Pidulik kuningasinist värvi rohke kullatisega ja peene maalinguga kaunistatud vaas koos oma paarikuga on Peterburi Keiserliku portselanimanufaktuuri 19. sajandi I poole toodangu iseloomulik näide. Suured dekoratiivsed vaasid kujunesid omaette nähtuseks Vene 18. sajandi lõpu – 19. sajandi esimese poole portselanis. Nendel sageli hiiglaslikel rikkaliku skulpturaalse dekoori, maalingute ja kullatisega vaasidel polnud muud otstarvet kui esinduslike ruumide kaunistamine. Erilisel kohal olid pidulikud dekoratiivvaasid Aleksander I ja Nikolai I aegsetes ampiirstiilis interjöörides.
Mikkeli kogu vaaside vormi seostatakse kuulsa arhitekti Andrei Voronihhini nimega, kes projekteeris oma loodud interjööridesse ka mööbli, portselanist vaasid jm esemed. Voronihhini jooniste järgi tegi mudelid Stepan Pimenov. Taolise kujuga vaasid võisid olla nii ampiirile iseloomulike luigekujuliste sangadega nagu näeme Mikkeli kogu vaasidel, kui ka lõvipeadega lõppevate voluudikujuliste sangadega. Samasuguse vormi järgi tehtud vaase kohtab ka Ermitaaži, Kuskovo portselanimuuseumi, Tsarskoje Selo loss-muuseumi kogudes jm. Voronihhini vaase erinevate maalingutega toodetakse Peterburis ka tänapäeval.
Mikkeli kogu vaasil on kujutatud antiikjumalannad Muusad – napi rõivastusega naisolendid ideaalmaastiku taustal. Sellel vaasil näeme muusade Melpomena (traagilise maskiga) ja Erato (lüüraga) kujutisi, kes personifitseerivad vastavalt komöödiat ja lüürilist poeesiat. Koos paarikuga „Kalliope ja Kleio“ võisid need vaasid olla osa suuremast vaasidesarjast (on ju antiikmütoloogias üheksa muusat) ning sobisid hästi aadlielamu või lossi salongi või võõrastetoa interjööri.