Magav Aridane

Monogrammist A. G. antiikmeistri järgi

19. saj. Marmor

Eksponeeritud kuju on vähendatud koopia, tõenäoliselt koopia koopiast, ühest maailma tuntumast naist kujutavast antiikskulptuurist. Kujust mitmete, juba väga vanade korduste ja variantide olemasolu kõneleb selle antiikaega tagasiulatuvast populaarsusest. Vatikani muuseumis asuv originaal taasavastati Euroopa kultuuri jaoks 1512. aastal ja eksponeeriti algselt paavst Julius II käsul tema lossi Belvedere aias, sama kuulsaks saanud „Belvedere Apolloni” ja „Laokooni” grupi lähistel.

Nii nagu mitmed teised renessansiajal leitud antiikskulptuurid, nii on ka Ariadne olnud mitte üksnes üleüldiseks imetlusobjektiks, vaid ka paljude uute kunstiteoste inspiratsiooniallikaks. Kuju kaunis vorm, naise une ja ärkveloleku piiri märgistav poos ning armastusest sündinud usalduse, armastatu poolt hülgamise ja uue õnne leidmise lugu vaimustas väga paljusid veel 18.–19. sajandil. Isegi sedavõrd, et lasti end koos kuju koopiaga portreteerida või toodi koopia koju, et seda igapäevaselt silma all hoida. Siinne skulptuur on kuulunud 19. sajandil tõenäoliselt mõne mõisa- või linnamaja kunstikollektsiooni.