Näituste vaated

13.11.2020 – 21.03.2021, Adamson-Ericu muuseum 
Eesti kunstiloos on Kaljo Põllul (1934–2010) unikaalselt kahetine positsioon. Ta oli 1960. aastate teisel poolel eesti avangardkunsti üks juhtfiguure. Tema selle perioodi taiesed kuuluvad eesti kunstiajaloo pop- ja op- ning kineetilise kunsti kullafondi. 1970. aastate alguses toimus Kaljo Põllu loomingus radikaalne pööre. Lääneliku neoavangardistliku kunstiga aktiivselt ja eksperimenteerivalt suhestumise asemel keskendus kunstnik nüüd jäägitult oma rahva juurte, esivanemate müütilise maailmatunnetuse ning põhjarahvaste ja soomeugrilaste iidse kultuuri uurimisele. Kunstnikule muutus oluliseks rändamine tagasi, alguspunkti, tuhandete aastate tagusesse aega, rahvakultuuri lätete juurde – et mineviku kaudu mõista olevikku ja tulevikku. Muistsesse omakultuuri süvenemine ja selle väljendusrikkas visuaalses keeles tõlgendamine sai Kaljo Põllu tõelist isikupära ja loojanatuuri väljaarendavaks elutööks.

Kuraator: Kersti Koll
Kujundaja: Villu Plink
Graafiline kujundaja: Külli Kaats

13.03 – 25.10.2020, Adamson-Ericu muuseum 
Olev Subbi (1930–2013) oli Eesti Kunstnike Liidu liige ja vabakutseline kunstnik alates aastast 1967 kuni oma surmani 19. augustil 2013. Kunstnikuna saavutas Subbi tuntuse üpris kiiresti. Isikunäitused Eestis ja välismaal ning tunnustus Vilniuse maalitriennaalil 1969. aastal kinnitavad tema edulugu. Palju vähem on teada tõsiasi, et Olev Subbi oli küüditatuna 1949. aasta 25. märtsist kuni 1957. aastani Siberis Krasnojarski krais sundasumisel ning tema kunstiõpingud seiskusid ligi kümneks aastaks.

Kuraator: Ülle Kruus
Kujundaja: Inga Heamägi

13.12.2019-01.03.2020, Adamson-Ericu muuseum 
Näituse esimene osa tutvustab Annuse 1987. aasta legendaarset koduaiaetendust „Läbimised“ (tuntud ka asukoha – Mooni 46a – järgi). Performance’iga astub näitusel dialoogi Annuse pildilooming alates 1970. aastate lõpust kuni tänapäevani. Teatud mõttes on Siim-Tanel Annus kogu oma elu loonud ühte suurt tervikkunstiteost, kus juba teismelisena loodud nägemuslikud geomeetrilised graafilised pildid põimuvad orgaaniliselt müstiliste koduaiarituaalide ja tänaste suuremõõtmeliste pannoodega.

Kuraator: Liis Kibuspuu (Eesti Kunstiakadeemia)
Kujundaja: Sylvia-Johanna Annus
Graafiline kujundaja: Külli kaats

16.08.-01.12.2019, Adamson-Ericu muuseum 
Järvenpääl, Tuusula järve maalilistel kallastel, tekkis 1890. aastatel rahvusromantiline kunstnike kogukond, mille tuumikusse kuulusid kunstnikud Eero Järnefelt (1863–1937), Venny Soldan-Brofeldt (1863–1945), Pekka Halonen, helilooja Jean Sibelius ja kirjanik Juhani Aho. Eero Järnefelti ja Venny Soldan-Brofeldti loometee kõrgperiood langes ajale, mil rahvusvaheliste kunstisuundadega suhestudes kujunes välja soomluse identiteedi ja rahvusliku aate visuaalne keel.

Kuraator: Hanna Nikander (Järvenpää Kunstimuuseum)
Koordinaator: Kersti Koll
Kujundaja: Osmo Leppälä
Graafiline kujundaja: Maria Appelberg

05.04.-04.08.2019, Adamson-Ericu muuseum 
Eesti teatri professionaliseerumine 20. sajandi alguses seadis uued nõudmised lavastustervikule, sealhulgas lavastuste stilistikale ja visuaalsele esteetikale. 1913. aastal ilmunud „Teatri-raamatus“ kritiseerisid nooreestlased Eesti dekoratsioonikunsti nõrka, Saksa ja Vene stsenograafia arengutest maha jäänud primitiivset iseloomu, mis ei aidanud kaasa keerukamate dramaturgiliste ideede väljendamisele.

Kuraator: Kerttu Männiste
Kujundaja: Mae Kivilo

09.11.2018-24.03.2019, Adamson-Ericu muuseum 
Ekspositsiooniga vaatab muuseum Adamson-Ericu loomingust lähtudes nii ajas tagasi kui ka edasi, tänapäeva suunas. Näituse kontseptsiooni keskmes on mõisted traditsioon ja innovatsioon. Ehted on olnud pärandvarana – jõukuse, sotsiaalse staatuse ja võimu atribuutidena – olulised aastatuhandeid. Vaadeldes neid nii suurel ajaskaalal, näeb peegeldust nii vana kui ka uuema aja traditsioonidest ja oskustest.

Kuraator: Ülle Kruus (Eesti Kunstimuuseum), Kersti Koll (Eesti Kunstimuuseum) ja Ülle Tamla (Tallinna Ülikool)
Kujundaja: Tuuli Aule

15.06.-28.10.2018, Adamson-Ericu muuseum 
Gunnar Neeme (1918–2005) on oma erakordselt laiahaardelise loomepärandi, mitmes suunas pulbitseva ürgse ande ja energiaga üks kõige märkimisväärsem Austraalias elanud ja töötanud eesti kunstnik ja kirjanik. 2018. aastal, mil tähistatakse Eesti Vabariigi 100. aastapäeva, möödub ka Tartust pärit kunstniku sünnist terve sajand. Eestist kaugel Austraalias pea 60 aastat tegutsenud silmapaistva loomekarjääriga Gunnar Neeme nimi ja looming on senimaani jäänud Eesti laiemale kunstiavalikkusele siiski üsna tundmatuks.

