Näituste vaated

28.11.2020 – 28.03.2021, Mikkeli muuseum 
Esimest korda jõuab laiema publiku ette Külli ja Peeter Värniku kogu, mille tuumiku moodustavad maastikumaalid Pallase kunstikooliga seotud autoritelt. Perekond Värniku kunstikogu nurgakiviks sai 1999. aastal soetatud Aleksander Vardi maal „Sügis“. Järgnenud kümne aasta jooksul kujundati intensiivse kogumistegevuse käigus kollektsioon, kust leiab näiteid Oskar Kallise, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Kristjan Tederi, Richard Sagritsa jt loomingust.

Kuraator: Kerttu Männiste
Kujundus: Exporabbit

21.03.2020-08.11.2020, Mikkeli muuseum 
Näituse fookuses on Eesti üks suuremaid erakunstikogusid ning selle omanik Mart Lepp. Esindatud on nii koguja kaasaegsete kunstnike teosed kui ka Eesti kunsti klassika, 20. sajandi esimese poole meistrite looming. Esile tulevad silmapaistva kogu erinevad kihistused ja kujunemise impulsid.

Kuraator: Eda Tuulberg
Kujundaja: Peeter Laurits

31.08.2019-01.03.2020, Mikkeli muuseum 
Alfred Rõude (1896–1968) missiooniks elus oli koguda Eesti kaasaegse ja väiksemas mahus ka varasema, sh baltisaksa kunsti paremikku. Tänu erudeeritusele ja heale maitsele valis ta oma erakordselt rikkalikku kollektsiooni tähtteoseid, kuid täiendas oma kogu ka rohkete visandite ja etüüdidega, mis aitavad mõista loomeprotsessi. Ühtaegu toetasid tema ostud ja tellimused kunstnikke majanduslikult. Eriti tähtis oli tema roll suurima eesti graafiku Eduard Wiiralti toetamisel ja pärandi säilimisel.

Kuraator: Anu Allikvee
Kuundaja: Mari Kurismaa
Graafiline kujundaja: Mari Kaljuste

23.03.2019-11.08.2019, Mikkeli muuseum 
Pirosmani erandlikku ja lummavat loomingut tuntakse kogu maailmas. Ta on üks neid kunstnikke, kelle elust on saanud legend ja keda on käsitletud nii 20. sajandi avangardi olulise mõjutaja, naivistliku kunsti esindaja kui ka gruusia kunstile alusepanija ja rahvusliku identiteedi sümbolina.
Väljaspool kunstimaailma kujunenud ja töötanud meister sattus n-ö kõrge kunsti vaatevälja alates 1912. aastast, kui tema pilte „avastasid“ noored Vene kunstnikud Mihhail Le Dentu ja Kirill Zdanevitš. Pirosmani maalid jõudsid vene avangardi näitustele ning kunstiarvustustesse Moskvas ja Pariisis, samas hakkas kujunema legend temast kui vaesest vagabundist ja kannatavast geeniusest. Tänapäeva käsitluste järgi on Pirosmani looming osa 20. sajandi alguse avangardist. Kunstniku eluajal ammutasid tema kunstist jõudu ja julgust noored Marc Chagall, Mihhail Larionov, Natalja Gontšarova ja Kazimir Malevitš. Hiljem on Pirosmaniga loomingulisse dialoogi astunud Pablo Picasso, tänapäeval aga Kiki Smith, Andro Wekua, Tadao Ando jt.

Kuraator: Aleksandra Murre
Kujundaja: Peeter Laurits

01.12.2018-10-03.2019, Mikkeli muuseum 
2018. aastal tähistab Eesti Vabariik 100. aastapäeva. Oma riigi vanuse üle rõõmu tundes ei saa aga unustada ka ajaloo keerdkäike. Neist kõneleb asjaolu, et selle saja aasta jooksul on Eesti inimeste rahakotist läbi käinud üle tosina erineva raha.
Rahatähtede kaudu avaneb Eesti ajalugu. Raha pole pelgalt makse- ja arveldusvahend, vaid ka sümbol – rahatähed kõnelevad riigi suveräänsusest või selle puudumisest, poliitilistest ja ühiskondlikest oludest, riigi valitsejatest, rahvast ja enesekuvandist. Raha jõuab igaühe taskusse. Eesti müntidel ja rahatähtedel on sinna jõudnud pildid Eesti inimestest ja nende jaoks tähtsatest paikadest ja sündmustest, aga ka kunstiklassikat.

