 ja Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise tähistamiseks mainekas Galleria Nazionale d’Arte Moderna e Contemporaneas Konrad Mägi suurnäitus. See on läbi aegade mahukaim Konrad Mägi teoste näitus väljaspool Eestit, eksponeerimisele tuleb autori maastikumaalide paremik pea 50 teosega.
Maalid tutvustavad välisvaatajale kõiki Mägi olulisemaid loominguperioode aastatest 1908 kuni 1925, näidates Mägit ennekõike maalijana, kes tajus loodust metafüüsilise ning sakraalse ruumina.

Näituse kuraator: Eero Epner

22.09.2017 - 14.01.2018, Kumu kunstimuuseum 
Näitus „Saksamaa metsikud. Die Brücke ja Der Blaue Reiteri ekspressionistid“ pakub Eesti publikule erakordse võimaluse kohtuda kahe 20. sajandi alguse keskse kunstirühmituse väljapaistvate teostega. Ernst Ludwig Kirchneri, Emil Nolde, Vassily Kandinsky, August Macke, Franz Marci, Alexej von Jawlensky jt kunstnike loomingu kaudu seab näitus fookusesse ekspressionistide uuendused kunstimaailmas. Ekspressionistid pühendusid suurte üldiste teemade nagu „inimene“ ja „kõiksus“ omavaheliste suhete uurimisele läbi erinevate ja sügavalt isiklike kunstitehniliste vahendite.
Die Brücke (ek Sild) oli Saksa kunstnikerühmitus, millele pandi alus 1905. aastal Dresdenis. Die Brücke kunstnikud seadsid esikohale mitte enam nägemismulje ja idüllilised teemad (nagu enamasti impressionismis), vaid soovisid kõneleda inimese sisemaailmast, mis on täis vastuolusid, hirme ja lootusi. Värvid nende maalidel olid kontrastsed ja intensiivsed, vormid teadlikult moonutatud, detailid suurendatud. Kaasaegse linnakeskkonna nähtuste kõrval kujunes Die Brücke loomingus oluliseks maastikumaali teema – reisides erinevates maakohtades, nägid rühmituse liikmed võimalust kujutada inimese hingeseisundeid läbi looduse. Rühmitus lagunes 1913. aastal.
Der Blaue Reiter (ek Sinine Ratsanik) oli teine ekspressionistlik rühmitus, mis tegutses aastatel 1911–1914, koondudes Saksamaale saabunud Vene emigrantide (Vassily Kandinsky, Alexej von Jawlensky jt) ning kohalike saksa kunstnike (Franz Marc, August Macke jt) ümber. Rühmituse autoreid ühendas soov väljendada kunstis kõiksuse, hinge ja vaimumaailmaga seotud teemasid. Nendegi loomingus mängisid erilist rolli värvid, mis olid jõulised ja kandsid autorite sõnul kindlaid spirituaalseid või sümbolistlikke assotsiatsioone. Mõlema rühmituse looming tõusis Euroopas huviorbiiti ning neid loetakse ühe olulisima kunstisuuna − ekspressionismi − kõige silmapaistvamateks esindajateks.
Lisaks saksa ekspressionismi põhinimede loomingu tutvustamisele on näituse eesmärgiks valgustada ekspressionismi kui 20. sajandi alguse võimsat kunstiliikumist, mis jättis olulise jälje I maailmasõjale järgnenud eesti kunsti arengutele. Ado Vabbe, Peet Aren, Nikolai Triik, Konrad Mägi jt kogesid Saksa kunstimaastikku vahetult oma õpingute ja reiside käigus, samuti läbi ekspressionistlike väljundite modernses kirjanduses, teatris jne. Näituse kontekst võimaldab kogeda väga mitmekihilisi ekspressionismi edasiarendusi eesti kunstnike originaalses loomingus, rikastades vaadet ekspressionismile kui geograafiliselt laiapinnalisele, dünaamilisele, mitmekesisele ja vitaalsele nähtusele.
Näitus „Saksamaa metsikud. Die Brücke ja Der Blaue Reiteri ekspressionistid“ on valminud koostöös: Museum de Fundatie Zwolle, Westhoff Fine Arts

Näituse kuraatorid: Detmar Westhoff, Eva Knels (Westhoff Fine Arts) ja Liis Pählapuu (Eesti Kunstimuuseum)

09.09.2017 - 25.02.2018, Kumu kunstimuuseum 
„Mu arm, kas meeles veel on sul see lõõskav suvi? Mu arm, kas meeles veel on sul see selge, särav päev, kui paelus meie huvi üks raibe maantee käänakul?” (Ch. Baudelaire, tlk August Sang)
Läbi aegade on kunstnikke ja kirjanikke kõige kauni kõrval lummanud ka inetus ja kõlvatus. Elu pahupool paelus ka legendaarset poeeti Charles Baudelaire’i. Tema morbiidsest, ent elegantsest mõtte- ja tundemaailmast said 20. sajandi alguses inspiratsiooni ka eesti kunstnikud.

