8-tahuline vaas idamaise lillemaalinguga. U 1759. Delft. Anthoni Pennise töökoda „De twee Scheepjes”. Fajanss, glasuurialune koobaltmaal
Mikkeli muuseumis eksponeeritud Delfti kaheksatahuliste vaaside paar järgivad selgelt idamaist eeskuju. Juba nõu kuju viitab oriendi mõjudele, sest traditsioonilised Euroopa vaasid olid sangadega. Ka dekoor on idamaine, koosnedes eksootilistest lilledest ja teistest taimedest. Samas on sellesse põimitud ka euroopalikud motiivid – kilbikujulised ehisväljad ehk lambrekäänid vaasi kaela ja aluse ümber.
Töökoda Kaks Laevukest tegutses Delftis pikka aega, 1619–1794. Ka sellele, nagu enamikule Delfti töökodadele, sai saatuslikuks Euroopa portselani leiutamine, mille peenuse ja kvaliteediga ei suutnud rohmakam fajanss võistelda. Kahe Laevukese üks juhtivaid kunstnikke Anthony Pennis tegutses seal aastatel 1759–1782.
8-tahuline vaas idamaise lillemaalinguga. U 1759. Delft. Anthoni Pennise töökoda „De twee Scheepjes”. Fajanss, glasuurialune koobaltmaal
Hollandi linnas Delftis hakati fajanssi tootma juba 16. sajandil. 17. sajandil sai Delftist Euroopa fajansitootmise keskus, kus tegutses üle 30 töökoja. Populaarsed kaunistusmotiivid nõudel olid
figuraalsed stseenid: külaelu, lahingud ja jaht ning religioosne temaatika. 17. sajandi keskpaigas hakkasid Delfti fajansimeistrid imiteerima kallihinnalist Hiina sinivalget portselani, mida tol ajal ohtralt Euroopasse toodi. Jäljendati nii idamaiste portselanesemete vormi ja värvigammat kui ka dekoorimotiive, viimaseid tihti mitte otseselt kopeerides, vaid kohandatuna eurooplase maitsele. Sinivalge Delfti fajanss kui portselani odavam aseaine oli väga populaarne ning seda eksporditi paljudesse Euroopa riikidesse.
Tundmatu meister Delftist. Taldrik stseeniga maa-elust. U 1660. Fajanss, koobaltmaal. Rijksmuseum, Amsterdam
Liiguta sõrmega pilti ja näed lisadetaile