Kuraatorid: Tiina-Mall Kreem (Eesti Kunstimuuseum) ja Triin Siiner (Tallinna Linnamuuseum)
Kujundaja: Angelika Schneider

11.04.-18.11.2018, Mikkeli muuseum 
Haruldasi ikoone sisaldav Nikolai Kormašovi (1929–2012) kogu kujunes rännakutel Põhja-Venemaale, sünnikodusse Muromisse ning ligipääsmatuisse paikadesse rajatud vanausuliste küladesse. Koos pühapiltide leidmise lugudega räägib näitus nende keerulisest saatusest ning rollist 20. sajandi teise poole kunstis ja vaimses kultuuris.

Kuraatorid: Orest Kormašov ja Andrei Kormašov
Kujundaja: Andrei Kormašov

21.20.2017-11.03.2018, Mikkeli muuseum 
Alates 16. sajandist kujuneb Euroopas valitsevaks kunstistiiliks keerukust ja virtuoossust rõhutav manerism ja väljapaistvamaks kunstikeskuseks Rooma. Paavsti võimu demonstreerimiseks valminud suurteosed Michelangelolt, Raffaelilt ja teistelt oma aja geeniustelt ning kohalik antiigipärand meelitas ligi kunstnikke, kunsti õppijaid ja imetlejaid kogu Euroopast. Trükikunsti, nii originaal- kui reprodutseeriva graafika, vahendusel levisid uudised uuest kunstist veelgi laiema publikuni.

Kuraatorid: Greta Koppel ja Anu Allikvee

27.05.-08.10.2017, Mikkeli muuseum 
Näitus „Meissen. Maailm portselanis“ on austusavaldus kollektsionäärile Johannes Mikkelile, kelle Eesti Kunstimuuseumile kingitud kogu moodustab lossi endises köögimajas 1997. aastal avatud Mikkeli muuseumi püsiväljapaneku. Tänavu täitub 20 aastat muuseumi tegutsemisest ja selle tööjuubeli tähistamiseks hakkavad näitusesaali kaunistama kuulsas Meisseni portselanimanufaktuuris valminud haprad ja kaunid loomade, inimeste ja jumaluste kujud, samuti peene maalinguga nõud. Näituse aluseks on Johannes Mikkeli kollektsioon ning sellest lähtuvalt ei peegelda teoste valik Meisseni portselani ajalugu ega anna terviklikku ülevaadet vabriku tegevussuundadest. Meisseni portselanivabriku muuseumi kogust on valitud need kunstiesemed, mida Johannes Mikkel oleks kindlasti väga soovinud oma kogus näha, ent mida tal mitmesuguste asjaolude tõttu omandada ei õnnestunud.

Kuraator: Aleksandra Murre
Kujundaja: Mari Kurismaa
Graafiline kujundaja: Mari Kaljuste

08.04.-07.05.2017, Mikkeli muuseum 
Sadolini kunstikogu, millele pandi alus 1990. aastal, juba kolm aastat pärast värvifirma EKE Sadolin asutamist, on üks vanimaid ja tähelepanuväärsemaid ettevõttele kuuluvaid kollektsioone Eestis. Siia on koondunud paljude viimastel aastakümnetel eesti maalikunsti palet kujundanud loojate teosed. Aktiivselt tegutsevate või alles otsingutel eesti kunstnike toetamine on 30 tegutsemisaasta jooksul olnud üks Akzo Nobel Baltics AS-i (endine ES Sadolin AS) tegevussuundi. Investeerimisvõimalusena alustatud kunstikogu kujunes aja jooksul firma identiteedi osaks, ajatuks väärtuseks, mis ühendab selle töötajaid ja firmaga seotud inimesi. Kunsti omandamisele järgnes kunstnike tunnustamine ja toetamine kunstipreemiate näol.