Kuraator: Lola-Annabel Kass

25.08.2017 - 28.01.2018, Kumu kunstimuuseum 
Vaataja ees avanevad reisimise ja rändamise kõikvõimalikud vormid Ida-Euroopa minevikust ja olevikust, mida täiendavad eesti kunstnike reisimütoloogiad. Osa sellest teravmeelsest ja minevikumälestustega mängivast projektist oli esmakordselt eksponeeritud 2015. aasta Veneetsia biennaalil.

Näituse kuraator: Magdalena Moskalewicz

07.07- 12.11.2017, Kumu kunstimuuseum 
„Kunstielu kroonikad“ näitab vaid väikest osa sellest, mis Eesti kunsti- ja kultuurielus 20. sajandi teisel poolel on toimunud. Sellele näitusele võiks lisada sadu või isegi tuhandeid fotosid, mis samavõrra kõnekalt oma aega kajastavad. Ometi toimus ka palju sündmusi, mida polegi jäädvustatud; osalt saab neid rekonstrueerida teiste vahenditega, osalt on need peaaegu või täielikult unustatud. See asjaolu näitab omakorda, kui palju on meie arusaam kunstiajaloost, selle võtmehetkedest ja peategelastest kujundatud nende poolt, kes olid kohal koos kaameraga – või siis ei olnud.
Fotograafid: Arvo Iho, Annika Jönsson, Jaan Klõšeiko, Konstantin Kuzmin, Elmar Köster, Gunnar Loss, Rein Maran, Ilmar Prooso, Artur Rätsep, Jaan Rõõmus, Matti Saanio, Andrei Solovjov, Kalju Suur, Paul Talvre, Jüri Tenson, Tõnu Tormis, Valdur Vahi, Rein Välme ja paljud teised.

Näituse kuraator: Anu Allas

02.06.2017 - 14.01.2018, Kumu kunstimuuseum 
Mare Vindi loomingu juured on 1960. aastate lõpu kunstis. Tema joonistused ja graafilised lehed kujutavad loodusmotiivide ja arhitektuursete elementide kooslusi, pargimaastikke ja aiavaateid, otsides neis kujundites korduvust ja korrapära. Need pildid loovad omaette visuaalse maailma, üldistavad ja mõtestavad argiseid kujutisi ning toovad esile püsivad struktuurid kaootilise igapäevategelikkuse sees ja taga.
2000. aastate teisel poolel kunstnikuna alustanud Jaanus Samma teoste teemad ja strateegiad näivad esmapilgul olevat Mare Vindi töödele diametraalselt vastandlikud. Samma kõige tuntum projekt, 2015. aastal Veneetsia biennaalil Eestit esindanud „NSFW. Esimehe lugu“ kõneleb legendaarse homoseksuaalist kolhoosiesimehe dramaatilisest elukäigust ning näitab Vindi ideaalmaastikega võrreldes hoopis teistsugust kultuurikihti Nõukogude Eestis. Ometi on lähemal vaatlusel kahe kunstniku loomingus nii sarnaseid motiive kui ka küsimusi. Mõlemad lähtuvad igapäevategelikkusest, kuid töötlevad seda viisil, mis loob uue reaalsuse. Vint teeb seda argiseid motiive korrastades ja puhastades, Samma igapäevaelulist ühtaegu nihestades ja õilistades.
Vindi ja Samma esimene ühisnäitus „Mare Vint. PARK. Jaanus Samma“ toimus 2010. aastal Tam Galeriis Tallinnas. Kumu näitusel peegeldab ja kommenteerib Jaanus Samma fotost ning kahest klassitsistlikust skulptuurist koosnev installatsioon Mare Vindi loomingut.

