| Sündinud: |
07.08.1884 |
| Surnud: |
12.08.1940 |
| Sünnikoht: |
Tallinn |
| Haridus: |
Astus 1901 Peterburi A. Stieglitzi kunsttööstuskooli, kustutati 1905 õpilasstreigist osavõtu pärast kooli nimekirjast. Jätkas õpinguid Tallinnas A. Laikmaa ja 1906. aasta alguses Peterburis A. Braszi ateljees. 1906. aasta sügisel astus Soome Kunstiühingu kooli. Samal aastal õppis F. Colarossi vabaakadeemias, Académie Julian'is ning 1907–08 École des Beaux-Arts'is G. Ferrier' juures. 1908 täiendas end vabakuulajana Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi koolis (N. Roerichi juhendusel). |
| Isikunäitused: |
1935 Nikolai Triigi teoste näitus, Kunstikool "Pallas"
1934 Professor Nikolai Triigi teoste näitus, Tallinna Kunstihoone |
| Valitud grupinäitused: |
1940 Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu XXIII kunstinäitus 1940, Tallinna Kunstihoone
1939 Eesti kunsti näitus Roomas, Galleria di Roma, Itaalia
1939 Eesti kunsti näitus Budapestis, Nemzeti Szalon, Ungari
1938 Kunstiühing "Pallas" XX järjekorraline kunstinäitus, Kunstikool "Pallas"
1938 Kunsti sügisnäitus 1938, Tallinna Kunstihoone
1936 Kunstiühing "Pallas" XVII järjekordne kunstinäitus, Kunstikool "Pallas"
1935 Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse kunsti aastanäitus 1935, Tallinna Kunstihoone
1935 Eesti kunsti näitus Moskvas, Nõukogude Liidu kunstnikkonna kooperatiiv, Venemaa
1932 Üle-eestiline kunstinäitus, Kunstikool "Pallas"
1932 Kunstiühing "Pallas" XIV järjekorraline kunstinäitus, Kunstikool "Pallas"
1930 Eesti kunsti näitus Kölnis, Kölni Tarbekunstimuuseum, Saksamaa
1930 Eesti kunsti näitus Kopenhagenis, Den Frie Udstilling, Taani
1930 Eesti kunsti näitus Berliinis, Berliini Pedagoogika Keskinstituut, Saksamaa
1929 Kunstiühing "Pallas" XI järjekorraline kunstinäitus, Kunstikool "Pallas"
1929 Eesti kunsti näitus Pariisis, Palette française galerii, Prantsusmaa
1929 Eesti kunsti näitus Lübeckis, Museum Behnhaus Drägerhaus, Saksamaa
1929 Eesti kunsti näitus Königsbergis, Königsbergi loss, Venemaa
1929 Eesti kunsti näitus Kielis, Kunsthalle Kiel, Saksamaa
1929 Eesti kunsti näitus Helsingis, Kunsthalle Helsinki, Soome
1928 Kujutava Kunsti Sihtkapitali kunstinäitus 1928, Lai 1
1927 Kunstiühing "Pallas" X. järjekorraline kunstinäitus, Suurgildi hoone
1925 II Eesti kunsti ülevaatenäitus, Kadrioru loss
1923 Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu II järjekorraline sügisnäitus, Tallinna Eesti Põllumeeste Selts
1922 Raamatunäitus, Kunstiühing "Pallas"
1921 Kunstiühing "Pallas" VI näitus, Kunstiühing "Pallas"
1919 I Eesti kunsti ülevaatenäitus, Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium
1918 Kunstiseltsi "Lennok" eesti kunsti näitus Petrogradis, A. Jansoni kaubanduskool, Venemaa
1916 Eesti Kunstiseltsi näitus, Kanuti Gild
1914 Noor-Eesti kunstinäitus 1914, Teater "Vanemuine"
1913 Noor-Eesti kunstinäitus 1913, Suurgildi hoone
1910 III Eesti kunstinäitus Valgas, Valga "Säde"
1910 III Eesti kunstinäitus Tartus, Teater "Vanemuine"
1910 III Eesti kunstinäitus Tallinnas, Tallinna pritsimaja
1910 III Eesti kunstinäitus Pärnus, Pärnu linna koosolekute saal
1909 II Eesti kunstinäitus Tartus, Eesti Üliõpilaste Selts
1909 II Eesti kunstinäitus Tallinnas, Tallinna pritsimaja |
| Organisatsioonid: |
1920 Kunstiühing "Pallas
1916 Eesti Kunstiseltsi nõukogu |
| Kirjeldus: |
Maalikunstnik, graafik ja pedagoog. Triigi loometee algas 1905. aasta revolutsiooni ajal. Lõi poliitilise sisuga joonistusi ja karikatuure Eesti satiiriväljaandeile. Tema varasele maaliloomingule avaldas suunavat mõju sümbolism, eeskätt norra kunstnike E. Munchi ja G. Munthe ning šveitsi kunstniku F. Hodleri teosed. See ilmneb eriti rahvusromantilistes muistendiainelistes ja heroilisi võitlusstseene kujutavates kompositsioonides. Triigi põhialaks sai portree, temast kujunes oma ajastu hinnatuim portretist. jäädvustades tollaseid silmapaistvaid eesti haritlasi ja loovisiksusi, rõhutas ta nende vaimsust ja sisemist väärikust, isikuti ka dramatismi. Järk-järgult muutus kunstniku kujutluslaad ekspressiivsemaks. 1920. aastate alguses, pärast 1919. aasta näitusel talle osaks saanud kriitikat, Triigi loomingu haare mõnevõrra ahenes. 1920. aastate II poolel ja 1930. aastail joonistas ta hulga meisterlikult karakteriseeritud portreid. Selleaegseis portreemaalides on kunstnik senisest rohkem rõhutanud esinduslikkust, ka tüüpilisust. 1930. aastail suurenes maastikumaali osa, silmapaistvamad on Paldiski lähedal Leetse-Lepikul valminud maastikud ja talvise Tartu vaated. (Allikas: Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn, 1996) |
|
|
