Koit ja Hämarik. 1844. Vasegravüür

Pildi inspiratsiooniallikaks on eesti varase kirjamehe Friedrich Reinhold Faehlmanni (1798–1890) kunstmuistend „Koit ja Hämarik” (1840). Selle järgi olnud noormees Koit ja neiu Hämarik – vanaeesti loojavaimu Vanaisa kaks igavesti nooreks jäävat abilist. Koidule oli usaldatud päikese süütamine hommikuti, Hämarikule selle õhtune kustutamine. Kuna noored armusid teineteisesse, siis lubas Vanaisa neil korra aastas – jaaniööl – kokku saada. Aasta lühimal ööl, mil aega vaid põgusaks suudluseks, annavad noored päikese käest kätte.
Tundliku käe ja loomuga baltisaksa kunstniku Friedrich Ludwig von Maydelli ettekujutuses kannavad mütoloogilised noored eesti rahvariideid, neid jälgiv Vanaisa meenutab aga kristlikku Jumal-Isa.

Teose loonud Friedrich Ludwig von Maydell oli baltisaksa maalikunstnik, graafik ja skulptor, arhitekt ja tarbekunstnik, kes tegutses pärast Itaaliasse ja Saksamaale tehtud õppereise peamiselt Tartus.