Koordinaator: Aleksandra Murre
Kujundaja: Mari Kurismaa
Graafiline kujundaja: Külli Kaats

22.10.2016-26.03.2017, Mikkeli muuseum 
Tuntud meestearsti Margus Punabi kunstikogu on üks tähelepanuväärsemaid Eestis nii oma mahu kui ka esteetiliste valikute järjekindluse tõttu. Tagasimõju, mida see kollektsioon kohalikule kunstiskeenele avaldab, on kohati tugevam ja pikaajalisem kui mõnel avaldatud monograafial või kureeritud muuseumiprojektil. Saab öelda, et Margus Punab teeb kunstikogujana kultuurikorraldaja tööd. Teemadering, millele ta keskendub, on lähedalt seotud ta elukutsega ning mahub mõistete „mees”, „seksuaalsus” ja „kunst” vahelisse kolmnurka. Käesolev näitus pöörab tähelepanu kunstiga seotud nurgale. Väljapaneku teljeks on kunstnike autoportreed ja loomingulise protsessi tõlgendused. Kunstnik liigub enamasti kaardistamata territooriumil, kus on nii hirmu kui teatraalsust. Need valusalt siirad teosed esitavad vaatajale ebamugavaid küsimusi ja rebivad ta hinge alasti.

Kuraator ja kujundaja: Peeter Laurits
Graafiline kujundaja: Kätlin Tischler

09.04.-02.10.2016, Mikkeli muuseum 
Lavretsovide kogu, mille metseen Sergei Lavretsov (1825–1906) koos oma Rüütli 104 asuva maja ja varaga endanimelise muuseumi ülalpidamiseks Narva linnale pärandas, on Eesti oludes väga erandlik. Sergei ja Glafira Lavretsovi kogusse kuulus lisaks kujutavale kunstile ka tarbekunsti, kultuuriloolisi ja etnograafilisi esemeid, mineraloogilist ja zooloogilist materjali. Kogu tuumikuks ja olulisimaks osaks oli ja on ka praegu maalikollektsioon. Lavretsovid ostsid kunstiteoseid oma arvukate Venemaa ja Lääne-Euroopa reiside ajal Peterburi näitustelt, kunstnike ateljeedest (sh Ivan Aivazovskilt) või kunstikaupmeestelt, kuid oluline oli ka kohalike eesti kunstnike toetamine nii ostude kui stipendiumide kaudu. Nende hulka kuulusid nii Peterburis akadeemilist haridust saanud väljakujunenud kunstnikud (Peeter Heller, Nikolai Semjonov, Nikolai Lund, Eduard Verber), kui ka oma õppe- ja loometee alguses olevad noored kunstnikud (Peet Aren, August Jansen, Ado Vabbe jt). Tallinnas eksponeeritakse esinduslikku valikut Lavretsovide kunstikogust esmakordselt.

Kuraator: Aleksandra Murre

24.10.2015-26.03.2016, Mikkeli muuseum 
Näitus vaatab valgustusajastu inimest ja portreekunsti Johann Caspar Lavateri (1741–1801) silmade läbi.
Lavater oli šveitsi päritolu tähelepanuväärne valgustusajastu mõtleja, reformeeritud kiriku hingekarjane, kunstikoguja ja kirjanik ning mis peamine – maailmakuulsa teose „Füsiognoomilisi fragmente inimesetundmise ja ligimesearmastuse edendamiseks” (1775–1778) autor.

Kuraatorid: Tiina-Mall Kreem ja Anu Allikvee
Kujundaja: Angelika Schneider

25.04.-11.10.2015, Mikkeli muuseum 
Lehvik on unikaalne ese, mis ühendab endas nii kunstilise, tseremoniaalse kui ka praktilise külje. Näitus annab ülevaate, milliseid erinevaid kaunistustehnikaid ja -materjale (näiteks elevandiluu, pärlmutter, hõbe- ja kuldpanused, email, juveelid, tüll, suled) on aegade jooksul lehviku valmistamisel kasutatud. Lehviku dekoor järgib kaasaegseid stiilisuundumusi, asetades eseme oma kohale kunstiajaloos. Kõige huvitavamad on aga lehvikule maalitud, tikitud, nikerdatud stseenid – volditud maailm omaaegse seltskonnaelu, aga ka näiteks mütoloogia ja isegi poliitika teemadel. Näitusel eksponeeritud lehvikuteemalised maali-, graafika- ja tarbekunstiteosed aitavad selgitada lehvikute kasutamise konteksti ning kohta kommete ajaloos.

