Logi sisse

Registreeru

* Tärnikestega väljade täitmine on kohustuslik.
*
*
*
*
*
Taotlen erikasutajaks
Saada

Unustasid parooli?

* Tärnikestega väljade täitmine on kohustuslik.
*
Saada
Vaata EKM teoste paremikku
Projekt Uurimusi kodanlusest / Studies of Bourgeoisie tegeleb 19. sajandi neuroosi hüsteeria ja selle järelmõjudega tänapäevale. Kodanlik peremudel nägi meest liikuva ja elujõulisena, naist aga passiivsena ning kehtestas mõlemale soole erinevad käitumisstandardid. Hüsteeria oli enamjaolt naistel diagnoositud ajastu haigus (tänapäevaste kriitikute sõnul pigem konstruktsioon), põhjustatuna konfliktist, mis tekkis ühiskonna poolt dikteeritud jäiga rollikuvandi ja reaalsuse kokkupõrkel. Tuntuimad hüsteeria-tohtrid olid prantslane Jean Martin Charcot ja Viinis tegutsenud Sigmund Freud. Esimene lasi jäädvustada ning tira?eerida hulgaliselt fotokujutisi epilleptiliste hüsteeriahoogude all kannatavatest Pariisi Salpe^trie`re`i haigla naispatsientidest. Need pildid inspireerisid mõnikümmend aastat hiljem sürrealiste, kes ekspluateerisid kujutluspilti naisest kui müstilisest ja loodusele allutatud konvulsiivsest olendist. Freudi tunneme eelkõige kui psühhoanalüütilise meetodi loojat. Mõlemad arstid kasutasid - kuigi erinevatel eesmärkidel - abivahendina hüpnoosi. Niisamuti nagu psühhoanalüüs ja hüpnoos teraapia vormidena, püsib ka 19. sajandil hüsteeria ja selle kujutiste mõjul tekkinud naisekontseptsioon tänapäeva ühiskonnas endiselt elujõulisena, peegeldudes eriti selgelt moe-ja reklaamifotograafias. http://foto.diip.ee/2006/05/marge_monko_naitus_hobusepea_g.html , eesti

Marge Monko
Uurimusi kodanlusest. Pariis. Salpêtrière'i haigla I

 

Teoste kasutamine on piiratud autoriõigustega
Autor: Marge Monko (1976 - )
Pealkiri: Uurimusi kodanlusest. Pariis. Salpêtrière'i haigla I
Dateering: 2006
Tehnika:
Materjal:
fototehnikad C-tüüpi värvifoto, kromogeenmenetlus
fotopaber
Kõrgus (cm): 73.0
Laius (cm): 85.0
Kirjeldus: Projekt Uurimusi kodanlusest / Studies of Bourgeoisie tegeleb 19. sajandi neuroosi hüsteeria ja selle järelmõjudega tänapäevale. Kodanlik peremudel nägi meest liikuva ja elujõulisena, naist aga passiivsena ning kehtestas mõlemale soole erinevad käitumisstandardid. Hüsteeria oli enamjaolt naistel diagnoositud ajastu haigus (tänapäevaste kriitikute sõnul pigem konstruktsioon), põhjustatuna konfliktist, mis tekkis ühiskonna poolt dikteeritud jäiga rollikuvandi ja reaalsuse kokkupõrkel. Tuntuimad hüsteeria-tohtrid olid prantslane Jean Martin Charcot ja Viinis tegutsenud Sigmund Freud. Esimene lasi jäädvustada ning tira?eerida hulgaliselt fotokujutisi epilleptiliste hüsteeriahoogude all kannatavatest Pariisi Salpe^trie`re`i haigla naispatsientidest. Need pildid inspireerisid mõnikümmend aastat hiljem sürrealiste, kes ekspluateerisid kujutluspilti naisest kui müstilisest ja loodusele allutatud konvulsiivsest olendist. Freudi tunneme eelkõige kui psühhoanalüütilise meetodi loojat. Mõlemad arstid kasutasid - kuigi erinevatel eesmärkidel - abivahendina hüpnoosi. Niisamuti nagu psühhoanalüüs ja hüpnoos teraapia vormidena, püsib ka 19. sajandil hüsteeria ja selle kujutiste mõjul tekkinud naisekontseptsioon tänapäeva ühiskonnas endiselt elujõulisena, peegeldudes eriti selgelt moe-ja reklaamifotograafias. http://foto.diip.ee/2006/05/marge_monko_naitus_hobusepea_g.html , eesti
Kategooriad: Nüüdiskunst
Varaline kuuluvus: Eesti Kunstimuuseum
EKM kogu: Nüüdiskunsti kogu
Kogunumber: FV 232:7
Tulmenumber: EKM j 51402:7
Faili info: Originaali tüüp: digitaalfoto
Failitüüp: TIF
Pakkimisviis: Uncompressed
Faili suurus: 48.55MB
Resolutsioon: 3810*4452px @ 300dpi
 
Otsing Pressialbum Näituste vaated Hinnakiri E-pood Fotokogu