Näituste vaated

17. september 2011 - 05. veebruar 2012, Kadrioru kunstimuuseumi Mikkeli muuseum
Näitus küsib ja (ehk) vastab mitmele küsimusele alates sellest, miks peaks tänapäeval keegi portreesid koguma, mis tüüpi portreesid kogutakse ja mida need võivad praegu vaatajale öelda, kuni põhimõttelise küsimuseni, kas on võimalik tõsiseltvõetav portreekunst ka kaasajal?
Näituse keskmes on inimene – portreel kujutatud inimene, portreed maalinud inimene, portreekunsti koguv inimene. Ja päris keskel nähtamatuna on näitust vaatav inimene, kelle pilgu läbi moodustub iga kord uus tervik ja tekivad uued vastused uutele küsimustele.
Näitusel on väljas portreed erinevatest erakollektsioonidest, ja nende kogumisel on omanikud lähtunud erinevatest ajenditest. Kuraatori valiku juures oli oluline teose kunstiline kvaliteet, mitme puhul ka tähendus omaniku jaoks. Kuna ükski esitatud portreede kogudest ei moodusta omaette tähendusega tervikut, on portreed grupeeritud liikide kaupa. Koos on seisuslikud esindusportreed, kunstnike autoportreed ja loovisikute kujutised, eraldi grupi moodustavad portreed-üldistused, kus konkreetsest isikust tähtsam on inimtüüp või idee, mida kunstnik tahtis jäädvustada. Arvukatel naisportreedel saab jälgida iluideaali ja (mees)kunstniku suhtumise muutumist modelli alates 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi esimese pooleni. Kogujate jaoks olulisemate või kuraatori suuremat tähelepanu äratanud teoste kohta on lisatud mõningad lood, mis aitavad paremini mõista portree kogujat, loojat, modelli või ajastut.
Näituse kuraator: Aleksandra Murre

07. mai – 14. august 2011, Kadrioru kunstimuuseumi Mikkeli muuseum
Näitus tutvustab paremikku Gunnar Savisaare ikoonikollektsioonist (16.–20. sajand), kuhu kuuluvad nii tuntud ikonograafiaga pühapildid kui ka haruldase süžeega ikoonid. Näha saab tuntud Vene ikoonimaali koolkondade näiteid – Moskva, Jaroslavli, Mstjora, Palehhi jt, samuti Peipsi vanausuliste ikoone. Näitus kuulub Mikkeli muuseumi väljapanekute sarja, mis tutvustab erakogusid Eestis. Kunstikogujad ja nendega seotud restauraatorid olid esimeste hulgas, kes "avastasid" ikoonid, mõjutades seeläbi oluliselt ikoonimaali pärandi saatust. Kollektsionääride algatusel hakati järjest enam koondama ikoone nii era- kui ka avalikesse kogudesse. Ühest küljest päästis kollektsioneerimise objektiks muutumine hulganisti ikoone – need toodi mahajäetud kirikutest ja lagunevatest majadest välja, korrastati ning säilitati hoolega. Samas viis see ikoonid nende loomulikust kontekstist eemale, võttis ära algse funktsiooni ja sageli tähendas see ikoonide jaoks drastilisi muutusi või isegi hävingut. Šedöövrite otsinguil pesti sajad ikoonid täielikult maha, lootes pealmiste maalikihtide alt vanu ja väärtuslikumaid pühapilte leida. Ikoonide asukoha muutumisega teisenes ka nende funktsioon – kummardatud pühapildist ja kirikliku liturgia osast sai intellektuaalse uurimise ja materiaalse omandamise objekt. Teisalt aitas revolutsioonijärgsetel aastakümnetel just kogumine paljusid mälestisi hävingust säästa.
Näituse kuraator: Aleksandra Murre

13.11.2010 – 30.04.2011
Ühe-maali-näituse keskmes on 17. sajandi Napoli kunstniku Andrea Vaccaro koolkonna töö "Simson ja Deliila". Lisaks viimastel aastatel restauraatorite käe all "totaalse muutumise" läbi teinud maalile endale näeb näitusel ka dokumentaalfilmi, mis avab toimunud metamorfoosi tagamaid: maali rahvusvahelist uurimist, Eesti ja Itaalia maalirestauraatorite tööd ning Simsoni ja Deliila loo inspireerivat sõnumit.
Näituse kuraatorid: Hilkka Hiiop ja Tiina-Mall Kreem
Näituse kujundaja: Villu Plink

3.04-31.10.2010
Näitus "Pinge" tutvustab tuntuimate saksa ekspressionistide ja nende kaasaegsete loomingut, mis on Eesti Kunstimuuseumi jõudnud tänu kunagistele erakollektsionääridele. Näituse keskmes on Kadrioru kunstimuuseumi üks hinnalisemaid ja omalaadsemaid kogusid – saksa klassikalise modernismi kollektsioon, mis hõlmab graafikat ja joonistusi. Selle tuumiku moodustavad tööd ekspressionistidelt, kelle seas on esindatud nii stiili rajavatesse rühmitustesse Die Brücke ja Der Blaue Reiter kuuluvaid kunstnikke (Emil Nolde, Franz Marc, Heinrich Campendonk, Paul Klee, Erich Heckel, Alfred Kubin) kui ka tähtsamaid hilisekspressionismi vorme nagu verism jaNeue Sachlichkeit esindavaid autorid (Otto Dix, Max Beckmann, George Grosz). Samuti ei puudu näited selliste ekspressionismi suurkujude nagu Ernst Barlachi, Oskar Kokoschka, Egon Schiele, Käthe Kollwitz jt loomingust. Eriti hinnaliseks tuleb pidada Otto Dixi joonistusi, millest enamik jõuab vaatajate ette esmakordselt.
Näituse kuraator: Anu Allikvee
Näituse kujundja:Inga Heamägi

