Kullavaagija

Alexandrine von Wistinghauseni (?) koopia „Rembrandti” järgi

Enne 1878. Õli, lõuend

Kui baltisaksa noor naiskunstnik Amalie Henriette Alexandrine von Wistinghausen 1870. aastatel Dresdeni maaligaleriis „Kullavaagija” koopia maalis, peeti maali eeskuju Rembrandti originaaliks, mida näis kinnitavat ka signatuur Rembrandt 1643 pildil ülal vasakul. Kullavaagija maali peeti Rembrandti 1840. aastate üheks tähtteoseks, milles nähti avalduvat eriti iseloomulikult kunstniku tunnusmärgiks peetud heletumeduse võttel põhinev salapärane sume atmosfäär. 19. sajandil oli maal sagedasti kopeeritud meistriteos, millest muuseum (Gemäldegalerie Alte Meister) andis välja ka suveniirpostkaardi. Kui 19. sajandi lõpul teos Rembrandti loomingu hulgast välja arvati ja omistati tundmatule Rembrandti ringi kunstnikule, koliti maal muuseumihoidlasse. Nii kustus teose kuulsusesära ning kadusid kunstilised omadused, mida sellele eelnevalt omistati. Amalie von Wistinghauseni imetlusest sündinud heatasemeline koopia on tänaseks väärtuslik kui oma aja kunstimaitse, aga ka kunstiajaloo dokument.