Näituse kuraator: Anu Allas

21.04 - 21.05.2017, Kumu kunstimuuseum 
Näituse „Üksi/koos” lähtepunkt on igavene küsimus, kuidas toimida kollektiivis, säilitades samal ajal oma individuaalsuse. Küsimus – kahtlemata üks aktuaalsemaid kasvõi tänaste rahvusriikide kontekstis – on keskne ka kunstis ja loomingus laiemalt. Kuidas jääda kindlaks ja usaldada oma ideid, olles samal ajal toimiv ühiskonnaliige ning arusaadav võimalikult paljudele inimestele?
Käesolev näitus on sündinud koostöös Kumu noorteklubiga, mille liikmed osalevad rahvusvahelises koostööprojektis „Translocal. Muuseum kui tööriistakast”. Selle osana toimus 2016. aasta aprillis Kumus itaalia kunstniku Luigi Coppola residentuur, mille tulemusena on valminud näitusel eksponeeritud fotoseeria „The Society House #Estonia”. Coppolat huvitas eelkõige küsimus, mil määral suhestuvad küllaltki noore riigi tänased noored selliste mõistetega nagu rahvuslikkus, identiteet ja territoorium. Ehk teisisõnu, kuidas nähakse end isiksusena ja samas osana (rahvuslikust) kogukonnast. Lisaks ühisteose loomisele koos Coppolaga on noorteklubi liikmed alates 2016. aasta sügisest töötanud Eesti Kunstimuuseumi kogudega, arutades erinevate kunstiteoste ja nende tähenduste üle just kogukonna ja identiteedi prismast lähtudes.

Näituse kuraator: Kumu noorteklubi (Anna Borissova, Helen Birnbaum, Lauren Grinberg, Arina Jegorova, Agneta Kardaš, Loora Kaubi, Mihkel Kosk, Saskia Künnap, Antero Kevin Leedu, Sofja Melikova, Mirjam Mikk, Ramona Mägi, Iris Ojavee, Mirjam Orav, Olivia Raudsik, Gert Avar Reinumägi, Andreas Rohesalu, Mark Sagar, Simona Stenberg, Ingrid Tamm, Emel-Elizabeth Tuulik, Katre Vahter, Erik Heiki Veelmaa)
Kunstnikud: Siim-Tanel Annus, Tanja Muravskaja, Luigi Coppola, Marcin Polak, MTÜ Lasnaidee (Maria Derlõš ja Jekaterina Kljutšnik), Oaza (Maja Kolar ja Maša Poljanec), Aldo Giannotti
Koostööprojekt: Kunsthaus Graz, Kumu kunstimuuseum, MSU Zagreb, Museion Bozen/Bolzano, Muzeum Sztuki Łódź

07.04 - 27.08.2017, Kumu kunstimuuseum 
Eelkõige võimeka arhitektina tuntud Jüri Okas kuulub 1970. aastate avangardkunstnike põlvkonda. Tema distantseerunud hoiak tollase ametliku kunsti suhtes tõi reaalsuse kujutamise asemel eesti kunsti minimalismi, maakunsti ja neokontseptualismi.

Näituse kuraatorid: Sirje Helme ja Ragne Soosalu

17.03 - 06.08.2017, Kumu kunstimuuseum 
Anu Põder on olnud üks huvitavamaid Eesti 20. sajandi skulptoreid. Tema loomingut võib mõtestada ja vaadata üha ja uuesti väga erinevatest vaatepunktidest. Anu Põder on Eesti skulptuurimaastikul seisnud kaua erandlikuna oma kaasaegses kunsti pildis. Erilist tähelepanu väärib tema erakordne võime skulptuuri ja installatsiooni vormis väljendada vaimseid ja kehalisi kogemusi. Kui varem on Anu Põdra loomingut enamjaolt eksponeeritud oma ajastu raamides, siis käesoleval näitusel saab esmakordselt tema loomingut vaadata rahvusvahelises 20. sajandi naiskogemust kujutava kunsti traditsioonis.
Anu Põdra loomingust on teada ligikaudu 60 kunstiteost, millest pooli eksponeerime näitusel “Anu Põder. Haprus on vaprus!” Lisaks Anu Põdra loomingule on näitusel veel Ana Mendieta “Mehhiko siluettide” fotoseeria ja videod, mis mõtestavad naise kehalist kogemust looduses ja vägivalda ühiskonnas. Alina Szapocznikowi installatsioon “Personifitseeritud kasvajad” on üks kunstniku võtmelisi teoseid, mis käsitleb ajalikkust ja mälestusi. Iza Tarasewiczi ruumiinstallatsioon kätkeb endas imeravimina tuntud raviseeni ja meenutab oma vormilt habrast muusikainstrumenti. Uue maaliseeria teeb näituseks Katrin Koskaru, mis keskendub sõdade tajumisele ja läbielamisele tagantjärgi ja praeguses hetkes. Ursula Mayeri multimeedia installatsioon räägib konfliktidest ühiskonnas ja iseendas, põimides mütoloogia, kirjanduse ja päevapoliitika.

