| Sündinud: |
12.11.1855 |
| Surnud: |
26.06.1929 |
| Sünnikoht: |
Paldiski lähistel, Uuga-Rätsepal |
| Haridus: |
1876–1879 vabakuulaja Peterburi Kunstide Akadeemias
1873 Peterburis Bollhageni ja Šutovi töökojas
1870–1873 Tallinnas tisler Bergi juures |
| Isikunäitused: |
1896 Eestimaa Provintsiaalmuuseum, Tallinn
1893 Wassermanni kauplus, Tallinn |
| Valitud grupinäitused: |
1934 Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse näitus
1928 Pariis, Prantsusmaa
1929 Eesti kunsti näitus Pariisis, Prantsusmaa
1926 Eesti kunsti näitus Riias, Läti
1923. aastast Eesti Kunstnike Liidu näitused
1922 ja 1929 Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühingu näitus
1918 kunstiseltsi „Lennok” näitus Petrogradis
1910 Eesti Kunstiseltsi näitus
1906 Esimene eesti kunsti näitus Tartus
1896–1898 ja 1900 Eestimaa Provintsiaalmuuseum, Tallinn
1892 esmaesinemine Eestis, Tallinnas
1889 Pariisi maailmanäitus, Prantsusmaa
1887 Peterburi, Venemaa |
| Organisatsioonid: |
1924 Eesti Kunstnike Liit
1922 Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühing |
| Preemiad: |
1907 Peterburi Kunstiakadeemia akadeemik
1879 Peterburi Kunstide Akadeemia suur hõbemedal |
| Töid kogudes: |
Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Tallinna Linnamuuseum, Eesti Rahva Muuseum |
| Kirjeldus: |
Adamson on esimesi professionaalseid eesti kujureid. Peterburi Kunstide Akadeemia kasvandikuna järgis uusbarokset realismimõjulist suunda. Adamsonile meeldis uusbarokile omane sensuaalsus ja meelelise ilu kujutamine. Liikumise kujutamine vastas hästi kujuri temperamendile ja sai tema kunsti oluliseks tunnuseks. Loomingus on valdavad mütoloogilised ja allegoorilised kompositsioonid, silma paistavad neist „Koit ja Hämarik” (1895, pirnipuu), „Kalevipoeg ja Sarvik” (1896, vaha) ning „Laeva viimne ohe” (1899, kips; biskviit 1901). (Allikas: Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn, 1996) |
|
|
