U 1520. Puulõige
Esmatrükk puulõikest Püha Martini ja kerjusega ilmus 1505–1507, ajal, kui Hans Baldung töötas assistendina Saksa renessansikunsti suurmeistri Albrecht Düreri ateljees ning vastutas meistri Itaalia-reisi ajal sealse töökorralduse ja tellimuste eest. Kui Dürer Nürnbergi naasis, lisati teosele (trükiplaadile) meistri monogramm AD. Nii toimides tunnistas meister teose Düreri ateljee ametlikuks toodanguks, oma kaubamärgi vääriliseks. Düreri monogrammi olemasolu tõstis kahtlemata teoste hinda, ja olgugi et maalikunst oli eksklusiivsem kunstivorm, mille eest jõukad patriitsid maksid Dürerile väga heldelt, oli suure ateljee ülalpidamise tähtsamaks sissetulekuallikaks arvukalt tiražeeritud graafika müügist saadav tulu.
Vastavalt omaaegsele traditsioonile, kuulus töö, mille Hans Baldung assistendina Düreri ateljees tegi, meistrile, kellel oli õigus tema valmistatud teoseid ateljee töödena levitada. Baldung omakorda sai teoste loomisel kasutada ateljees olemasolevaid eeskujusid. Pärast Hans Baldungi lahkumist Nürnbergist 1508. aastal, jäi trükiplaat Düreri ateljee valdusse.
Hans Baldung (Grien). U 1520. Puulõige. Briti Muuseum
Albrecht Dürer. U 1494. Sulejoonistus. Wilhelmshöhe loss-muuseum, Kassel