Kuraator: Kersti Koll
Kujundaja: Tiit Jürna

26.01.-03.06.2018, Adamson-Ericu muuseum 
Pallase nimi kõlab eesti kultuuriloos väga tuttavalt, aga sügavamaid teadmisi selle kohta napib. Ometi on tegu meie vaimu- ja tundekultuuri arengus esmajärgulist osa etendanud ühinguga, mis sündis käsikäes Eesti riigiga. Pallas koondas lisaks kunstnikele ka teiste alade inimesi: kirjanikke, arhitekte, kunstiloolasi ja -toetajaid. 1919. aastal asutas ühing kunstikooli, millest kujunes meie esimene kujutava kunsti alast kõrgharidust andev asutus, mis tõstis kunstihariduse Euroopa tasemele. Ühing korraldas hulgaliselt näitusi ja jõudis – enne sundlikvideerimist 1940. aastal – algatada Tartu Kunstimuuseumi loomise.
Näitusel on erilise tähelepanu all need kümme isikut, kes kirjutasid 21. jaanuaril 1918 Tartus alla Kunstiühingu Pallas esimesele põhikirjale: Aleksander Tassa, Konrad Mägi, Auguste Pärn, Alma Johanson (Koskel), Johannes Einsild, Voldemar Kangro-Pool, Klara (Claire) Holst, Marie Reisik, Mart Pukits ja Ado Vabbe. Mõned neist olid juba siis ja on praeguseni tuntud, teised hoopis tundmatud või teostanud end koguni muul alal. Mainitud kümnele lisandub üheteistkümnendana Friedebert Tuglas, kelle allkiri teadmata põhjustel põhikirja alt puudub, aga kes ometi oli ühingu loomise juures agaralt tegev.
Pallase taastamise ajast on võetud luubi alla kuus kunstnikku, isiksust, sidepidajat, kes kandsid pallaslikku mõtet ja vaimu mõlemal pool raudset eesriiet, läbi okupatsioonide uude vabanemisse: Ann Audova, Linda Kits-Mägi, Karin Luts, Alfred Kongo, Eduard Rüga ja Voldemar Vaga.

Kuraatorid: Ülle Kruus ja Enn Lillemets
Kujundaja: Inga Heamägi

27.10.2017-14.01.2018, Adamson-Ericu muuseum 
Adamson-Ericu 115. sünniaastapäevale pühendatud näitusel on eksponeeritud ülevaade meistri elutööst: kujutav ja tarbekunst ning kavandid ja eeltööd. Eesti muuseumide kogudes asub ligi 2000 Adamson-Ericu loodud kunstiteost, millest näitus võimaldab esitada vaid valiku.

Kuraatorid: Ülle Kruus ja Kersti Koll
Kujundaja: Tiit Jürna
Graafiline kujundaja: Külli Kaats

27.01.-28.05.2017, Adamson-Ericu muuseum 
Isiklik hügieen sai 20. sajandi jooksul varasemast palju tähtsamaks, sest rahvani jõudis vajalik informatsioon meditsiini- ja teadusuuringutest. Puhtus kodudes nii maal kui ka linnas tagas tervema elu ja paremad kasvutingimused eelkõige väikelastele. Beebide helgem elu sai tuge päikeses ja tuules kuivanud mähkmetest, mida hoolsamates kodudes kindlasti triigiti. Traditsiooniline saunaõhtu ja õues pleekinud puhas pesu oli üks osa toonasest argipäevast, mis inspireeris ka kunstnikke. Alateemadena on näitusele jõudnud sauna ja pesukööki vee tassimise stseenid, küdevad kolded, köögid ning pesu loputamine jõevees.

Kuraator: Ülle Kruus
Kujundaja: Inga Heamägi
Graafiline kujundaja: Külli Kaats

19.08.2016-15.01.2017, Adamson-Ericu muuseum 
17-aastase noorukina ajakirjanduses fotoreporteri tööd alustanud Juhan Kuusist kujunes tema 45 aasta pikkuse karjääri vältel üks Lõuna-Aafrika mõjukamaid ja radikaalsemaid fotograafe, kelle jäägitu pühendumise ja vahetu teravusega, kompromissitult sündmustega lähikontaktis võetud fotod leidsid tee maailma juhtivatesse pressiväljaannetesse, näitustele ja fotofestivalidele. Kümnete tunnustuste seas on ta Lõuna-Aafrikas mitmel korral valitud aasta fotograafiks ning ainsa eesti päritolu fotograafina on teda lausa kahel korral pärjatud maailma pressifoto prestiižseima tunnustusega – World Press Photo auhinnaga 1978. ja 1992. aastal.
Oma karjääri kõrgperioodil, aastatel 1986–2000, töötas Juhan Kuus Lõuna-Aafrika korrespondendi ja fotoajakirjanikuna 1973. aastal Prantsusmaal rajatud maineka fotoagentuuri Sipa Pressi Pariisi ja New Yorgi toimetustele. Tema töid avaldati maailma olulisemates väljaannetes, nagu The Times, The Independent, The New York Times, Paris Match, The Los Angeles Times jm. Oma kõigil loomeperioodidel kajastas Juhan Kuus tundliku pilguga väga teravalt ja jäägitult ausalt apartheidirežiimi kõige erinevamaid tahke, sellevastast võitlust ning olulisi persoone ja sündmusi, kujunedes nii Lõuna-Aafrika ajaloo pöördepunktide hindamatuks kroonikuks.

