Johannes Mikkel ostis maali Tartu antikvaar Artur Onnilt vahetult pärast II maailmasõda. Eelnevalt kuulus maal Tartus Ülikooli tänaval antiigiäri pidanud Gustav Kangrole, kes oli maali saanud 1939. aastal Karula mõisa omanikult, seoses viimase lahkumisega Eestist. Mikkel uskus, et maal kuulus 18. sajandil tuntud saksa-vene maalikunstnikule, animalistile Johann Friedrich Groothile (1717–1801), kelle järeltulijatele von Grootedele kuulus Karula mõis 1838–1919.
Johannes Mikkel pidas maali autoriks Hollandi 17. sajandi kuulsaimat linnumaalijat Melchior de Hondecoeterit (1636–1695), kes on taoliste, 18. sajandil üle Euroopa aadlike hulgas armastatud, nii kodu- metsa- kui eksootiliste lindudega pargimaastike žanri pioneer ning hinnatuim esindaja.
Mikkeli maal haakub kunstiliselt teostuselt pigem J. F. Groothi enda kompositsioonidega, kes oli Peterburi kunstiakadeemia õppejõuna terve koolkonna loomamaalijate koolitaja. Tema laadis looma- ja linnupildid olid nõutud nii Venemaa kui ka Balti mõisates, kust lähima paralleelina Mikkeli muuseumi „Linnuõuele” võib nimetada Johann Friedrich Seupeli maali „Linnud lossi pargis” Sagadi mõisahoones.
Melchior de Hondecoeterit (1636–1695). Linnuõu. U 1660–1665. Õli lõuendil, Rijksmuseum, Amsterdam