Eeva granaatõunaga. 1880. Õli

Kui tavaliselt kujutatakse pattulangevat Eevat õuna kui keelatud viljaga, siis Johann Köleri maalil ahvatleb ta paradiisiaias Aadamat, ja kaudselt vaatajatki, granaatõunaga.
Sümboolikas on see vili paljutähenduslik. Kristluses tähistab granaatõun kogudust, preestriseisust või Neitsi Maarjat. Ilmalikus tähenduses on granaatõun isamaatruuduse või valitseja tunnus. Eeva käes viitab see aga hoopis sellistele tõlgendusvõimalustele nagu elu ja viljakus: Eevast saab inimkonna esiema, tema nimigi tuleneb heebreakeelsest sõnast, eesti keelde tõlgituna „elu kinkiv”.

Teose loonud Johann Köler oli esimene akadeemilise haridusega eesti maalija, kes tegutses peamiselt Peterburis ning pälvis nii rahvuskaaslaste kui ka sealse kunstipubliku tunnustuse.