Näituste vaated 2015

24.10.2015-26.03.2016, Mikkeli muuseum 
Näitus vaatab valgustusajastu inimest ja portreekunsti Johann Caspar Lavateri (1741–1801) silmade läbi.
Lavater oli šveitsi päritolu tähelepanuväärne valgustusajastu mõtleja, reformeeritud kiriku hingekarjane, kunstikoguja ja kirjanik ning mis peamine – maailmakuulsa teose „Füsiognoomilisi fragmente inimesetundmise ja ligimesearmastuse edendamiseks” (1775–1778) autor.

Kuraatorid: Tiina-Mall Kreem ja Anu Allikvee
Kujundaja: Angelika Schneider

25.04.-11.10.2015, Mikkeli muuseum 
Lehvik on unikaalne ese, mis ühendab endas nii kunstilise, tseremoniaalse kui ka praktilise külje. Näitus annab ülevaate, milliseid erinevaid kaunistustehnikaid ja -materjale (näiteks elevandiluu, pärlmutter, hõbe- ja kuldpanused, email, juveelid, tüll, suled) on aegade jooksul lehviku valmistamisel kasutatud. Lehviku dekoor järgib kaasaegseid stiilisuundumusi, asetades eseme oma kohale kunstiajaloos. Kõige huvitavamad on aga lehvikule maalitud, tikitud, nikerdatud stseenid – volditud maailm omaaegse seltskonnaelu, aga ka näiteks mütoloogia ja isegi poliitika teemadel. Näitusel eksponeeritud lehvikuteemalised maali-, graafika- ja tarbekunstiteosed aitavad selgitada lehvikute kasutamise konteksti ning kohta kommete ajaloos.

Kuraator: Kersti Kuldna-Türkson
Kujundaja: Mari Kurismaa
Graafiline kujundaja: Tuuli Aule

28.03.-04.10.2015, Mikkeli muuseum 
Mida tähendavad muuseumieksponaatide etikettidel määratlused „järgi”, „laadis”, „töökoda/ateljee” jne? Kas sellised teosed on originaalid, koopiad või sootuks võltsingud? Miks on nii, et nimetades teost „originaaliks”, tunnistame selle väga eriliseks ja väärtuslikuks, kuid „koopiat” ja „jäljendust” peame labaseks, ebaausaks ning piinlikkust tekitavaks, isegi kui need on teostuselt väga heatasemelised? Rääkimata siis võltsingutest, mille olemasolu tuleks justkui maha salata.
Näitus „Ehe kunst või petukaup?” tõstab selle probleemistiku fookusse, tutvustades Kadrioru kunstimuuseumi ja Mikkeli muuseumi püsiekspositsiooni teoste näitel teema pikka ja värvikirevat ajalugu, nende mõistete tähendust ning rollimuutust ajas.

Kuraator: Greta Koppel
Kujundaja: Kätlin Tischler

14.03.-12.04.2015, Mikkeli muuseum 
Näitus toob vaatajate ette 20. sajandi tuntuma Eesti erakollektsionääri Johannes Mikkeli kogusse kuulunud Jacques Callot’ (1592–1635) suurepärase commedia dell’arte ainelise ofordisarja „Balli di Sfessania”. Sari on inspireerinud nüüdisaegset skulptorit Boriss Ivanovi looma tegelaskujudest filigraanse viimistluse ja detailitäpsusega kolmemõõtmelisi kujutisi.

Kuraator: Kerttu Männiste
Kujundaja: Maret Kukku
Graafiline kujundaja: Kätlin Tischler