Kuraatorid: Kristel Laur, Toomas järvet (mõlemad IKKUN) ja Kersti Koll (Eesti Kunstimuuseum)
Kujundaja: Liina Siib
Graafiline kujundaja: Tuuli Aule

11.03.-07.08.2016, Adamson-Ericu muuseum 
Pariisi rolli 20. sajandi esimese poole eesti kunstnike jaoks on raske ülehinnata. Linn võlus kunstnikke oma arhitektuuri ja valguse, rikkalike muuseumikollektsioonide ja kaasaegsete kunstiarengutega ning vabameelse loomingulise atmosfääriga. Reis Pariisi sai kunstnikukäekirja viimistlemise peaaegu kohustuslikuks osaks. Lühemat aega viibisid Valguse linnas teiste hulgas Aleksander Vardi, Andrus Johani ja Kaarel Liimand, pikemaks perioodiks sai Pariis kodulinnaks Karl Pärsimäele ja Eduard Wiiraltile. Inspiratsiooni pakkusid teisedki suurlinnad, nagu Barcelona, Berliin ja Veneetsia, kuhu käesolev näitus Pariisi kõrval samuti põikeid teeb.

Kuraatorid: Kerttu Männiste (Eesti Kunstimuuseum) ja Kadri Asmer (Tartu Ülikool)
Kujundaja: Taso Mähar
Graafiline kujundaja: Kätlin Tischler

06.11.2015-28.02.2016, Adamson-Ericu muuseum 
Torii Rei on sündinud 1952. aastal. Aastal 1974 lõpetas ta Musashino kunstiülikooli ja on sestsaadik tegutsenud vabakutselise nihonga kunstniku ja kirjanikuna, kes on enam kui 30 aasta vältel põhjalikult uurinud Jaapani legende ja traditsioonilist kultuuri. Eriti paelub kunstnikku ajastu, mil Jaapanisse ei olnud veel jõudnud budism, Hiina kirjamärgid ega konfutsianism. Ta on inspiratsiooni leidnud nii Jōmoni perioodi keraamika (14 000 aastat e.m.a) väänlevatest kujunditest kui ka Heiani perioodi (794–1185) klassikalise Jaapani maalikunsti (yamato-e) maalidest. Jaapani klassikalisi maalitehnikaid meisterlikult kasutava kunstniku hõrgu esteetikaga tööd keskenduvad Jaapani iidse omakultuuri, mütoloogia ja aastatuhandeid kestnud traditsioonide kajastamisele. Torii tööd on jaapanliku elutunnetuse ja vaimsuse tänapäevased peegeldused. Oma loomingust rääkides on Torii Rei öelnud, et toetudes Jaapani varajasele kunstile ja jaapanlaste kultuuritraditsioonile, peab ta oluliseks otsida uusi loomingulisi võimalusi inimkesksuse ületamiseks ning inimese ja looduse ühtsuse väljendamiseks. Kunstnikku paeluv rikkalik mütoloogiline pärand ja eriti selle loodususundiline tagapõhi, milles väljendub sügav austus loodusjõudude vastu ning püüd leida kooskõla inimese ja kõiksuse vahel, annab põhjust otsida sarnasusi ka jaapanlaste ja eestlaste mõttemaailmas.

Kuraatorid: Kersti Koll (Eesti Kunstimuuseum) ja Taimi Paves (Ars Orientalis)
Kujundaja: Inga Heamägi
Graafiline kujundaja: Külli Kaats

10.07.-25.10.2015, Adamson-Ericu muuseum 
Kuigi Allsalu loomingu kõrgaeg langes 1960.–1980. aastatesse – perioodi mil nõukogulikust propagandast läbiimbunud ühiskondlikud hoiakud ei soosinud vaba ja loovat mõtlemist – peegeldavad tema teosed kahtlemata fakti, et tegu on andeka kunstnikuga. Isegi ajastuomases tõlgenduses töötemaatikat käsitlevate teoste puhul võib tajuda kunstniku sooja suhet ehitusplatsil või tehases toimetavatesse tegelaskujudesse või leida neisse teostesse peenelt sissepikitud huumorit (nt „Tööinimesed” 1967 ja „Noored” 1968). Teostel „Punane kraana” (1967) ja „Male – kuninglik mäng” (1977) võib aga näha Allsalu meisterlikku üldistusoskust ja sümbolkujundite kasutamist.
Arvestatava peatüki Allsalu loomingus moodustavad väljendusrikkad ja isikupärased vaimuinimeste karakterportreed. Elamine ja töötamine pulbitseva kultuuri- ja teaduseluga ülikoolilinnas Tartus oli igati soodne keskkond nii erialaste kontaktide kui ka sõprussidemete tekkeks. Kirjanikud, kunstnikud, näitlejad, teadlased ja paljud teised kaasteelised avanesid Allsalu jaoks värvikate isiksustena pikkade vestluste käigus. Tema maalidel on jäädvustatud sellised legendaarsed kultuuritegelased nagu Villem Ernits, Aira Kaal, Jaan Kiho, Elmar Kits, Leonhard Merzin, Helend Peep, Lembit Saarts.

Kuraator: Ülle Kruus
Kujundaja: Inga Heamägi

10.04.-28.06.2015, Adamson-Ericu muuseum 
Näitus keskendub emantsipeerunud modernse, ühiskondlikult aktiivse ning professionaalsele eneseteostusele pühendunud naise kajastamisele Eesti kunstis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi esimesel poolel. Väljapaneku keskmes on erinevates valdkondades tegutsenud haritud ja laia silmaringiga Eesti naised, aga ka laiemalt nn uue, modernse naise kuvand kaasaegses kunstikeeles, mis oli toona rahvusvahelises kunstipildis väga populaarne teema. Eesti kunstnike silme läbi näeme meie ühiskonnas ja kultuuriloos väljapaistvaid naisi, aga ka võluvaid muutusi eri kümnendite moes, uues linlikus elustiilis, aksessuaarides, hoiakutes ja harrastustes.

