Tartu vaade

Endel Kõks (21.04.1912-25.11.1983)

1938
Õli, lõuend
90 × 100 cm

Säärast Tartu vaadet ei ole päriselus olemas. See on fantaasia, kuhu on kokku toodud olulised Tartu sümbolehitised (erinevad kirikud, Kivisild jne). Vastuoluline on ka maali kompositsioon, kuna tegelikult asub Tartu jõeorus, kuid siin ehitatakse linn üles nagu kõrgusesse pürgiv püramiid. Seda kroonivad kolm punast kirikut, mis asuvad dramaatilise tumesinise taeva taustal, lisades tööle peaaegu et religioosset vaimustumist Tartust.

1938. aastal õppis 26-aastane Kõks neljandat aastat kunstikoolis "Pallas". "Pallas" asus Tartus ning kooli õpetajad ning õpilased kujutasid sageli Tartu linna (traditsioon, mis hääbus pärast Teist maailmasõda, kui kunstielu keskuseks kujunes Tallinn). Enamasti on tegemist aga vaadetega nn mikrotasandil: tänavad, õued, hoovid. Säärane panoraamne vaade on Eesti kunstiajaloo nn Tartu-peatükis haruldane.

Töö asus aastakümneid Rootsis omaaegse Tartu ülikooli kunstiajaloo professori Sten Karlingi kollektsioonis.

Tartu vaade

On näha erksaid ja kontrastseid värvipindu (st kõrvuti asetsevad värvipinnad ei ole sarnase tooniga, vaid väga erinevad), mida kunstnik on rõhutanud tugevate mustade kontuuridega. "Tartu vaade" pärineb ajast, mil 26-aastane Endel Kõks alles õppis "Pallase" kunstikoolis. Sel ajal olid maali puhul tema jaoks olulisemad värvi- ja vormiprobleemid, vähem pööras ta tähelepanu maali motiivile ning teemale.

Tartu vaade

1775. aastal hävinesid suures tulekahjus Tartu puust sillad ning juba samal aastal tegi Katariina II oma ukaasiga teatavaks, et eraldab silla ehitamiseks raha. Tegelikult algasid ehitustööd alles järgmisel kümnendil, mida kinnitas sillakaart ehtinud raidkivi: "Härra obristi ja rittmeistri von Schröderi juhatusel pandi 1781. aastal paigale selle ehitise esimene kivi. 1784. valmis. Joh. Ant. Zaklowsky".

Tartu vaade

Kivisilla idapool hävitati 1941. aasta juulis, mil taganev Punaarmee silla õhku lasi. Läänepoolne sillakaar hävis 1944. aastal.

Tartu vaade

Jaani kirik on üks vähestest säilinud ehitistest, mis viitab keskaegsele Tartule, mil see oli uhke hansalinn. Kiriku täpset vanust ei ole teada, kuid esimesed kirjalikud viited kiriku või koguduse eksisteerimise kohta pärinevad 1323. aastast. Siiski võib arheoloogiliste leidude põhjal arvata, et sellel kohal asus kirik juba tunduvalt varem. 1944. aastal põles kirik nõukogude vägede pealtungil. 2005. aasta suvel, pärast pikki restaureerimistöid, taasavati Tartu Jaani kirik.

Tartu vaade

Kaubahoov asus Tartu kesklinnas – Emajõe ääres Kivisilla läheduses ning tema fassaad on näha ka maalil. Hoone valmis 1821. Tööd teostati peamiselt Tartu ümbruskonna mõisnike toetusel, kes lootsid sinna paigutatud kapitalist kasu saada. Hoone kujunes Tartu ärielu keskuseks, kus kohtusid maa ja linn. Hoone hävis 1941. aastal sõjategevuse käigus. Tänases päevas meenutavad hoone ja selle sammaste asukohta markeeringud maapinnal.

Tartu vaade

Raekoja hoone kui linnavõimu keskus ehitati Tartusse keskajal. Praegune hoone on samal kohal kolmas, ehitatud aastatel 1782-1789. Tegemist on väga kokkusurutud planeeringuga: näiteks keldrikorrusel ja esimese korruse vasakpoolses tiivas asus vangla ja valvurite ruumid, parempoolses tiivas asus vaekoda (vaekojas asusid tembeldatud kaalud, mis võimaldasid ausat kauplemist). Kahel ülakorrusel asusid linnahärrade ruumid.
Ehitise muudab huvitavaks selle mitmekesisus – kokku on koondatud kolm erinevat arhitektuuristiili: Põhikujus on tegemist Madalmaade barokse linnapalee traditsiooniga, peafassaadil näeme rokokoostiili ning interjööris valitseb varaklassitsism.

Tartu vaade

Peetri kirik on neogooti stiilis ehitis, mis valmis aastatel 1882-1884. Lõpliku ilme omandas kirik 1903. aastal, mil valmisid kiriku läänetorn ja tornikiivrid. Kiriku interjööris domineerib Johann Köleri loodud altarimaal „Kutsuv Kristus“ (1897).