Kaubitsejate templist väljaajamine

Tundmatu Madalmaade kunstnik Hieronymus Boschi (1450–1516) laadis

U 1570. Õli, puit

Vana-Madalmaade kunsti omanäolisemaid kunstnikke Hieronymus Bosch elas ja töötas praegu Hollandi riigipiiridesse jääva Brabanti provintsi pealinnas Hertogenboschis, tema patroonid pärinesid võimu ladviku, teoloogide ja humanistide hulgast. Üks Boschi unenäolise loomingu suuri austajaid oli Hispaania kuningas Felipe II, kelle kirglik kogumiskirg tõi kaasa Hieronymus Boschi kunsti võltsimise laine 16. sajandi lõpul.
Boschi kunst oli 16. sajandil Madalmaade tolleaegses kunstikeskuses Antwerpenis väga moes. Enamus Boschi maalidest kuulusid elitaarsetesse erakollektsioonidesse, laiem kunstipublik tundis tema loomingut ennekõike gravüüride, koopiate ning Boschi ringiga seotud kunstnike teoste kaudu. Boschi stiilist sai mood, mida jäljendasid arvukad kunstnikud. Maal „Kaubitsejate ja rahavahetajate templist väljaajamine” seostub Boschiga eeskätt teose humanistliku vaimsuse – pessimistliku alatooniga kristlik-moraliseeriva sõnumi, kõnekäändude ja peidetud tähenduste rohkuse poolest, mida täiustavad üksikud, Hieronymus Boschi kunstis esinevad motiivid.

Kadrioru kunstimuuseumi tööle lisaks on teada veel kolm maali, mis kõik kordavad väiksemate erinevustega ühte ja sama kompositsiooni (need asuvad: Taani Rahvusgaleriis Kopenhaagenis, Glasgow’ Muuseumis ja ühes Lääne-Euroopa erakogus). Maalide eeskujuks olnud teos ei ole teadaolevalt säilinud, kuid fakt, et sellest on säilinud neli heatasemelist kordust ajavahemikust 1550–1600, kinnitab, et originaaltöö oli omal ajal hästi tuntud ja hinnatud.