Kuraator: Kersti Koll
Kujundaja: Liina Siib
Graafilised kujundajad: Liina Siib ja Kätlin Tischler

01.11.2014-22.03.2015, Adamson-Ericu muuseum 
100 aastat on pikk aeg, mis oli eriti 20. sajandil pikitud Eestis suurte ühiskondlike vapustuste ja sunnitud suunamuutustega. Ometi jõuti rahvusriigi toel 1930. aastate lõpul rakenduskunstide valdkonna õppetöös professionaalse kõrgtasemeni. Hiljem reformiti kunstikõrgkooli poliitilistel põhjustel veelgi ning koondati kujutavad kunstid Tartustki Tallinna. Okupatsioonide vaheldumise kiuste õnnestus õppekavad 1960.–1970. aastatel üsna kõrgele tasemele tõsta ning toonases Nõukogude Liidus oli Eesti Riiklik Kunstiinstituut oma mitmekülgsuses ainulaadne kogu regioonis. 1980. aastatel oli oluline arengusuund püüdlus avatuse poole ning rahvusvaheliste kogemuste integreerimine õppetöösse.
1990. aastate alguses oli Eesti Vabariigi kõrgkoolides suurte muutuste aeg ning tekkisid võimalused õppejõudude aastakümnetepikkust tööpanust tunnustada. Koostati ja kinnitati statuut, mille alusel valida emeriitprofessoreid. Esimestena said 1993. aastal emeriitprofessori väärika nimetuse Mari Adamson, Ella Külv, Paul Luhtein, Salme Raunam ja Voldemar Väli. Kokku on emeriitprofessori aunimetuse saanud üle kolmekümne õppejõu.
Käesolev Eesti Kunstiakadeemia ja Adamson-Ericu muuseumi ühisnäitusnäitus on osa ürituste ja näituste sarjast, millega Eesti Kunstiakadeemia tähistab oma juubelit.

Näituse koordinaator: Ülle Kruus
Kujundaja: Vello Asi
Graafiline kujundaja: Külli Kaats

29.08.-19.10.2014, Adamson-Ericu muuseum 
Näitus on pühendatud Ruhnu elanikele ja 70 aasta möödumisele päevast, mil 1944. aasta augustis saare taludest kõik inimesed peale kahe perekonna Rootsi evakueeriti. See katkestus on loonud Ruhnu kajastamisele kaks tinglikku perioodi: aeg enne ja pärast põlisruhnlaste lahkumist. Üle 700 aasta oma traditsioonilise elulaadiga järjepidevalt toiminud rootsikeelne kogukond oli lahkunud ja Teise maailmasõja järgse Euroopa poliitiline ümberkujunemine viis lootuse lähiaastatel naasta. Nüüdseks on enamik neist eestirootslastest, kelle sünnipaik oli Ruhnu saar enne 4. augustit 1944 lahkunud igavikuradadele ning uute põlvkondade kohustus on mäletada neid ammuseid sündmusi ja inimesi, tuua esile selle väikesaare elu võlu ja valu.

Kuraatorid: Ülle Kruus (Eesti Kunstimuuseum) ja Piret Õunapuu (Eesti Rahva Muuseum)
Kujundaja: Inga Heamägi

11.04.-17.08.2014, Adamson-Ericu muuseum 
Üldisema Põhjamaade vastu tekkinud huvi tõusulaines köitis 19. sajandil mitmeid Eestist pärit baltisaksa kunstnikke Skandinaavia, eelkõige Norra suurejooneline loodus. Samast perioodist leidub ka mitmeid Soome-ainelisi teoseid. Ühe tähendusrikkama näitena võib nende hulgast esile tõsta 1818. aastal Aleksander I ülesandel Karl Ferdinand von Kügelgeni loodud kümned vaated Soome eri paikadest, mille järgi tehtud litograafiad ilmusid 1823−1824 Peterburis kolmeosalise vihikuna „Vues pittoresques de la Finlande” [Maalilised Soome vaated]. Nendel töödel on erakordselt oluline koht ka Soome kunstiajaloos.
20. sajandi alguskümnenditel, eesti rahvusliku kunsti- ja kultuurielu intensiivsel rajamise ja moderniseerimise perioodil, muutus eesti noorte kunstnike ja haritlaste jaoks vahetu kontakt Lääne-Euroopa kultuurikeskustega üha olulisemaks. Eelkõige oli sihiks Pariis, kuid teel sinna peatuti sageli esmalt Soomes. Sajandi alguses kujunes Helsingist eestlaste oluline koondumise paik, kus õpiti ja töötati ning kuhu 1905. aasta revolutsiooniliste sündmuste järel ka pagulusse sõideti. Sügavam huvi Põhjamaade vastu ja vaimustunud hoiak sealse hingematvalt kauni looduse suhtes iseloomustab tervet põlvkonda eesti kunstnikke sellisel määral, et võib lausa rääkida põhjamaisuse perioodist Eesti kunstiloos 20. sajandi esimestel kümnenditel.
1920.−1930. aastatel toimus Eesti kui iseseisva riigi kunstisuhtlus Põhjamaadega. Vahetati näitusi ning kunstnikud tegid õppe- ja loomereise nii Soome, Rootsi kui Norrasse, mida on jäänud meenutama mitmed meeleolukaid hetki tabavad teosed. Ka Adamson-Ericu loometeel on Põhjamaadel oluline koht.
1944. aasta tõi kaasa arvukaima eesti kunstnike siirdumise Skandinaaviasse, eelkõige Rootsi, kuhu Teise maailmasõja lõppedes tuhanded eestlased Nõukogude okupatsiooni eest põgenesid. Nende seas oli ka palju tunnustatud kunstnikke, kel tuli kohaneda uue asukohamaa ja kultuurikontekstiga.

