18. sajandi teise poole Sèvres’i toodete tunnusjooneks olid erilised säravad värvitoonid – hele- ja tumesinine, heleroheline, kollane ja roosa, millega kaeti peaaegu kogu eseme pind. Põhivärvile omakorda kanti peen kullatisest muster. Värvi sisse jäeti valged vabad pinnad ehk reservid, kuhu maaliti figuraalsed motiivid. Säravad värvid, peen kullatis ja meisterlik maaling andsid esemetele, peamiselt erikujulistele vaasidele, luksusliku välimuse, mis muutis Sèvres’i portselani eriti hinnatuks. Kõiki neid Sèvres’i kõrgaja toodangule iseloomulikke jooni on näha ka Mikkeli kogusse kuuluva kauni vaasi juures. Nõu on kaetud õrna hernerohelist tooni värviga, mille töötas välja vabriku keemik ja maalija Jean Hellot 1756. aastal. Värvipinda ilmestavad delikaatne kullatis ja liiliamotiivid.
Esiküljel on reljeefse lindiga ääristatud reservis lamburistseen prantsuse juhtiva rokokoomaalija François Boucher’ laadis, millele on omased pastelsed toonid ning õrnad, peaaegu lapselikud figuurid. Vaasi tagaküljel on pastoraalse teemaga seonduvalt kujutatud maaelu atribuute: viljavihke, viinamarju, kastekannu, reha, labidat.
Miniatuurmaali eeskujuna on äratuntav Boucher’ maal Linnupuur (1763). Ilmselt on maalija kasutatud eeskujuna gravüüri, sest originaalmaaliga võrreldes on vaasi maalil figuurid pöördpildis.
F. Boucher. Linnupuur. 1763. Õli lõuendil. Musée Baron Gerard, Bayeux