Baltisaksa ja akadeemiline kunst Eestis

19. sajandi II poolel, Baltisaksa kunsti kõrgajal, hakkas välja kujunema professionaalne Eesti rahvuslik kunstikoolkond, mille esimesed meistrid Johann Köler (1826–1899), August Weizenberg (1837–1921) ja Amandus Adamson (1855–1929) olid mõjutatud klassitsismi põhimõtetele toetuvast akademismist.

Akadeemiline kunst pidi olema ülev ja harmooniline, tegelema ajatute küsimustega, andma edasi suurt ja sügavat sõnumit ning alluma kindaltele, peamiselt antiikkunsti eeskujudele toetuvatele vormikaanonitele. Eesti kunstnike tee professionaalse tegevuse juurde kulges eelkõige läbi Peterburi Kunstide Akadeemia. Johann Köleri õpingute ajal (1848-1855) püüti akadeemias õpetatava kunstiga ühendada romantismi ja vararealismi saavutusi. Johann Köler järgib oma programmilistes koolitöödes kohusetruult akadeemilise kunsti nõudmisi ja selle ülima žanri ajaloomaali printsiipe. Akadeemilisele kaanonile vastab J. Köleri loomingus akadeemia lõpetamisel maalitud teos "Herakles toob Kerberose põrguväravast", mille eest pälvis kunstnik ka akadeemia väikese kuldmedali. Johann Köleri mõnes hilisemas teoses, näiteks "Truu valvur" või "Eeva granaatõunaga", pehmeneb range akademism publiku maitsega arvestavaks salongimaaliks.

Kümme aastat pärast Köleri akadeemias saadud autasu asus Peterburi õppima August Weizenberg. Vastuolude tõttu oma juhendajaga ja loominguliselt vabamat õhkkonna otsingul siirdus ta edasi Müncheni Kunstiakadeemiasse. Peterburi ja Müncheni akadeemiate mõjul kujunes August Weizenbergist akadeemiline klassitsist. Tema teoste selge plastiline vorm, siledad pinnad ja voolavad kontuurjooned väljendavad suursuguse rahu ja ideaalse ilu otsinguid ("Linda"). Weizenbergi loomingule avaldasid mõju ka romantism ning tärkav rahvuslik eneseteadvus teemade valikul ("Koit" ja "Hämarik"). Mõjutused realismist avalduvad portreteeritavate isikute juuste ja riiete modelleerimisel ("Autoportree").

Peterburi Kunstide Akadeemias oli akadeemilise kunsti kaanonitest mõjutatud ka Amandus Adamsoni loomingus antiikmütoloogia ja usulise sisuga skulptuurid. Pärast Pariisi siirdumist hakkas Amandus Adamsoni loomingut järjest enam mõjutama Prantsuse skulptuuris levinud neobarokklik vorm ja teemade valikul sümbolism ning allegooria ("Lüüriline muusika", "Igavesti võidutsev armastus")

Akadeemilise koolituse saanud kunstnikud panid aluse rahvusliku kunstikoolkonna arengule ja sidusid oma loomingu euroopaliku kunstitraditsiooniga.