Johannes Mikkel ostis maali 1944. aastal Tallinnast. Legendi järgi asus maal varem krahv Šeremetjevi palees Peterburis, kust selle oli pärast revolutsiooni saanud palee varade inventeerimise töö eest tasuks Tartust pärit Peterburi maastikumaalija Julius von Klever.
Johannes Mikkel oli teadlik Louvre’i muuseumile kuuluvast Pieter de Hoochi õlimaalist, kuid pidas seda kunstniku ateljees valminud akvarellitehnikas variandiks.
Pieter de Hooch. Kaardimängijad.1663–1665. Õli lõuendil. Musée du Louvre, Pariis
Mikkeli muuseumi töö teeb tähelepanuväärseks selle tehniline teostus. Kopist on kasutanud õlivärvide asemel akvarelli, pretensioonikat ja kiiret tegutsemist nõudvat tehnikat. Akvarellitehnika muutus populaarseks 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi esimesel poolel, seoses värvide koostisosade täiustamisega. Muus osas on koopia originaaliga detailideni sarnane, seda nii maali mõõtude kui kaminasamba soklile lisatud De Hoochi signatuuri poolest.
Johannes Mikkel ostis maali 1944. aastal Tallinnast. Legendi järgi asus maal varem krahv Šeremetjevi palees Peterburis, kust selle oli pärast revolutsiooni saanud palee varade inventeerimise töö eest tasuks Tartust pärit Peterburi maastikumaalija Julius von Klever.