18. saj keskpaik. Õli, lõuend
Stuttgardist pärit maalikunstnikku Georg Christoph Groothi peetakse rokokooliku portree traditsiooni tutvustajaks Venemaal. 1743. aastal nimetati Grooth õuekunstnikuks (Hofmaler) ning veidi hiljem sai temast ka keisrinna Jelizaveta Petrovna maalikogu hoidja. Tema kõige kuulsamaks tööks Venemaal kujunes graatsilise valitsejanna ratsaportree, kus keisrinna on kujutatud Preobraženski kaardiväepolgu kapteni mundris koos teda jalgsi saatva tumedanahalise paažiga. Nimetatud töö oli keskmine osa portreede kolmikust, kuhu kuulsid ka troonipärija suurvürst Pjotr Fjodorovitši (tulevane Peeter III) ning tema abikaasa suurvürstinna Jekaterina Aleksejevna (tulevane Katariina II) ratsaportreed. Nendest maalidest tehti kümneid kordusi ja variante, hiljem valmis Jelizaveta Petrovna portree järgi Meisseni manufaktuuris ka kuulsa kujuri J. J. Kändleri modelleeritud portselankuju. Kadrioru kunstimuuseumi maal on selle portree kõrgetasemeline varieeritud koopia, mille autorit pole veel õnnestunud kindlaks määrata. Maalil on muudetud ratsaniku isik – heledapäise Jelizaveta asemel on valge araabia hobuse seljas kujutatud tema ema Katariina I.
G. Ch. Grooth. Tsarskoje Selo muuseum-kaitseala
Meisseni portselanimanufaktuur (J. J. Kändleri mudel). U 1750. Portselan, glasuuripealne maal