| Sündinud: |
20.03.1898 |
| Surnud: |
08.01.1954 |
| Sünnikoht: |
Volosovo, Peterburi kubermang, Venemaa |
| Haridus: |
1924 Kunstikool "Pallas", graafika ja skulptuur (A. Starkopfi, A. Vabbe ja G. Kindi juhendusel)
1922–23 "Pallase" stipendiaat Düsseldorfi Kunstiakadeemias (S. Werneri juhendusel)
1918 Tallinna Kunsttööstuskool |
| Isikunäitused: |
1936 Eduard Wiiralit ülevaatenäitus 1915–1936, Tallinna Kunstihoone
1936 Eduard Wiiralit ülevaatenäitus 1915–1936, Kunstikool "Pallas"
1928 Pariisi eesti kunstnikkude grupp (koos: Adamson-Eric, K. Teder), Tallinna Õpetajate Seminar
1928 Pariisi eesti kunstnikkude grupp (koos: Adamson-Eric, K. Teder), Blomqvisti galerii, Oslo, Norra
1927 Gravures sur bois, lithographies, eau-fortes, monotypies, dessins, Au Sacre du Printemps, Pariis, Prantsusmaa |
| Valitud grupinäitused: |
1952 Fransk Estnisk Grupp, Helsingborgi Kontserdimaja, Rootsi
1946 Estnisk och lettisk konst, Liljevalchs konsthall, Rootsi
1946 Eesti kunst, K.B. Hallen, Kopenhaagen, Taani
1944 Kunstihoone kunsti talvenäitus, Tallinna Kunstihoone
1942 Tartu Kunstimuuseumi laiendatud näitus, Tartu Kunstimuuseum
1942 Kolm inimpõlve eesti kunsti, Eesti Kunstimuuseum, Tallinna Kunstihoone
1941 Kunsti kevadnäitus 1941, Tallinna Kunstihoone
1940 Tööliste Alkoholivastase Kultuuriühingu kunstinäitus, Balti Kaitsekolledž, Tartu
1940 Teine kunstinäitus Colombia kohvikus, Tallinn
1940 Tartu Kunstimuuseumi alusvara näitus, Kunstikool "Pallas"
1940 Neljas kunstinäitus Colombia kohvikus, Tallinn
1940 Kolmas kunstinäitus Colombia kohvikus, Tallinn
1940 Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu XXIII kunstinäitus 1940, Tallinna Kunstihoone
1939 Kunstiühing "Pallas" XXI järjekorraline kunstinäitus, Kunstikool "Pallas"
1939 Kunsti kevadnäitus 1939, Tallinna Kunstihoone
1939 Eesti kunsti näitus Roomas, Galleria di Roma, Itaalia
1939 Eesti kunsti näitus Budapestis, Nemzeti Szalon, Ungari
1938 Kunstiühing "Pallas" XX järjekorraline kunstinäitus, Kunstikool "Pallas"
1938 Kunsti sügisnäitus 1938, Tallinna Kunstihoone
1935 Kunstiühing "Pallas" XVI järjekordne kunstinäitus, Kunstikool "Pallas"
1935 Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse kunsti kevade näitus 1935, Tallinna Kunstihoone
1935 Eesti kunsti näitus Moskvas, Nõukogude Liidu kunstnikkonna kooperatiiv, Venemaa
1934 Kunstihoone avamisnäitus, Tallinna Kunstihoone
1933 Kunstiühing "Pallas" XV järjekorraline kunstinäitus, Kunstikool "Pallas"
1932 Üle-eestiline kunstinäitus, Kunstikool "Pallas"
1932 Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse kunsti aastanäitus 1932, Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus
1932 Kujutava Kunsti Sihtkapitaali Valitsuse kunsti näitus 1932, Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus
1931 Kujutava Kunsti Sihtkapitaali Valitsuse kunsti aasta näitus 1931, Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus
1930 I Eesti rakenduskunsti näitus, Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus
1930 Eesti kunsti näitus Kölnis, Kölni Tarbekunstimuuseum, Saksamaa
1930 Eesti kunsti näitus Kopenhagenis, Den Frie Udstilling, Taani
1930 Eesti kunsti näitus Berliinis, Berliini Pedagoogika Keskinstituut, Saksamaa
1929 Kunstiühing "Pallas" XI järjekorraline kunstinäitus, Kunstikool "Pallas"
1929 Eesti kunsti näitus Pariisis, Palette française galerii, Prantsusmaa
1929 Eesti kunsti näitus Lübeckis, Museum Behnhaus Drägerhaus, Saksamaa
1929 Eesti kunsti näitus Königsbergis, Königsbergi loss, Venemaa
1929 Eesti kunsti näitus Kielis, Kunsthalle Kiel, Saksamaa
1929 Eesti kunsti näitus Helsingis, Kunsthalle Helsinki, Soome
1928 Pariisi eesti kunstnikkude grupp, Pärnu Raekoda
