Frivoolne stseen. Miniatuur. 18. saj (?) Guašš luuplaadil

18. sajandil kasvas huvi seksuaalsuse vastu tunduvalt. See oli seotud kasvava individualismiga, mis kinnitas inimese õigust suurtele, ühiskonna kontrollile allumatutele tunnetele ja kirgedele. Teadusliku ja antiklerikaalse maailmapildi omaksvõtt muutis elunautimine kui vaba inimese tunnuse veelgi lubatavamaks.
Nii kirjanduses kui ka kunstis kujutati armuelu eri tasandeid mitmel viisil. Seda tehti kord mänguliselt ja vallatlevalt, siis jällegi moraliseerivalt ja õpetlikult ning vaheldumisi varjatult või varjamatult. Üheks võimaluseks seda kõike ühendada oli miniatuur, mis võis olla klaasitud pisikunstiteos või kleebitud hoopiski nuusktubakatoosi kaanele. Oli see ju piisavalt väike, et jääda peidetuks ja piisavalt suur, et luua toimuvast selge ettekujutus. Kuna tegemist on kolmemõõtmelise ja värvilise esemega, tekkis tunne, et piilutakse võõrasse aknasse.