Mängivad lapsed on Hiina kunstis levinud teema. Selle omaette väga tähenduslikuks alateemaks on motiiv „100 poega“ või „100 poega ja 1000 pojapoega”. Motiivi ajalugu ulatub tagasi Tangi dünastia aega (618–907) ning on siiani Hiina kultuuris hästituntud. Lapsed sümboliseerivad muretust, rõõmu ja süütust, kuid tegemist on ka traditsioonilise sümboliga, mis väljendab soovi olla õnnelikus ja lasterohkes abielus.
Ühevärvilise ja sinivalge kooblatmaalinguga portselani kõrval muutusid Hiinas 17. sajandi lõpupoole Euroopa maitse ajel üha populaarsemaks värvilise glasuuripealse maalinguga esemed. Sellises tehnikas on valminud ka vaas „100 poissi“, mis on tähelepanuväärne oma kõrgekvaliteedilise dekoori tõttu. Selliseid värvilise maalinguga nõusid liigitati Euroopas neis domineeriva värvi järgi nelja eri perekonda, vaas “100 poissi” kuulub selle järgi roosasse perekonda. Hiinas käis periodiseering valitsevate dünastiate järgi.
Kõige vanem on roheline perekond, sellele järgnevad roosa, kollane ja must. Perekonnad hõlmavad kolme suure Qingi dünastia keisri (Kangxi, Yongzheng ja Qianlong) valitsemisaja 1662–1796, mis oli klassikalise Hiina kunsti viimaseks õitseajaks.