Kuraator: Kersti Koll
Kujundaja: Tiit Jürna
Graafiline kujundaja: Külli Kaats

04.12.2013-30.03.2014, Adamson-Ericu muuseum 
Muuseumi loomisele Eesti Kunstimuuseumi filiaalina 1983. aastal pani aluse tekstiilikunstnik professor Mari Adamson suurejoonelise kingitusega – ta andis Adamson-Ericu muuseumi tuumikkogusse ligi 1000 teost oma abikaasa loomepärandist. 30 aasta jooksul on muuseumi kollektsioon pea poole võrra täienenud ning Adamson-Ericu loomingu eri tahke on käsitletud arvukate uurimuslike näituste, artiklite ja ettekannetega. Kosmopoliitsele ja niivõrd mitmekülgsele kunstnikule pühendatud muuseumile kohaselt on nende aastate jooksul pakutud ka mitmekesist näituseprogrammi nii eesti kui ka väliskunstist, samuti erinevatele sihtgruppidele suunatud publikuprogramme ning välja on antud kümneid raamatuid.

Kuraatorid: Kersti Koll ja Ülle Kruus
Kujundaja: Andres Tolts
Graafiline kujundaja: Kätlin Tischler

06.09.-24.11.2013, Adamson-Ericu muuseum 
20. sajandil kujunes heaks tavaks jäädvustada armastatud artiste nende kaasaegsete kunstnike poolt. Loominguliste isiksuste põnevad karakterid ja legendaarsed rollid on näitusel edasi antud nii maali, graafika kui ka skulptuurina.
Tänavu tähistatakse suurejoonelise ning mitmekülgse programmiga eestlaste rahvusliku sümboli, Estonia teatri- ja kontserdimaja valmimise 100. aastapäeva, mille üheks osaks on ka näitus „Estoonlased kujutavas kunstis”. Ekspositsioon ja seda saatev programm valmisid koostöös Rahvusooper Estonia, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ning Estonia Seltsiga.

Kuraator: Ülle Kruus

07.06.-01.09.2013, Adamson-Ericu muuseum 
Juhan Muks sündis Viljandimaal, kus omandas üldhariduse, suundudes seejärel Pallase kunstikooli ja sealt edasi Pariisi. Tagasi Eestisse jõudnuna sai tema kodulinnaks Viljandi, kus ta maalis portreid, maastikumaale, natüürmorte ja kompositsioone ning osales näitustel. Viljandi linnapea tellis Muksilt raekoja saalile suure pannoo ja 1932. aastal toimus seal kunstniku esimene personaalnäitus.
Pärast taaskordset Pariisis viibimist naasis Juhan Muks Viljandisse, kus tema kodumaja aknast avanenud vaade Viljandi järvele inspireeris teda pikki aastakümneid. Kuigi ta pidi üle elama ajutise väljaheitmise ENSV Kunstnike Liidust, siis liikmelisuse taastamise järel algas tema uus, otsinguterikas loomeperiood.

Kuraator: Ülle Kruus
Kujundaja: Inga Heamägi

22.03.-02.06.2013, Adamson-Ericu muuseum 
14. sajandil koos zen-budismiga Hiinast sealse kultuuri mõju ühe komponendina Jaapanisse jõudnud iidne maalitehnika sobitus kiiresti jaapani esteetikaga ning kujunes jaapani kunsti üheks keskseks ilminguks. Sumi-e varasemad meistrid olid zen-mungad, kes harrastasid tušimaali eelkõige vaimse meditatsioonipraktikana. Zeni meistrid pühendusid aastaid sellele vaimselt väga intensiivset kontsentratsiooni nõudvale kunstile, saavutades nii ülima selguse. Ajapikku muutus sumi-e ilmalikumaks ja dekoratiivsemaks. 20. sajandil on sumi-e mitmed põhimõtted olnud ka Lääne modernistliku kunsti inspiratsiooniallikaiks.
Tušimaal (sumi-e) on Jaapani kunstikultuuri üks kesksemaid ja iseloomulikumaid valdkondi ning sünnib paberi, tuši ja vee koosmõjul. Meisterliku pintslitehnikaga tušist arvukaid tooninüansse esile tuues, kujundi ja varjude kontrastide ning pildipinna kõneka tühjusega mängides loob sumi-e kunstnik tundlikke tähendusvälju, mis jätab ka vaatajaile rohkesti mõtteruumi. Tušimaali spetsiifika ei võimalda kord kujutatu muutmist ja ümbertöötamist. Tehniliselt nõuab see kunstnikult suurt osavust ja vaimset keskendumist.

Kuraatorid: Kersti Koll (Eesti Kunstimuuseum) ja Taimi Paves (Ars Orientalis)
Kujundaja: Andres Tolts
Graafiline kujundaja: Külli Kaats

10.11.2012-17.03.2013, Adamson-Ericu muuseum 
Juubelihõnguline retrospektiivne näitus avab tuntud ja tunnustatud kunstniku sisemise loojanatuuri arengutee, mis on kantud pühendumisest ja sihikindlusest. Rännak läbi viie aastakümne koos Mare Vindi joonistustega toob eredalt esile tema tundliku värvimeele küpsemise ning vaimse ja hingelise tasakaalu otsingud. Nende aspektide peegeldused on saanud pildikeeles omakorda sügavalt isiklikust kogemusest universaalseks. Mare Vindi teosed on filosoofilise koega ning kõnetavad sõltumata rahvusest, religioonist või ajastust.

