Võrguühenduse viga

Proovi uuesti Sulge
 
 
Venus ja Mars Vulcanuse võrgus. 18. saj. Õli
Arst Erasistratos avastab Antiochose armastuse Stratonike vastu. 1776. Metsotinto
Lott tütardega. 16. saj II pool. Õli
Joosep ja Pootifari naine. 19. saj II pool. Koloreeritud lito
Susanna ja vanamehed. 1875. Terasgravüür
Othello oma seiklusi jutustamas. 1842. Vasegravüür
Othello. U 1860. Vasegravüür
Vana mees ja tütarlaps. U 1545 ‒ 1600. Originaal u 1545 ‒ 1568 Puulõige
Tiiteleht raamatule „Armukunst”. Illustratsioon ‎Pierre-Joseph‎ Bernard’i teosele „‎Oeuvres complètes. Nouvelle édition.”‎ ‎Paris: Dufart, 1793. Ofort
Puudus Indias. Paarik lehele „Briti küllus”. 1794. Värviline punktiirmaneer
Raske valik. 1789. Õli
Frivoolne stseen. Miniatuur. 18. saj (?) Guašš luuplaadil
Petetud abielumees. Miniatuur. 19. saj. Guašš luuplaadil
Lapse armastus. 1878. Marmor
Usk, lootus, armastus. 1822. Õli
Madonna lapse, Ristija Johannese ja ingliga. 17. saj algus. Õli
Püha hõimkond. Koloreeritud ofort
Ingli sosin. 1849. Vasegravüür, metsotinto
Ema lapsega. Etüüd. Õli
Eesti naine lapsega. 1850. aastad. Õli
Noor ema. 19. saj keskpaik. Õli
Õnnitlus ehk uusaastahommik. Paarik lehele „Buketid ehk vanaema pidu”. 1787. Värviline akvatinta
Armas kodu ehk koolist tulek. Paarik lehele „Sinine esmaspäev ehk kooliminek”. 1790. Värviline metsotinto
Perekond kurvastab lapse kadumise pärast. Perekond rõõmustab lapse leidmise üle. 1801. Värviline punktiirmaneer
Maaomaniku perekond. Paarik teosele „Rentniku perekond”. 1792. Värviline punktmaneer
Kunstnik perekonnaga Vinni mõisas. 1835. Akvarell, tušš
Kuldpulmad. 1859. Vasegravüür
Ustavus. U 1832. Metsotinto
Kunstniku uinuv tütreke. 1923. Marmor
Võidukad amorettid. 19. saj lõpp. Pronks
 

Tiiteleht raamatule „Armukunst”. Illustratsioon ‎Pierre-Joseph‎ Bernard’i teosele „‎Oeuvres complètes. Nouvelle édition.”‎ ‎Paris: Dufart, 1793. Ofort

Gravüür on prantsuse luuletaja ja draamakirjaniku Pierre-Joseph‎ Bernard’i teose „Armukunst” (1775) uusväljaande tiitelleht. ‎Bernard, prantsuse kuningliku raamatukogu hoidja, kirjutas oma armukunstist jutustavat poeemi kolm aastakümmet. Kriitikute hinnang sellele oli vastuoluline: kord ütles Voltaire, et „Armukunst” ületab kuulsa rooma poeedi Ovidiuse samanimelise teose taseme, teisalt kirjutas ta, et see on „segu liivast ja õlgedest”. Nii või teisti on tegemist 18. sajandile iseloomuliku libertinistliku kirjandusega, mille erutav erootilisus kuulus kõrgemate ühiskonnaklasside lugemisrõõmude hulka ning mille mõju sageli kasvatasid ka kunstnike loodud ja armastuse eri vormidele viitavad illustratsioonid.


Teose loonud Jean-Louis Delignon oli prantsuse graafik ja raamatuillustraator.