| Sündinud: |
07.04.1934 |
| Surnud: |
15.12.2008 |
| Sünnikoht: |
Tallinn |
| Haridus: |
Peeter Ulas sündis Tallinnas, lõpetas siinse 10. keskkooli ja alustas 1952. aastal õpinguid kunstikõrgkoolis (ERKI) keraamika erialal. Tõelise kutsumuse leidis ta aga graafikas ja sellel erialal ta lõpetas ERKI 1959. aastal. Samast aastast hakkas kunstnik esinema näitustel ja tõusis mõne aastaga eesti graafikakunsti tippu. 1963. aastast algas tema pedagoogitegevus toonases Tallinna Pedagoogilises Instituudis, mis kestis üle kolme aastakümne ja päädis professorikutse ja kunstiosakonna juhataja ametikohaga. |
| Organisatsioonid: |
Eesti Kunstnike Liidu auliige alates 2004. aastast.
|
| Preemiad: |
Kunstniku saavutusi on hinnatud rea tunnustustega, millest märgitavamad on peapreemia Tallinna I Graafikatriennaalil (1968), Kristjan Raua nimeline kunsti aastapreemia (1983), Eduard Wiiralti kunstiauhinna näituse elutööpreemia (2004) ja Riiklik kultuuripreemia ülevaatenäituse eest „Kujundite kasvamise lugu” (2005). Peeter Ulas on Eesti Kunstnike Liidu auliige alates 2004. aastast. Vabaduse Galeriisse 2009. aasta jaanuaris kavandatud väljapanek kujuneb nüüd mälestusnäituseks.
Kõrvuti vabagraafikaga on Peeter Ulas tegutsenud tulemusrikkalt raamatuillustratsiooni alal. Ta on silmapaistvamaid Friedrich Reinhold Kreutzwaldi loomingu illustreerijaid ja pälvinud kirjandusklassiku kirjapandud muinasjutu „Paristaja-poeg“ kujundamise eest lastekirjanduse illustratsiooni aastapreemia (1987).
|
| Kirjeldus: |
Peeter Ulasest sai eesti kunsti kujundikeele uuendaja, kes seejuures säilitas sideme rahvuskultuuri lätetega. Isepäine selle sõna paremas mõttes – allumatu okupatsiooniaastate riikliku kultuuripoliitika nõuetele, kompromisse tegemata alati endale seatud loomeprintsiipidest lähtuv. Ja modernistlikest suundumustest hoolimata ikka rahvuslikult, kristjanraualikult mõjuv. Tema peateoste sisendusjõud, emotsionaalne mõju ja assotsiatsiooniderohkus ületab nende tööde formaalsed žanripiirid ning ulatub tavaliselt ka kaugele väljapoole kunstniku poolt teosele antud tagasihoidlikest nimetustest.
Peeter Ulase graafikaloomingu peamiseks allikaks on otsene lähtumine natuurist, esijoones loodusest ning olulisel määral just Saaremaa loodusest. Seda suunda avab tema loomingus joonistuste osa, mille koguarv on aukartustäratavalt suur. Graafilistes tehnikates teostatud töödes on aga tähelepanelik loodusejälgimine aluseks suurejoonelisele ja sügavale, tähendusrikkale üldistusele. Peeter Ulas on loonud omapärase kunstilise saate teose „Eesti rahvakalender“ kuuele köitele, August Kitzbergi näidenditele, Friedrich Robert Faehlmanni muistendile „Koit ja Hämarik“, illustreerinud Juhan Kunderi, Debora Vaarandi, Aino Perviku, Nikolai Baturini jt. kirjanike teoseid.
|
|
|
