18. saj lõpp. Õli, lõuend
18. sajandi inglise maalikunstniku ja graafiku William Hogarthi satiirilis-moraliseeriv kunst oli omas ajas laialt tuntud ning kõneainet pakkuv. Rahvusvahelise publikumenu tagasid kunstnikule eeskätt satiirilised gravüüridesarjad, milles ta kohati robustse groteskini küündivas vormis piitsutas kaasaegse ühiskonna pahesid. Need leidsid iseäranis viljaka pinnase Saksa kodanlikus kultuuriruumis.
Üks Hogarthi esimesi Euroopas kuulsuse võitnud gravüüre oli „Südaöine moodne keskustelu” (1732/33), millele eelnes maal. Teos andis ainet luuletusteks ja näidenditeks ning juba vahetult pärast gravüüri väljaandmist ilmusid selle tegelased kaunistustena piibukahadel, punšinõudel jne. Gravüürist ja selle aluseks olnud maalist on tehtud mitukümmend koopiat.
Mikkeli „Hogarthi”, mille on maalinud 18. sajandi lõpupoolel keegi Saksamaal tegutsenud kunstnik, teeb arvukate korduste seas unikaalseks asjaolu, et siin on meeste „keskustelu” asendatud naiste peoga. Maali all vasakus nurgas on kirjas W. HOGARTH 173..., mida maali endine omanik Johannes Mikkel pidas ekslikult kunstniku signatuuriks.
William Hogarth. 1732/33. Ofort.
1765–1775. Meisseni portselanivabrik. Portselan. Victoria ja Alberti Muuseum, London