Johannes Mikkel pidas maali Prantsuse kunstniku Jean Baptiste Greuze’i autorikorduseks Pariisis Louvre’i muuseumis säilitatava maali järgi ning väitis, et maal on ka kunstniku poolt signeeritud.
Mikkeli maali eeskujuks olev maal on Prantsuse maalikunstniku Jean Baptiste Greuze’i üks tuntumaid teoseid ning heaks kokkuvõtteks tema kunstikreedost. Kaasajal laialt levinud Rousseau „tagasi loodusesse” filosoofia ajel loobub Greuze aastakümneid domineerinud watteau’like ja boucherilike elegantsete õukondlike teemade kujutamisest ning keskendub maalähedasemas miljöös žanristseenidele. Kunstniku inspiratsiooniallikaks oli sealjuures 17. sajandi Hollandi kunst. Greuze’i hinnati just tema oskuse poolest ühendada kunstis õpetlik, moraliseeriv sõnum ning sensuaalsus. Nii ka antud maalil, kus pildi fookuses olev peretütar pakub vaatajale ühtaegu positiivset eeskuju sõnakuuleliku tütrena, ent malbe ja kumerate kehavormidega kuju mõjub ka rõhutatult sensuaalsena.
Maal pälvis 1761. aasta Pariisi Salongi näitusel väga positiivse vastuvõtu, kust selle omandas markii de Maringy, selleaegne kunstide minister ja Louis XV metrissi Madame de Pomapdouri vend. 1782. aastal jõudis töö Louis XVI kunstikogusse.
Jean Baptiste Greuze. Talupoja kihlus. 1761. Õli lõuendil, 92 × 117 cm. Louvre, Pariis