18. sajandi portselanfiguurid ei olnud lihtsalt iluasjakesed, vaid peegeldasid otseselt (õukonna-) elu. Pidulikul õhtusöögil lauale asetatud kaunistustena pidid nad andma ainet seltskondlikule vestlusele ning seetõttu kajastasid portselankujud päevasündmusi, portreteerisid kaasaegseid ja kujutasid intellektuaalseid või lõbusaid teemasid. Tolleaegse päevapoliitikaga on seotud ka 1744. aastal Kändleri modelleeritud figuur „Daam mopsidega”, mis kujutab nn Mopsiordu liiget.
Kui paavst keelustas 1738. aastal Vabamüürlaste Ordu, asutas Kölni kuurvürst vastukaaluks sellele sammule uue organisatsiooni – Mopsiordu, mis levis kiiresti ka teistesse Saksa riikidesse. Ordu sümboliks oli 18. sajandil väga populaarne koeratõug mops, kes kehastas truudust, ustavust ja kindlameelsust. Erinevalt vabamüürlaste ühingust võisid Mopsiordusse kuuluda ka naised.
Värvikas portselanfiguur portreteeribki ühte ordusse kuuluvat daami, mõnedel andmetel Saksi kuningas August II Tugeva favoriiti krahvinna Koselit koos oma kahe kelmikalt vaatava koeraga. Portselanfiguuril oli ka paarik – J. J. Kändleri poolt 1743. aastal modelleeritud Vabamüürlane.
Daam mopsidega on olnud läbi aegade Meisseni portselanimanufaktuuri menukas mudel, millest on 19.–20. sajandil valmistatud kordusi ka väljaspool manufaktuuri. Mikkeli kogu kuju on Meisseni manufaktuuri märgistuseta ning võib olla üks selliseid 19. sajandil valminud näiteid.
Daam koerakesega. Teisend J. J. Kändleri mudelist. Pariis, 1920ndad aastad. Portselan, glasuuripealne maal