Kuraator: Ülle Kruus
Kujundaja: Andres Tolts
Graafiline kujundaja: Tuuli Aule

18. august–4. november 2012, Adamson-Ericu muuseum 
Näitus vaatleb süvendatult möödunud aastasaja eesti kunstnike minapilte. Kahel korrusel on enam kui sada autoportreed ligi 50 kunstnikult, kes kujundasid ühiselt 20. sajandi modernismi näo Eesti kunstiajaloos. Riikliku kollektsiooni pärleid esile toovat komplekti on täiendatud üksikute erakogudest pärinevate teostega. Leida võib nii Adamson-Ericu sõprade, kolleegide kui ka õpilaste töid. Adamson-Ericu loomingu kõrval on eksponeeritud suurem hulk teoseid veel sellistelt kunstnikelt nagu Eduard Wiiralt, Paul Burman, Henn Roode, Enn Põldroos ja Jüri Kask.

Kuraator: Ülle Kruus
Kujundaja: Mari Kurismaa
Graafiline kujundaja: Inga Heamägi

14.04 - 05.08. 2012, Adamson-Ericu muuseum 
Dora Gordine’i (1895–1991) särav loometee skulptorina sai alguse Tallinnast. Tema juudi päritolu perekond asus Liepājast siia arvatavasti aastal 1911. Juba veebruaris 1917 toimus Tallinnas Dora Gordine’i debüüt Viru tänaval avatud kino Passaaž ruumides toimunud Eesti Kunstiseltsi kolmandal näitustel. Ent Eesti kultuuriloos on Dora Gordine jäänud mitmetel põhjustel aastakümneteks tahaplaanile.
1928. aastal lahkus Dora Gordine Eesti Vabariigi kodanikuna lõplikult Tallinnast. Pariisi asunud kunstnik tegutses seal perioodiliselt juba 1924. aastast ning suutis end tol ajal veel üsnagi meestekeskses Euroopa kunstimaailmas jõuliselt kehtestada.

Näituse koostajad: Fran Lloyd, Dr. Jonathan Black (mõlemad Kingston University) ja Brenda Martin (Dorich House’i muuseumi kuraator)

19.11.2011 – 7.04. 2012, Adamson-Ericu muuseum 
Näitus heidab pilgu ajalukku, rännates Adamson-Ericu kujundatud käevõrudest kahele poole ajatelge – ühele poole jääb arheoloogiline leiumaterjal pronksiaja lõpust ja raua-aja algusest ning teisele poole 20. sajandi teise kümnendi kuni tänapäeva kunstnike autorilooming.

Näituse kuraatorid: Ülle Kruus ja Ülle Tamla
Näituse kujundajad: Jana Ratas ja Kristi Paap

08. juuli – 13. november 2011, Adamson-Ericu muuseum 
Johannes Greenbergi õlimaali "Igavesti naiselik" pealkirjast sai nime teemanäitus, mis esitleb kahe kunstniku loomingust seda osa, mis väärtustab naises igavikuliselt kaunist ja harmoonilist. Väljapanek "Igavesti naiselik" ei sündinud juhuslikult, selle ajendiks on Adamson-Ericu muuseumis juba aastaid kestnud naiskunstnikke tutvustav näituste sari. Näitus "Igavesti naiselik" reflekteerib 20. sajandi I poole modernistlike suundumuste ajastuomast dünaamikat väga selgelt ning toob esile kahe eestlase Johannes Greenbergi ja Ferdi Sannamehe isikupärase loomingulise suhte üldvoolus. Portreteeritute keerukaid hingeseisundeid on psühholoogiliselt veenvalt ja kunstiliselt huvitavalt kajastanud mõlemad meistrid läbi kogu elu. Kunstnikud Greenberg ja Sannamees olid põlvkonnakaaslastena otsingulised ka oma väljenduslaadi mitmekihilisuses ning neid mõlemaid iseloomustab süvenemine kujutatavate naiste iseloomu. Isiksuse loomuomaduste esitlemise skaala ühel autoril värvis, teisel pigem vormis on kunstiliselt nauditavad meistrite noorusaastatest alates.

Näituse kuraatorid: Pekka Erelt ja Ülle Kruus
Näituse kujundaja: Andres Tolts
Haridus- ja publikuprogrammid: Liis Selg

25. märts – 03. juuli 2011, Adamson-Ericu muuseum 
Näitus tutvustab 19. sajandi lõpukümnendeil ja 20. sajandi alguses Ahvenamaal Önningeby kunstnike koloonias töötanud naiskunstnike Hanna Rönnbergi, Elin Danielsoni, Anna Wengbergi, Ida Gisiko, Eva Topeliuse, Dora Wahlroosi, Ellen Favorini, Amélie Lundahli, Elin Alfhild Nordlundi, Nina Ahlstedti, Helmi Sjöstrandi ja Hanna Svanström-Lodeniuse loomingut. Önningeby kunstnike koloonia esindas Soomes ainsana 19. sajandi lõpukümnendeil Euroopa kunstielu tüüpilist nähtust: kunstnikest sõpruskonnad suundusid impressionistlikust vabaõhumaalist innustatuna puutumata loodusega paikadesse loomeimpulsse otsima. Ahvenamaale Önningebysse kogunes loominguline seltskond 1886. aastast peale tuntud maastikumaalija, karismaatilise kunstiõpetaja ja 1904. aastast ka Turu Kunstimuuseumi direktorina töötanud Victor Westerholmi algatusel. Önningebysse tuli kunstnikke nii Soomest kui Rootsist ning tähelepanuväärselt suur oli seal töötanud naiskunstnike osakaal.