Kuraator: Kersti Kuldna-Türkson
Kujundaja: Mari Kurismaa
Graafiline kujundaja: Tuuli Aule

28.03.-04.10.2015, Mikkeli muuseum 
Mida tähendavad muuseumieksponaatide etikettidel määratlused „järgi”, „laadis”, „töökoda/ateljee” jne? Kas sellised teosed on originaalid, koopiad või sootuks võltsingud? Miks on nii, et nimetades teost „originaaliks”, tunnistame selle väga eriliseks ja väärtuslikuks, kuid „koopiat” ja „jäljendust” peame labaseks, ebaausaks ning piinlikkust tekitavaks, isegi kui need on teostuselt väga heatasemelised? Rääkimata siis võltsingutest, mille olemasolu tuleks justkui maha salata.
Näitus „Ehe kunst või petukaup?” tõstab selle probleemistiku fookusse, tutvustades Kadrioru kunstimuuseumi ja Mikkeli muuseumi püsiekspositsiooni teoste näitel teema pikka ja värvikirevat ajalugu, nende mõistete tähendust ning rollimuutust ajas.

Kuraator: Greta Koppel
Kujundaja: Kätlin Tischler

14.03.-12.04.2015, Mikkeli muuseum 
Näitus toob vaatajate ette 20. sajandi tuntuma Eesti erakollektsionääri Johannes Mikkeli kogusse kuulunud Jacques Callot’ (1592–1635) suurepärase commedia dell’arte ainelise ofordisarja „Balli di Sfessania”. Sari on inspireerinud nüüdisaegset skulptorit Boriss Ivanovi looma tegelaskujudest filigraanse viimistluse ja detailitäpsusega kolmemõõtmelisi kujutisi.

Kuraator: Kerttu Männiste
Kujundaja: Maret Kukku
Graafiline kujundaja: Kätlin Tischler

27.09.2014-01.03.2015, Mikkeli muuseum 
Antiigi pärandi ja kristliku kultuuriloo südameks olev Itaalia on sajandeid kunstnikke lummanud ja inspireerinud. Tuginedes antiigi traditsioonidele ning kinnistudes renessansskunstis kujunevad just Itaalias välja iluideaalid ja kompositsioonireeglid, mis jäävad Euroopas valitsema kuni 19. sajandi lõpuni.

Kuraator: Anu Allikvee
Kujundaja: Peeter Laurits

20.03.-07.09.2014, Mikkeli muuseum 
Enn Kunila on kunstikollektsionäär, kelle kogu sai alguse mitukümmend aastat tagasi. Kollektsiooni tuumiku moodustab Eesti klassikaline maalikunst 20. sajandi esimesest poolest, kus eriti suur rõhk on Konrad Mägi loomingul, Mikkeli muuseumi näitusel on väljas lausa 11 Konrad Mägi teost. Kunila on aastate jooksul korraldanud arvukalt näitusi .

Kuraator: Eero Epner
Kujundaja: Tõnis Saadoja
Graafiline kujundaja: Martin Pedanik

02.11.2013-02.03.2014, Mikkeli muuseum 
Näitus kutsub märkama ajalooliste trükiste kõrget väärtust tarbekunsti teostena. Väljapanek pakub võimalust jälgida nahakunsti tehnikate ja kaunistusmotiivide arengut ning paremini mõista, millist töömahtu ja meisterlikkust nõudis trükise väljaandmine ning milline oli raamatu positsioon lugejate kodudes. Trükiste kõrval leiduv valik piibliainelist vanemat Lääne-Euroopa graafikat Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Ülikooli raamatukogu kunstikogust illustreerib tõlgendusprotsessi sõnast visuaalsetesse kunstidesse.

Kuraator: Kerttu Männiste

18.05.-13.10.2013, Mikkeli muuseum 
Animalistika on maailma vanim kunstižanr ning läbi aegade on seda viljelenud lugematu arv andekaid kunstnikke. Loom pole nende jaoks olnud lihtsalt loom, vaid ka imetlus- ja uurimisobjekt, esteetiliselt ja emotsionaalselt sütitav olevus, mitte pelgalt inimese väärikas vastane olelusvõitluses, vaid ka kaaslane ja abiline. Kujutatud on mets-, kodu- ja lemmikloomi ja -linde ning üldse kõike, mis elab ja liigub. Animalistika läbib kõikvõimalikke loomadega seotud elualasid ning haarab kõiki materjale, tehnikaid ja formaate.

