Statuett “Veenus” on osa 40-osalisest portselankompositsioonide sarjast, mis valmis Meisseni portselanimanufaktuuris aastatel 1772–1774 Katariina II tellimusel ning kannab manufaktuuri ajaloos nime “Suur Vene tellimus” (Grosse Russische Bestellung). Allegooriliste ja mütoloogiliste kompositsioonide sari oli pühendatud võiduka Çeşme lahingu (1770, esimene vene-türgi sõda 1786–1774) ja Katariina II ülistamisele ning pidi kaunistama selle jaoks kujundatud saali Oranienbaumi lossiansambli paviljonis “Katalnaja gorka” (Kelgumägi).
Erinevalt Oranienbaumi saadetud kujude originaalidest on Mikkeli kogusse kuuluv skulptuur ilma maalingute ja kullatiseta. Mikkeli kollektsiooni kuju all olev märk ristuvate mõõkade, punkti ja numbriga 30 viitab sellele, et tegemist on ühega statuettidest, mis valmisid originaalidega samaaegselt, kuid said põletamisel kannatada või neis ilmnesid defektid, mistõttu need jäeti ilma maalinguteta ega saadetud Venemaale.
Veenus kaarikul. Meisseni portselanimanufaktuur. J. J. Kändleri mudel (1774). Portselan, glasuuripealne maal, kullatis. Riiklik Ermitaaž, Peterburi
Nn Oraninbaumi sarja kuulus 40 skulptuuri, mille modelleerimine usaldati Meisseni vabriku juhtivale skulptorile Johan Joacim Kändlerile, kes teostas selle tellimuse koos oma abilise VictorAcier'ga rekordiliselt lühikese aja jooksul, vähem kui kahe aastaga. Töödejuhataja Kändleri päevikutest on teada, et tema enda modelleeritud oli 19 skulptuuri, seal hulgas ka „Veenus“. Jumalusi kujutavad fuguuridegrupid koosnesid kahest osast – kaarikust jumalanna või jumaluse kujuga ja selle ette rakendatud tiivuliste olendite grupist. Veenuse kaariku ees olnud luiged ja tuvid pole kahjuks Mikkeli kogusse jõudnud.
Veenus kaarikul. 19. saj II pool. Meisseni portselanimanufaktuur. J. J. Kändleri mudel (1774). Portselan, glasuuripealne maal. Erakogu
Oranienbaumi unikaalsesse portselankujude sarja kuulusid järgmised kompositsioonid:
Lõunapoolsel seinal: Dnepr, Võim, Amphitrite triumf, Sfinks (I), Sfinks (II), Arhitektuur, Astronoomia, Geomeetria, Aritmeetika, Apollon.
Põhjapoolsel seinal: Volga, Herakles, Neptunus ja Thetis, Sõjaelevant (I), Sõjaelevant (II), Maalikunst, Skulptuur, Poeesia, Muusika, Kuu.
Läänepoolne sein, vasak pool: Kaubandus, Laevastik, Veenus, Juno ja Iris, Atlas ja Perseus, Mercurius, Prudentia, Eirene.
Läänepoolne sein, parem pool: Astraia, Justitia, Mars, Victoria (I), Victoria (II), Saturn, Bellona, Vulcanus.
Läänepoolne sein, keskel: Jupiter, Parkad, Apollo ja Python.
Idapoolne sein: Parise kohus.