Näituse kuraatorid ja kataloogi koostajad: Kjell Ekström (Önningeby muuseum) ja Kersti Koll (Adamson-Ericu muuseum)
Näituse kujundaja: Kjell Ekström
Kataloogi ja näituse trükiste kujundaja: Tiit Jürna
Haridus- ja publikuprogrammid: Liisi Selg
Näituse töögrupp: Tuuli Aule, Aleksander Josing, Renita Raudsepp, Katri Ristal ja Uve Untera

20.11. 2010–20.03.2011 
Ernst Jõesaar, kelle abikaasa Renate Jõesaar oli Adamson-Ericu õde, oli üks esimesi kunstnikke, kes otsustas saata oma loomingu paremiku tagasi kodumaale. 1979. aastal jõudis Eesti Kunstimuuseumisse 108 skulptuuri, kümneid temperamaale, joonistusi ja visandeid. Näitusel on välja valitud paremik autori loomingust ning see on omalaadseks satelliidiks pagulaskunsti tutvustavale mahukale projektile Tallinnas ja Tartus. Näitus hõlmab kunstniku teoseid nii Teise maailmasõja eelsest loominguperioodist Eestis kui ka pagulasperioodist Rootsis.

Näituse koostajad: Juta Kivimäe ja Ülle Kruus
Näituse kujundaja: Isabel Aaso-Zahradnikova

25.06 - 14.11.2010 
Esitletakse Adamson-Ericu (1902–1968) erakordselt mitmekülgset loomingut, sh viimastel aastatel muuseumi kogusse lisandunud uusi ning restaureeritud töid.

Näituse kuraator: Ülle Kruus
Näituse kujundaja: Mari Kurismaa

27.03 – 13.06.2010 
Näitus keskendub Ellinor Aiki loomingulistele otsingutele maalikunsti väljendusvahendites ning tema eriti põnevale ja isikupärasele värvikasutusele. Eksponeeritakse retrospektiivset valikut Tallinna ja Tartu erinevatest kogudest.

Näituse kuraator: Ülle Kruus
Näituse kujundaja: Inga Heamägi

07.11.2009 - 21.03.2010 
Mitmeid Eesti kunstiklassika tippteoseid sisaldava kunstikogu põhiosa moodustab kirjanik Friedebert Tuglase (1886–1971) isiklik kollektsioon, kuhu on lisandunud poetess Marie Underi (1883–1980) kunstikogu ning eesti pagulaskunsti kollektsioon Eesti Kultuurifondilt Ameerika Ühendriikides. Näitus esitleb kogu paremikku ning avab 20. sajandi eesti kirjanike ja kunstnike omavahelisi suhteid.

Näituse kuraator: Kersti Koll
Näituse kujundaja: Andres Tolts

28.08 - 01.11.2009 
Kokyo Hatanaka (s 1947) on Jaapani stiilis maali (nihonga) professorina pühendunud selle harrastamisele ja uurimisele. Oma sügavamõttelises loomingus vaatleb Hatanaka inimhinge budistliku maailmatunnetuse kaudu.

Näituse kuraatorid: Kersti Koll, Taimi Paves

24.04 - 23.08.2009 ^:
Neli kunstnikku – Karin Röh ja Lorilea Jaderborg (Taani) ning Katrin Pere ja Urve Küttner (Eesti) – tutvustavad igaüks oma kodumaad, lähtudes erinevatest loomingulistest ideedest. Lisaks on kaasatud valik Adamson-Ericu töid.

Näituse kuraatorid: Kersti Koll, Ülle Kruus
Näituse kujundaja: Peeter Pere

10.12.2008 - 19. 04.2009 
Näituse külastaja kohtub 20. sajandi Eesti kunstiga, mis peegeldab nii Adamson-Ericu (1902–1968) kui ka tema eakaaslaste ja sõprade loomingulisi otsinguid kodumaal ja võõrsil. Väljapaneku fookuses on Adamson-Ericu neljakümne viie aasta pikkuse loomepärandi kõrval lisaks ka teosed mõnedelt noorema põlve kunstnikelt, kes on olnud tema kunstimõtte jätkajad.

Näituse kuraator: Ülle Kruus
Näituse ja infopaketi kujundajad: Mari Kurismaa, Mari Kaljuste, Kätlin Tischler

16.08 - 23.11.2008 
Läti 20. sajandi alguse avangardismi üks silmapaistvam esindaja Niklavs Strunke (1894–1966) oli maalikunstnik, graafik, raamatukujundaja, disainer, teatrikunstnik, kes tõi julgelt modernse lavakujunduse põhimõtted läti teatrisse, ning kunstiteoreetik ja vaheda sulega esseist. Nii oma loominguga kui ka särava isiksusena on ta tänaseni üks suuremaid legende Läti kultuuriloos.

Näituse kuraatorid: Aija Braslina (Läti Rahvuslik Kunstimuuseum), Kersti Koll (Adamson-Ericu muuseum)

13.06 - 10.08.2008 
Ahvenamaalt pärit kunstnik Kjell Ekström (s.1961) on üle 20 aasta süvenenud akvarellitehnika võimaluste rikkusesse. Loomeinspiratsiooni on ta ammutanud nii Ahvenamaa saarestikust kui iga-aastastelt pikematelt maalireisidelt koos väikese Skandinaavia akvarellistide sõpruskonnaga maailma erinevates piirkondades - Jaapanis, Mehhikos, Aafrikas, Indias, Vietnamis, Balis, Kuubal, Vahemeremaades, Brasiilias, Uus Meremaal, Fääri saartel ja mitmel pool mujal. Oma akvarellides tõlgendab kunstnik nii loodusmotiive ja -meeleolusid kui ka inimkeha väljenduslikkust.

Näituse kuraator: Kersti Koll
Näituse kujundaja: Kjell Ekström

08.03 - 08.06.2008 
Väljapanek koondab vaatajate tähelepanu kunstiteose vormistamise traditsiooniliste võtete arengule. Eksponeeritud on maale, graafikat, pastelle ja neid ümbritsevaid iluraame 17. sajandi lõpust kuni 2006. aastani. Mitme sajandi jooksul on erinevad kunstnikud otsinud harmoonilist kooslust kunstiteose ja selle vormistusvõtte vahel. Näitusel on huvitavaid portreid, maastikke ja natüürmorte alates Tallinnas 17. sajandil tegutsenud meistri Ernst Wilhelm Londiceri (1655–1697) loomingust kuni tänapäeva maalija Laurentsiuse teoseni.