Kuraator: Tiina-Mall Kreem

08.12.2012-05.05.2013, Mikkeli muuseum 
2012. aastal sai Eesti Kunstimuuseum hindamatu kingituse – perekond Reinans andis muuseumile üle suure kunstikollektsiooni, mis koosnes paarisajast Eestis 17.–20. sajandil valminud hõbetööst ja valikust Eestiga seotud graafikast.

Kuraatorid: Kersti Kuldna-Türkson, Anu Mänd, Anne Untera ja Mai Levin
Kujundaja: Mari Kurismaa
Graafiline kuijundaja: Mari Kaljuste

26.05.-25.11.2012, Mikkeli muuseum 
Näitusel eksponeeritakse kelli nii Eesti Kunstimuuseumi kollektsioonist kui eraisikute kogudest. Väljapanek annab ülevaate ajaloolistest kellatüüpidest, kellade valmistamisel kasutatud materjalidest, tehnikatest ja kaunistusvõtetest.

Kuraator: Kersti Kuldna-Türkson
Kujundajad: Tanel Veenre ja Aldo Järvsoo
Graafiline kujundaja: Külli Kaats

18.02.-13.05.2012, Mikkeli muuseum 
Eesti Kunstimuuseumis on käesolev näitus esimene, mis vanema Lääne-Euroopa kunsti kaudu uurib ja illustreerib teatri- ja kunstielu vastastikuseid ajaloolisi suhteid. Paigutades kunstiteosed seotud konteksti, pannes erinevad ajastud ja teatriilmingud omavahel suhtlema, avardub pilt teatri- ja kunstiajaloost, aga ka laiemalt ajaloolisest sotsiaalsest tegelikkusest.

Kuraator: Kerttu Männiste
Kujundaja: Mari Kurismaa
Graafiline kujundaja: Mari Kaljuste

17. september 2011 - 05. veebruar 2012, Kadrioru kunstimuuseumi Mikkeli muuseum 
Näitus küsib ja (ehk) vastab mitmele küsimusele alates sellest, miks peaks tänapäeval keegi portreesid koguma, mis tüüpi portreesid kogutakse ja mida need võivad praegu vaatajale öelda, kuni põhimõttelise küsimuseni, kas on võimalik tõsiseltvõetav portreekunst ka kaasajal?
Näituse keskmes on inimene – portreel kujutatud inimene, portreed maalinud inimene, portreekunsti koguv inimene. Ja päris keskel nähtamatuna on näitust vaatav inimene, kelle pilgu läbi moodustub iga kord uus tervik ja tekivad uued vastused uutele küsimustele.
Näitusel on väljas portreed erinevatest erakollektsioonidest, ja nende kogumisel on omanikud lähtunud erinevatest ajenditest. Kuraatori valiku juures oli oluline teose kunstiline kvaliteet, mitme puhul ka tähendus omaniku jaoks. Kuna ükski esitatud portreede kogudest ei moodusta omaette tähendusega tervikut, on portreed grupeeritud liikide kaupa. Koos on seisuslikud esindusportreed, kunstnike autoportreed ja loovisikute kujutised, eraldi grupi moodustavad portreed-üldistused, kus konkreetsest isikust tähtsam on inimtüüp või idee, mida kunstnik tahtis jäädvustada. Arvukatel naisportreedel saab jälgida iluideaali ja (mees)kunstniku suhtumise muutumist modelli alates 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi esimese pooleni. Kogujate jaoks olulisemate või kuraatori suuremat tähelepanu äratanud teoste kohta on lisatud mõningad lood, mis aitavad paremini mõista portree kogujat, loojat, modelli või ajastut.