1928 Kujutava Kunsti Sihtkapitali kunstinäitus 1928, Lai 1
1927 Kunstiühing "Pallas" X. järjekorraline kunstinäitus, Suurgildi hoone
1925 II Eesti kunsti ülevaatenäitus, Kadrioru loss
1924 Kunstikooli "Pallas" lõpetajate tööde näitus 1924, Kunstikool "Pallas"
1924 Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu III järjekorraline kunstinäitus, Kadrioru loss
1921 Kunstiühing "Pallas" VI näitus, Kunstiühing "Pallas"
1921 Kunstiühing "Pallas" V näitus, Kunstiühing "Pallas"
1921 Kunstiühing "Pallas" kunstinäitus, Võru "Kannel"
1921 Kunstiühing "Pallas" kunstinäitus, Viljandi Kesklinna Kool
1921 Kunstiühing "Pallas" kunstinäitus, Valga Tütarlaste Gümnaasium
1921 Kunstiühing "Pallas" kunstinäitus, Rakvere Kultuurikeskus
1921 Kunstiühing "Pallas" kunstinäitus, Pärnu Raekoda
1921 Kunstiühing "Pallas" kunstinäitus, Narva Vanalinna Riigikool
1921 Kunstiühing "Pallas" kunstinäitus, Eestimaa Provintsiaalmuuseum
1920 Kunstiühing "Pallas" IV näitus, Kunstiühing "Pallas"
1919 I Eesti kunsti ülevaatenäitus, Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium |
| Organisatsioonid: |
1928 Salon de Tuileries
1927 Société du Salon d'automne |
| Töid kogudes: |
Täielikem Wiiralti teoste kogu asub Eesti Kunstimuuseumis, suure osa sellest moodustab Alfred Rõude kollektsioon. |
| Kirjeldus: |
Graafik. Wiiralt on 20. sajandi I poole eesti graafika silmapaistvaim meister, eesti estampgraafikale aluse panijaid ja tema arengu mõjutajaid. Wiiralti looming on erakordne nii viljakuse kui ka teostuse meisterlikkuse, teemaderohkuse ja tundelaadi ulatuse poolest. Katsetas mitmesuguseid tehnikaid (enim sügavtrükki) ja ühendas neid. Oli silmapaistev joonistaja, suure osa loomingust moodustavadki iseseisvate teostena valminud joonistused, mille stiil loomejärguti erineb. Alustas juugendstiilis. Lõi 1916 esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917 esimesed ofordid. Täites aastast 1916 tarbegraafikatellimusi, kasutas oskuslikult ornamenti ja figuuri. Illustratsiooniga hakkas tegelema 1917. Õpingute ajal ja 1930. aastail viljeles ka õlimaali. 1920. aastate rohkeis joonistustes avaldub eriti saksa renessansimeistrite (peamiselt A. Düreri), 1920 valminud grotesksetes, musta ja valge vastandusel rajanevates linoollõigetes "Pallases" levinud saksa ekspressionismi mõju. Ekspressionistlik looming jõudis kõrgjärku Dresdenis, märgatavad on O. Dixi mõjutused. Samal ajal hakkas Wiiralt viljelema litograafiat, lõi hulga lehti eksootilistest loomadest. Jätkas samas tehnikas pärast Eestisse naasmist; vorm püsis suur ja rahulik, käsitluslaad groteskne. Pariisis põimusid ekspressionistlik meelelisus ja väljakutsuvus uusasjalikkuse ja art déco mõjudega. Wiiralt kujutas palju öö- ja boheemlaselu, mida käsitles nii inimesekriitikaliselt kui ka pihtimuslikult. 17.–18. sajandi vasegravüüride uurimine süvendas tema tehnikakäsitluse mõningast vanameisterlikkust. Joonistas vabaakadeemiais hulga aktikrokiisid ning tegi mängleverootilised illustratsioonid kahele bibliofiilsele raamatule. Samal ajal lõi palju monotüüpiaid, akvarelle ja värvilisi joonistusi. 1933 toimus pööre realismi suunas. Esiplaanile tõusid maalilisemad tehnikad – pehmelakk, kuivnõel, akvatinta ja itaalia pliiats. Kunstnik loobus suurlinnatemaatikast ning hakkas kujutama lapsi, maastikku ja taas eksootilisi loomi ning tegema portreid, samuti jätkas aktide loomist. Kodumaal sai põhiliseks portree. Sõjajärgseil Pariisi-aastail kujunes valdavaks ekspressiivne ja spontaanne laad, sujuvale kontuurile eelistas kunstnik rahutut joonte ja laikude mängu ning jõulist nurgelisust. (Allikas: Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn, 1996) |
|
|
