Võidukad amorettid. 19. saj lõpp. Pronks

Skulptuurigrupp esitab rea mõistatusi. Miks on antiikkultuuris erinevaid armastusi sümboliseerivaid amorette ehk armastusjumalannat Venust saatvaid tiivulisi lapsukesi kolm? Kas nad võistlevad omavahel või on nad kõik koos võidukad? Miks on neil käes erinevad atribuudid?
Selline kompositsioon kolmest eri sümboleid kandvast putost on ebatavaline. Nähtavasti on kunstnik lähtunud kristlikust õpetusest, mis jagab inimese kehaks, hingeks ja vaimuks. Sellisel juhul kehastab roosi noole otsas kandev amorett kehalist, leegitseva südamega poisike hingelist ning kõige kiirem, võidutõrvikut tõstev laps vaimset armastust. On ju üks tõrviku tähendusi vaimuvalguse toomine.

Teose autor Jean-Louis Grégoire oli 19. sajandi II poolel Pariisis tegutsenud prantsuse skulptor.