Näituse kuraatorid: Sirje Säär, Ülle Kruus, Alar Nurkse
Näituse kujundaja: Inga Heamägi

30.11.2007–02.03.2008 
Adamson-Eric (1902-1968) oli üks esimesi kunstnikke Eestis, kes tavalise maakivi ehtekunsti tõi. Näitusel võib näha konkreetselt selleks projektiks valminud töid, valikut Adamson-Ericu teostest ning ülevaadet maakivi kasutusest meie ehtekunstis. Esindatud on Viivi Aaviku, Tiina Käeseli, Helge Pihelga, Ane Raunami, Juta Vahtramäe, Anu Paali ja paljude teiste kunstnike looming. Valik on tehtud erakogudest ning ka Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi fondidest.

Näituse kuraatorid: Kersti Koll ja Ülle Kruus
Näituse kujundaja: Taimi Soo

18.10–25.11.2007 
Kas aeg on kella tiksumine? Või on see möödalibisev vaikus, millesse langeme mõtteisse vajudes, olles kaotanud ajataju? Kas aega saab kirjeldada, mõõta või seletada? Bergsoni mälu- ja kestusideedest inspireeritud Vappu Thurlowi koostatud näitus toimub rahvusvahelise graafikakonverentsi Impact 5 raames.

Näituse kuraator: Vappu Thurlow
Näituse kujundaja: Tea Tammelaan

07.07-07.10.2007 
Väljapanek tutvustab Eesti kunstnikkonna II maailmasõja eelset menukat esinemist Pariisis rahvusvahelisel suurüritusel, mille teemaks oli "Kunst ja tehnika moodsas elus" ("Arts et Technique dans la Vie Moderne" ).

Näituse koostajad: Ülle Kruus, Kersti Koll
Näituse kujundaja: Andres Tolts

17.03. – 01.07.2007, Adamson-Ericu muuseum 
Näitus tutvustab Tallinnas esmakordselt nii suures mahus legendaarse Tartu kunstniku Ann Audova (1904-2001) loomepärandit. Näitus kuulub sarja "Eesti esimesi naiskunstnikke", mida juba aastaid on Tallinna vanalinnas asuv muuseum korraldanud. Varem on esitletud personaalnäitustena Salome Trei, Agate Veeberi ja Aino Bachi graafikat, aastal 2004 valikut naistest, kes 1930. aastatel skulptoritena esile tõusid ning 2005. aastal tutvustati Karin Lutsu mitmekesist loomingut.

Näituse kuraatorid: Ülle Kruus ja Enn Lillemets

02.12.2006–11.03.2007 
Näitus on pühendatud meie kunstiloos ühe suurima visionääri Herman Talviku (1906-1984) 100. sünniaastapäevale. Tema sügavalt isiklikule vaimsele elamusele toetuva ekstaatilis-religioosse tunnetusega loomingule kuulub erandlik koht eesti kunstis.

Näituse kuraator: Kersti Koll
Näituse kujundaja: Tiit Jürna

09.09–26.11.2006 
Näitus tutvustab Eesti professionaalse kostüümikujunduse sündi ja arengut läbi Estonia teatris töötanud kunstnike loomingu (Olga Oboljaninova-Krümmer, Natalie Mei, Eldor Renter, Mari-Liis Küla, Meeri Säre jpt). Kogu II maailmasõja eelne Estonia kostüümivara hävis koos teatrihoonega 1944. aasta märtsipommitamises, küll aga on sellest ajast säilinud hulgaliselt kavandeid. Näitus on koostatud Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi, Rahvusooper Estonia, Eesti Kunstimuuseumi ning erakogude materjalidest.

Näituse kuraatorid: Ülle Kruus (Adamson-Ericu muuseum), Seidi Raid (Teatri ja Muusikamuuseum), Kustav- Agu Püüman (Tallinna Linnateater)
Näituse kujundaja: Kustav-Agu Püüman

03.06–03.09.2006 
Soome heliloojale Juhani Komulainenile kuuluv kollektsioon koosneb aastatel 1926–1934 Pariisis loodud teostest. Suurema osa kogust moodustavad joonistused: näiteks eskiisid ja visandid tuntud gravüüridele nagu "Mon Paris" ja "Põrgu", aktikrokiid, fantastilised pead ja portreed. Viimastest väärivad erilist tähelepanu kaks portreed Nelly Stulzist, kes oli silmapaistev isiksus, kunstnik ja luuletaja.

Näituse kuraatorid: Mai Levin ja Ülle Kruus
Näituse kujundaja: Andres Tolts

03.03–28.05.2006 
Kunsti-ja kultuurilooline näitus keskendub Nikolai Triigi (1884-1940), Konrad Mäe (1878-1925), Aleksander Tassa (1882-1955), Anton Starkopfi (1889-1966) ja Friedebert Tuglase (1886-1971) Ahvenamaa-suvedele aastatel 1906 - 1913.

Näituse kuraator: Kersti Koll
Näituse kujundaja: Tiit Jürna

19.11.2005–26.02.2006 
Richard Uutmaa (1905–1977) omandas kunstihariduse Tartus Kõrgemas Kunstikoolis "Pallas". Tema vabalooming on läbi aastakümnete olnud seotud eelkõige tundlikele värvikooskõladele üles ehitatud Eestimaa maastikega, milles väga olulised on nii mereteema kui ka rannaolustiku kajastamine. Adamson-Ericu põlvkonnakaaslase retrospektiivnäitusel esitletakse kontsentreeritud valikut tema akvarelli- ja maaliloomingust 1930ndatest kuni 1970. aastani Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi riiklikest kollektsioonidest ning erakogudest.

Näituse kuraator: Ülle Kruus
Näituse kujundaja: Andres Tolts