Näituse kuraator: Rebeka Põldsam

03.03. - 11.06.2017, Kumu kunstimuuseum 
Näitus on pühendatud 20. sajandi nõukogude mitteametliku kunsti ajaloole uue visuaalsuse kujunemise kontekstis. 1960. aastate sulaaeg oli Nõukogude Liidus uudsuse poole pürgivate poliitiliste ja kultuurireformide aeg. Tallinn-Moskva kultuurisilla rajamises osalenud kunstnikud Ülo Sooster, Juri Sobolev, Tõnis Vint ja Raul Meel võtsid vahetult osa uue kujundimaailma loomisest ja arendamisest. Uus esteetika, mis põhines postmodernistlikul mängul ja moodulvõrgu rangel struktuuril – kaasaegse kunsti keelesüsteemi ühel struktuurilooval elemendil –, muutus universaalseks koodiks, mis võimaldas kunstnikel väljendada kaasaegsust väga erinevates meediumites – graafikas, animatsioonis, slaidfilmides.

Näituse kuraatorid: Anna Romanova ja Eha Komissarov

18.11.2016 - 27.08.2017, Kumu kunstimuuseum 
Muusika on olnud juba alates esimesest üldlaulupeost kuni laulva revolutsioonini ning sealt edasigi Eesti ajaloo, kultuuri ja identiteedi lahutamatu osa. Kui igal linnul on tõesti oma laul, nagu eesti vanasõna ütleb, siis kuidas on lugu kunstnikega? Milline on kunstniku roll laulurahva seas? Näitus uuribki, kuidas muusika ja helid on mõjutanud Eesti modernistlikku visuaalkultuuri Vanemuise kuldse kandle muistsest kõlast ja regilaulude leelotamisest moodsa ajastu kohvikute kärarikkuse ja džässiajastu abstraktsuseni.

Näituse kuraator: Bart Pushaw

17.02.2016–19.02.2020
Kumu kunstimuuseum, 4. korrus, A-tiib

Näitus „Konfliktid ja kohandumised“ esitab vaate 20. sajandi keskpaiga ja teise poole Eesti kunstile. Vaatamata üsna selgepiirilisele poliitilisele raamistikule leiab nõukogude aja kunstist väga mitmesuguseid, sageli üksteisest põhimõtteliselt erinevaid suundumusi ja nähtusi. Selle aja kultuuri kujundasid konfliktid ja kohandumised II maailmasõja järgse uue poliitilise olukorraga, aga ka nõukogude ühiskonna muutumised.

Näituse keskmes on kunsti ja kunstnike suhe keskkonnaga: teatud hetkedel oli see intensiivne ja valuline, mõnikord rahulikum, kohati püüdis kunst ümbritsevast kõrgemale tõusta, siis jälle sellega kontakti võtta. Uus püsiekspositsioon ei kata kaugeltki kõike, mis poole sajandi Eesti kunstis toimus, kuid püüab esitada sellest võimalikult mitmekülgse pildi. Iga ruumi võib vaadata väikese omaette näitusena, aga ka osana suuremast, kuigi paratamatult fragmentaarsest tervikust.

Et nõukogude aega ja selle eripära meelde tuletada, tutvustada ja avada, läbib näitust arhiivikoridor, mille fotod, filmid ja tekstid peaksid aitama tolleaegset kunsti ja kultuurielu paremini mõista. Lisaks on näituse algusse ja lõppu lisatud mõned hilisemad, 1990. ja 2000. aastatel loodud ning nõukogude ajale tagasi vaatavad teosed. Need näitavad, et ajaloo ja kunstiajaloo mäletamise viise on mitmeid ning et arusaama minevikust kujundab alati meie praegune vaatepunkt.

Kuraator: Anu Allas
Näituse töögrupp: Maarin Ektermann, Liisa Kaljula, Eha Komissarov, Elnara Taidre
Näituse kujundajad: Raul Kalvo, Helen Oja, Tõnis Saadoja
Graafiline kujundaja: Tuuli Aule