13.02.-21.03.2010
"Tee Revalisse" on Mikkeli muuseumi järjekordne avastusrohke koostöö erakogude ja -galeriidega. Näitusel tutvustatakse olulisi näiteid eesti ja balti maalivaramust, mis on Eestisse jõudnud St Lucas galerii vahendusel. Mitmed näitusel eksponeeritud maalid kuuluvad praegu veel St Lucas galeriile, teised siinsetele kunstikollektsionääridele. Näha saab ka Eesti Kunstimuuseumi 2009. aasta kõige hinnalisemat kunstiostu: kolme perekonnaportreed 18. sajandi meistrilt Michael Ludwig Clausilt.
Näituse kuraatorid: A. Lillioja ja Aleksandra Murre

7.02.2009–31.01.2010
Tuhandete aastate tagustest kõrgkultuuridest ei ole fotosid ega filme, mis lubaksid meil suurema vaevata mõista toonaseid inimesi ja nende mõttemaailma. Meie pilt Muinas-Egiptusest ja Mesopotaamiast on pandud kokku pika aja vältel kild-killult, läbi tuliste vaidluste, avastuste ja eksimuste. Iga leitud uus kivisse raiutud hieroglüüftekst või savist kiilkirjatahvel aitab mõistmisele lähemale, ent samas on selge – see on ikkagi vaid mosaiik, millest jääb palju kilde puudu.
Näituse koostaja: Pekka Erelt
Näituse kujundus: Laika, Belka & Strelka

22.10.2008–25.01.2009
Gönül Paksoy on kaasaja Türgi üks omanäolisemaid rõivadisainereid, kes ühendab oma loomingus looduslikud värvid ja ajaloolised Türgi kangad tänaste rõivastusideaalidega. Looduslike värvide ning uute ja vanade käsitsikootud kangaste kasutamine kostüümide juures annab kunstniku loomingule ajatu mõõtme, ärgitades mõtlema taaskasutuse ning ökoloogiliselt puhta ja säästva elustiili üle.
Näituse koostaja: Gönül Paksoy
Näituse kujundajad: Gönül Paksoy ja Tuuli Aule

23.07-5.10.2008
Kadrioru pargi- ja lossiansambli 290. juubelisünnipäeva puhul avatud näitus Mikkeli muuseumis. Näitus esitleb külastajatele Kadrioru lossi esise Alumise aia algupärast kujundust Peetri ajast ja selle võimalikku korrastamist tänapäeval.
Näituse kuraatorid: Kersti Lootus ja Ivar-Kristjan Hein
Näituse kujundaja: Vladimir Anšon

8.05.2008-8.07.2008
Mikkeli muuseumis on avatud Baltimaade Konservaatorite VIII konverentsi saatev näitus, mis on ühelt poolt pühendatud Eesti Vabariigi 90. sünniaastapäevale. Teisalt on näitus kummardus inimestele, kes on Nõukogude okupatsiooni eelsest Eestist pärinevaid esemeid tallel hoidnud ning ennistanud.
Näituse kuraator: Tiina-Mall Kreem
Näituse kujundajad: Mari Kurismaa ja Mari Kaljuste

16.06.2007–20.04.2008
Mikkeli muuseumil möödub 10 aastat tegevuse alustamisest. Muuseumi saamislugu on märkimisväärne. 1997. aastal oli Mikkeli muuseum esimene erakollektsionääri kunstikogule rajatud muuseum Eestis, samuti esimene Kadrioru lossikompleksi restaureeritud ja muuseumi spetsiifilistele vajadustele kohandatud hoone. 1997. aastal leidis muuseumis koha Johannes Mikkeli kogutud Lääne-Euroopa, hiina ja vene maalikunst, portselanikogu ning graafika, kuid tema huvidesfäär hõlmas ka ajaloolist mööblit ja eesti kunstnike loomingut. Nüüd täieneb muuseumi püsiekspositsioon Johannes Mikkeli eesti kunsti koguga. Laiaulatuslik näitus tutvustab sügavuti Mikkeli graafikakollektsiooni uuemat materjali ning Lääne-Euroopa kunsti püsiekspositsiooni lisanduvad skulptuurid.
Näituse kuraatorid: Ivar-Kristjan Hein ja Anu Allikvee
Näituse kujundajada: Mari Kurismaa ja Mari Kaljuste

12.05.–1.10.2006
19. sajandil laiendas Vene Impeerium tohutult oma alasid. Vallutustega kaasnes ka uute maade uurimine, mille tulemusena valmisid mahukad illustreeritud teosed kõikidest Venemaa rahvastest, nende kultuurist ja elu-olust. Impeeriumi ideoloogia materialiseerimiseks olid ka etnograafiliste joonistuste järgi valmistatud portselankujukeste sarjad "Venemaa rahvad", mis pidid illustreerima meile nõukogude ajast tuntud "rahvaste sõprust". Lisaks erinevaid rahvustüüpe kujutavatele kujudele saab näitusel näha ka portselanist vene talupoegi ja kaupmehi, joodikuid ja N. Gogoli teoste kangelasi.