Naise portree Faijumi muumia portreede (1.–4. saj) laadis. 19. saj lõpp–20. saj algus. Vahavärvid puidul
Johannes Mikkel ostis maali Eduard Bramanilt. Braman omakorda ostis need maalid väidetavalt 1939. aastal toonaselt Läti kunstimuuseumi direktorilt (sellel ajal oli muuseumi direktoriks Vilhelms Purvîtis), kes töötas tsaariajal Ermitaažis konservaatorina. Legendi järgi kuulus maal kunagi Vene riigitegelasele ja diplomaadile krahv Rumjantsevile (Nikolai Petrovitš Rumjantsev, (1754–1826)), kes oli selle omandanud ühes teiste Egiptuse muististega välisministri ametis reisilt Egiptusesse.
Mikkel uskus teose autentsusesse ning pidas seda Faijumi kultuuri varasema perioodi tööks 1. saj pKr.
Naise portree Faijumi muumia portreede (1.–4. saj) laadis. 19. saj lõpp–20. saj algus. Vahavärvid puidul
Faijumi portreedena tuntud muumiaportreed on valminud Egiptuses Kreeka-Rooma perioodil (30 eKr – 395 pKr) ja saanud oma nime nende leiupiirkonna järgi. Tänaseks teadaolevast ligi 900 maalitud portreest on enamik leitud Faijumi regiooni oaaside (Hawara, Er-Rubayat, Saqqara jt) hauakambritest Kesk-Egiptuses. Need portreed on ilmekaks näiteks piirkonna ajaloost sel perioodil, põimides ühte Kreeka kunstitraditsiooni, Antiik-Rooma mälestamiskombed ja Egiptuse matusetavad.
Selline tõetruult ja elavalt lahkunut jäädvustav portree maaliti juba mälestatava isiku eluajal ning, nagu kinnitavad üksikud leiud, kuni tema surmani/matmiseni, rippus pilt kodu seinal. Surnu mumifitseerimise järel kinnitati portree surimaskina linadesse mähitud muumia näo kohale. Sarnasus lahkunuga oli oluline, nimelt usuti, et portree aitas lahkunut teispoolsuses tuvastada. Juhul kui portree oli valminud palju varem enne kujutatu surma, siis lasti seda kunstnikul vastavalt täiendada.
Faijumi muumia portree. U 2. saj. Enkaustika, puit. Metropolitani kunstimuuseum, New York
Naise portree Faijumi muumia portreede (1.–4. saj) laadis. 19. saj lõpp–20. saj algus. Vahavärvid puidul
Esimesed Faijumi muumiaportreed jõudsid Euroopasse 17. sajandi alguses kui Itaalia maadeavastaja Pietro della Valle tõi oma visiidilt Saqqara-Memphisesse (1615) kaasa mõned muumiad, millele oli kinnitatud portreed. See leid jäi ent suurema tähelepanuta. Faijumi portreede avastamine jääb 19. sajandisse, kui Egiptuse kultuur üldse oli kõrgendatud tähelepanu all. 1887 ostis Viini antiigi- ja kunstikaupmees Theodor Graf beduiini soolakaevandajatelt el-Rabayati piirkonnast Faijumis ligikaudu 330 muumia portreemaali ning korraldas paremast valikust, umbes 90 maalist ka rändnäituse.
Portreede kaasaegsus ja maalide väga hea säilivus tekitas kahtlusi nende ehtsuses. Samal ajal teostas Briti arheoloog Flinders Petrie Hawaras väljakaevamisi ning leidis 81 muumiaportreed, mida näidati juba järgmisel aastal (1888) Londonis väga suure publikumenu pälvinud näitusel. Niiviisi sai kinnitust ka Grafi kollektsiooni teoste autentsus. 1910/11 naasis Petrie oma teiselt ekspeditsioonilt lisaks 70 muumiaportreega ja selleks ajaks oli ta välja töötanud ka teoste dateerimise ja grupeerimise teaduslikud alused, mida kasutatakse tänaseni. Dateerimisel on kõige informatiivsemaks kujutatud isikute soengute- ja rõivamood, mis vastab Rooma selleaegsele moele.
Naise portree Faijumi muumia portreede (1.–4. saj) laadis. 19. saj lõpp–20. saj algus. Vahavärvid puidul
Faijumi portreed nende vanust silmas pidades üldjuhul väga hästi säilinud. Elavalt ja kujutatu karakterit ilmekalt edastavad portreed, mis on säilinud oma algses värvigammas mõjuvad tõesti kaasaegsetena ning tundub uskumatu, et vanemad maalidest on ligi 2000 aasta vanused. Enamik ning sh kunstilisest küljest paremik portreedest on maalitud vahamaali (enkaustika) tehnikas õhukesele puuplaadile, kuid kasutati ka temperavärve ja maalialusena tugevdatud linast kangast, mis oli odavam.
Portreedel kujutatud isikud kuulusid Rooma riigi kodanike hierarhias jõukamasse keskklassi, nende hulgas on nii sõjaväelased, riigiteenistujad ja vaimulikud, aga ka atleedid ja õpetlased. Tõsiasi, et leitud muumiatest on portreedega kaunistatud vaid 1–2 %, näitab veelgi selle kunstivormi elitaarsust.
Faijumi muumia portree. (Noor naine.) 3. saj. Louvre, Pariis
Naise portree Faijumi muumia portreede (1.–4. saj) laadis. 19. saj lõpp–20. saj algus. Vahavärvid puidul
Muuseumis asuti maali lähemalt uurima 2006. aastal. Erinevad materjaliuuringud seadsid Faijumi portree ehtsuse kahtluse alla. Kui FT-IR spektroskoobiga teostatud aineuuringud lasid värvide sideaines ära tunda enkaustika tehnikale iseloomuliku vaha, siis Hamburgi dendroloogia instituudis määratud puiduliik – harilik lepp (Alnus sp.), mis on maali alusmaterjalina väga harv, tekitas maali ehtsuses kahtlusi. Kahtlused said kinnitust nii radiosüsinik-uuringust, mis dateeris teose suurima tõenäosusega 19. sajandisse ning XRF-meetodil teostatud pigmendiuuringust, mis tuvastas valges värvis tsinki, see aine võeti valge värvi koostisosana kasutusele 1830. aastatel.
Arvesse võttes, et Faijumi portreede taasavastamine ning sellele järgnenud „buum“ leidis aset 19. sajandi IV veerandil, on tõenäoline, et ka Mikkeli kogu Faijumi portree valmimisaeg jääb 19. saj/ 20 saj vahetusse.