Näituse kuraator: Aleksandra Murre

07. mai – 14. august 2011, Kadrioru kunstimuuseumi Mikkeli muuseum 
Näitus tutvustab paremikku Gunnar Savisaare ikoonikollektsioonist (16.–20. sajand), kuhu kuuluvad nii tuntud ikonograafiaga pühapildid kui ka haruldase süžeega ikoonid. Näha saab tuntud Vene ikoonimaali koolkondade näiteid – Moskva, Jaroslavli, Mstjora, Palehhi jt, samuti Peipsi vanausuliste ikoone. Näitus kuulub Mikkeli muuseumi väljapanekute sarja, mis tutvustab erakogusid Eestis. Kunstikogujad ja nendega seotud restauraatorid olid esimeste hulgas, kes "avastasid" ikoonid, mõjutades seeläbi oluliselt ikoonimaali pärandi saatust. Kollektsionääride algatusel hakati järjest enam koondama ikoone nii era- kui ka avalikesse kogudesse. Ühest küljest päästis kollektsioneerimise objektiks muutumine hulganisti ikoone – need toodi mahajäetud kirikutest ja lagunevatest majadest välja, korrastati ning säilitati hoolega. Samas viis see ikoonid nende loomulikust kontekstist eemale, võttis ära algse funktsiooni ja sageli tähendas see ikoonide jaoks drastilisi muutusi või isegi hävingut. Šedöövrite otsinguil pesti sajad ikoonid täielikult maha, lootes pealmiste maalikihtide alt vanu ja väärtuslikumaid pühapilte leida. Ikoonide asukoha muutumisega teisenes ka nende funktsioon – kummardatud pühapildist ja kirikliku liturgia osast sai intellektuaalse uurimise ja materiaalse omandamise objekt. Teisalt aitas revolutsioonijärgsetel aastakümnetel just kogumine paljusid mälestisi hävingust säästa.

Näituse kuraator: Aleksandra Murre

13.11.2010 – 30.04.2011 
Ühe-maali-näituse keskmes on 17. sajandi Napoli kunstniku Andrea Vaccaro koolkonna töö "Simson ja Deliila". Lisaks viimastel aastatel restauraatorite käe all "totaalse muutumise" läbi teinud maalile endale näeb näitusel ka dokumentaalfilmi, mis avab toimunud metamorfoosi tagamaid: maali rahvusvahelist uurimist, Eesti ja Itaalia maalirestauraatorite tööd ning Simsoni ja Deliila loo inspireerivat sõnumit.

Näituse kuraatorid: Hilkka Hiiop ja Tiina-Mall Kreem
Näituse kujundaja: Villu Plink

3.04-31.10.2010 
Näitus "Pinge" tutvustab tuntuimate saksa ekspressionistide ja nende kaasaegsete loomingut, mis on Eesti Kunstimuuseumi jõudnud tänu kunagistele erakollektsionääridele. Näituse keskmes on Kadrioru kunstimuuseumi üks hinnalisemaid ja omalaadsemaid kogusid – saksa klassikalise modernismi kollektsioon, mis hõlmab graafikat ja joonistusi. Selle tuumiku moodustavad tööd ekspressionistidelt, kelle seas on esindatud nii stiili rajavatesse rühmitustesse Die Brücke ja Der Blaue Reiter kuuluvaid kunstnikke (Emil Nolde, Franz Marc, Heinrich Campendonk, Paul Klee, Erich Heckel, Alfred Kubin) kui ka tähtsamaid hilisekspressionismi vorme nagu verism jaNeue Sachlichkeit esindavaid autorid (Otto Dix, Max Beckmann, George Grosz). Samuti ei puudu näited selliste ekspressionismi suurkujude nagu Ernst Barlachi, Oskar Kokoschka, Egon Schiele, Käthe Kollwitz jt loomingust. Eriti hinnaliseks tuleb pidada Otto Dixi joonistusi, millest enamik jõuab vaatajate ette esmakordselt.

Näituse kuraator: Anu Allikvee
Näituse kujundja:Inga Heamägi

13.02.-21.03.2010 
"Tee Revalisse" on Mikkeli muuseumi järjekordne avastusrohke koostöö erakogude ja -galeriidega. Näitusel tutvustatakse olulisi näiteid eesti ja balti maalivaramust, mis on Eestisse jõudnud St Lucas galerii vahendusel. Mitmed näitusel eksponeeritud maalid kuuluvad praegu veel St Lucas galeriile, teised siinsetele kunstikollektsionääridele. Näha saab ka Eesti Kunstimuuseumi 2009. aasta kõige hinnalisemat kunstiostu: kolme perekonnaportreed 18. sajandi meistrilt Michael Ludwig Clausilt.

