Johannes Mikkel ostis maali 1930. aastatel Gustav Kangro antiigiärist Tartus. Varem kuulus baltisaksa aadlike Krüdeneride perekonnale Uue-Suislepa mõisas Viljandimaal.
Johannes Mikkel pajatas maali päritolu kohta mahlaka loo, sellest, kuidas mõisa uued omanikud otsisid ust väiksema seasulu jaoks ning leidsid lakapealselt tolmunud palaka. Lähemalt vaadates nähti, et sel on pilt peal ning see saadeti õunakoormaga Tartusse, lootuses, et ehk võib selle eest rahagi saada. (Loost pikemalt ajakirjas Kollektsionäär, 1/1991)
Uue-Suislepa mõisnike peretütre Anna von Krüdeneri akvarell 1887. aastast kujutab mõisa häärberi elutuba (sinist tuba, nagu seda on nimetatud perekonnakroonikas), millelt leiab sohva kohalt seinalt sama maali kujutise. See pilt kinnitab, et Mikkeli legendil on tõepõhi all, aga kas maal just sel viisil Uue-Suislepa mõisast Tartusse müüki jõudis, on eraldi küsimus. Alates mõisa riigistamisest 1920. aastal tegutseb mõisahoones lasteaed-algkool.
A. von Krüdener. Elutuba. 1887. Akvarell. Viljandi Muuseum
Johannes Mikkel pidas maali oma kogu väärtuslikumaks tööks, olles veendunud, et selle on maalinud Hispaania kunstnik Diego Velázguez oma noorpõlves. Võrdluseks tõi Mikkel Metropolitani kunstimuuseumi, Müncheni Alte Pinakotheki Velázguezeid. Ilmslt oli ta hästi kursis ka Riikliku Ermitaaži kogus leiduvate maalidega.
Diego Velázguez. Kristus Emmauses. 1622–1623. Õlimaal. Metropolitani Kunstimuuseum, New York
Maali esteetika haakub eelkõige teise 17. sajandi kunsti suurnime, Itaalia kunstniku Michelangelo Merisi da Caravaggio (1571–1610) kunstiga.
Caravaggio dramaatiliste valgus-varju efektidega kontrastselt väljavalgustatud elusuuruses figuuridega kompositsioonid sobisid hästi illustreerima reformeeritud katoliku kiriku õpetust, mis rõhutas usu valgustuslikku ja raputavat kogemust ning selle isiklikku mõõdet. Ühtlasi said need liigse dekoorita ja selgelt ning mõjuvalt komponeeritud pildid 17. saj esimesel poolel eeskujuks kunstnikele üle Euroopa, tehes Caravaggiost nii ühe 17. sajandi mõjukama kunstniku. Kaasaegsed kunstnikud tutvusid Caravaggio töödega nii Itaalias (Roomas ja Napolis) kohapeal, rändavate kunstiteoste kui graafika vahendusel.
Caravaggio. Õhtusöök Emmauses. 1601. Õli lõuendil. Rahvusgalerii, London
Caravaggio eeskuju on ilmne ka Mikkeli kogu maali puhul, stiililt on see lähedane Hollandi karavadžistide loomingule, iseäranis just Friisimaal Leeuwardenis töötanud Lambert Jacobszi kunstile. Siiski on autorsuse määramine keerukas, maalil puudub signatuur ning kunstniku käekiri – pintslitöö ja vormitunnetus on Jacobszi omast siiski erinev. Võimalik, et maal valmis Jacobszi ateljees stažeerinud veel mitte meistri staatuses kunstniku poolt, kellel puudus õigus oma töid signeerida, või siis on Jacobsz ise olnud mõjutatud Mikkeli maali autoriks olnud kunstniku töödest, kelle isik on tänaseks paraku vajunud ajaloo unustusse.
Lambert Jacobsz. Sõnakuulmatu prohvet. U 1630. Õli lõuendil. Rahvusmuuseum, Stockholm
