Johannes Mikkel pidas maali Rubensi maalitud abikaasa Helene Fourmenti aktiportreeks.
Maali tagaküljel punasel pitseril kujutatud vappi pidas Mikkel Poola kuninga August II (1670–1733) vapiks ning seega uskus, et maal on kunagi kuulunud August II Tugeva kuulsasse kunstikogusse. Vapikujutis pitseril on raskesti loetav, kuid kõige enam sarnaneb see Poola-Leedu ühise riigi, Rzeczpospolita (1587–1795) vapiga.
Peter Paul Rubensi originaalmaali ei ole tänaseks säilinud, kuid seda tuntakse Rubensi ateljees töötanud gravööri Lucas Vorstermanni (1595–1675) gravüüri järgi. See gravüür sai omakorda eeskujuks arvukatele maalitud kordustele. Ka Mikkeli kogusse kuuluv maal on üks sellistest. Ilmselt pärineb see 18. sajandi esimesest poolest.
L. Vorsterman P. P. Rubensi järgi. Susanna ja vanakesed. 1620. Vasegravüür
Varssavi Rahvusmuuseumile kuulub Mikkeli kogu tööga väga sarnane maal. Erinevalt gravüürist, millel Susanna püüab oma alasti keha ootamatult peale sattunud vaatajate eest siivsalt varjata, on naine Mikkeli kogu ja Varssavi muuseumi maalil palju enesekindlam. Maalidelt on välja jäetud ka vanakesed, mis viib mõttele, et nende maalide teema keskmes oli naisakt – supleja, mitte moraliseeriv piiblilugu.
P. P. Rubensi järgi. Susanna suplemas. 18. saj. Õli puidul. Varssavi Rahvusmuuseum