Näituse kuraatorid: A. Lillioja ja Aleksandra Murre

7.02.2009–31.01.2010 
Tuhandete aastate tagustest kõrgkultuuridest ei ole fotosid ega filme, mis lubaksid meil suurema vaevata mõista toonaseid inimesi ja nende mõttemaailma. Meie pilt Muinas-Egiptusest ja Mesopotaamiast on pandud kokku pika aja vältel kild-killult, läbi tuliste vaidluste, avastuste ja eksimuste. Iga leitud uus kivisse raiutud hieroglüüftekst või savist kiilkirjatahvel aitab mõistmisele lähemale, ent samas on selge – see on ikkagi vaid mosaiik, millest jääb palju kilde puudu.

Näituse koostaja: Pekka Erelt
Näituse kujundus: Laika, Belka & Strelka

22.10.2008–25.01.2009 
Gönül Paksoy on kaasaja Türgi üks omanäolisemaid rõivadisainereid, kes ühendab oma loomingus looduslikud värvid ja ajaloolised Türgi kangad tänaste rõivastusideaalidega. Looduslike värvide ning uute ja vanade käsitsikootud kangaste kasutamine kostüümide juures annab kunstniku loomingule ajatu mõõtme, ärgitades mõtlema taaskasutuse ning ökoloogiliselt puhta ja säästva elustiili üle.

Näituse koostaja: Gönül Paksoy
Näituse kujundajad: Gönül Paksoy ja Tuuli Aule

23.07-5.10.2008 
Kadrioru pargi- ja lossiansambli 290. juubelisünnipäeva puhul avatud näitus Mikkeli muuseumis. Näitus esitleb külastajatele Kadrioru lossi esise Alumise aia algupärast kujundust Peetri ajast ja selle võimalikku korrastamist tänapäeval.

Näituse kuraatorid: Kersti Lootus ja Ivar-Kristjan Hein
Näituse kujundaja: Vladimir Anšon

8.05.2008-8.07.2008 
Mikkeli muuseumis on avatud Baltimaade Konservaatorite VIII konverentsi saatev näitus, mis on ühelt poolt pühendatud Eesti Vabariigi 90. sünniaastapäevale. Teisalt on näitus kummardus inimestele, kes on Nõukogude okupatsiooni eelsest Eestist pärinevaid esemeid tallel hoidnud ning ennistanud.

Näituse kuraator: Tiina-Mall Kreem
Näituse kujundajad: Mari Kurismaa ja Mari Kaljuste

16.06.2007–20.04.2008 
Mikkeli muuseumil möödub 10 aastat tegevuse alustamisest. Muuseumi saamislugu on märkimisväärne. 1997. aastal oli Mikkeli muuseum esimene erakollektsionääri kunstikogule rajatud muuseum Eestis, samuti esimene Kadrioru lossikompleksi restaureeritud ja muuseumi spetsiifilistele vajadustele kohandatud hoone. 1997. aastal leidis muuseumis koha Johannes Mikkeli kogutud Lääne-Euroopa, hiina ja vene maalikunst, portselanikogu ning graafika, kuid tema huvidesfäär hõlmas ka ajaloolist mööblit ja eesti kunstnike loomingut. Nüüd täieneb muuseumi püsiekspositsioon Johannes Mikkeli eesti kunsti koguga. Laiaulatuslik näitus tutvustab sügavuti Mikkeli graafikakollektsiooni uuemat materjali ning Lääne-Euroopa kunsti püsiekspositsiooni lisanduvad skulptuurid.

Näituse kuraatorid: Ivar-Kristjan Hein ja Anu Allikvee
Näituse kujundajada: Mari Kurismaa ja Mari Kaljuste

12.05.–1.10.2006 
19. sajandil laiendas Vene Impeerium tohutult oma alasid. Vallutustega kaasnes ka uute maade uurimine, mille tulemusena valmisid mahukad illustreeritud teosed kõikidest Venemaa rahvastest, nende kultuurist ja elu-olust. Impeeriumi ideoloogia materialiseerimiseks olid ka etnograafiliste joonistuste järgi valmistatud portselankujukeste sarjad "Venemaa rahvad", mis pidid illustreerima meile nõukogude ajast tuntud "rahvaste sõprust". Lisaks erinevaid rahvustüüpe kujutavatele kujudele saab näitusel näha ka portselanist vene talupoegi ja kaupmehi, joodikuid ja N. Gogoli teoste kangelasi.