Näituste vaated 2013

04.12.2013-30.03.2014, Adamson-Ericu muuseum 
Muuseumi loomisele Eesti Kunstimuuseumi filiaalina 1983. aastal pani aluse tekstiilikunstnik professor Mari Adamson suurejoonelise kingitusega – ta andis Adamson-Ericu muuseumi tuumikkogusse ligi 1000 teost oma abikaasa loomepärandist. 30 aasta jooksul on muuseumi kollektsioon pea poole võrra täienenud ning Adamson-Ericu loomingu eri tahke on käsitletud arvukate uurimuslike näituste, artiklite ja ettekannetega. Kosmopoliitsele ja niivõrd mitmekülgsele kunstnikule pühendatud muuseumile kohaselt on nende aastate jooksul pakutud ka mitmekesist näituseprogrammi nii eesti kui ka väliskunstist, samuti erinevatele sihtgruppidele suunatud publikuprogramme ning välja on antud kümneid raamatuid.

Kuraatorid: Kersti Koll ja Ülle Kruus
Kujundaja: Andres Tolts
Graafiline kujundaja: Kätlin Tischler

06.09.-24.11.2013, Adamson-Ericu muuseum 
20. sajandil kujunes heaks tavaks jäädvustada armastatud artiste nende kaasaegsete kunstnike poolt. Loominguliste isiksuste põnevad karakterid ja legendaarsed rollid on näitusel edasi antud nii maali, graafika kui ka skulptuurina.
Tänavu tähistatakse suurejoonelise ning mitmekülgse programmiga eestlaste rahvusliku sümboli, Estonia teatri- ja kontserdimaja valmimise 100. aastapäeva, mille üheks osaks on ka näitus „Estoonlased kujutavas kunstis”. Ekspositsioon ja seda saatev programm valmisid koostöös Rahvusooper Estonia, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ning Estonia Seltsiga.

Kuraator: Ülle Kruus

07.06.-01.09.2013, Adamson-Ericu muuseum 
Juhan Muks sündis Viljandimaal, kus omandas üldhariduse, suundudes seejärel Pallase kunstikooli ja sealt edasi Pariisi. Tagasi Eestisse jõudnuna sai tema kodulinnaks Viljandi, kus ta maalis portreid, maastikumaale, natüürmorte ja kompositsioone ning osales näitustel. Viljandi linnapea tellis Muksilt raekoja saalile suure pannoo ja 1932. aastal toimus seal kunstniku esimene personaalnäitus.
Pärast taaskordset Pariisis viibimist naasis Juhan Muks Viljandisse, kus tema kodumaja aknast avanenud vaade Viljandi järvele inspireeris teda pikki aastakümneid. Kuigi ta pidi üle elama ajutise väljaheitmise ENSV Kunstnike Liidust, siis liikmelisuse taastamise järel algas tema uus, otsinguterikas loomeperiood.

Kuraator: Ülle Kruus
Kujundaja: Inga Heamägi

22.03.-02.06.2013, Adamson-Ericu muuseum 
14. sajandil koos zen-budismiga Hiinast sealse kultuuri mõju ühe komponendina Jaapanisse jõudnud iidne maalitehnika sobitus kiiresti jaapani esteetikaga ning kujunes jaapani kunsti üheks keskseks ilminguks. Sumi-e varasemad meistrid olid zen-mungad, kes harrastasid tušimaali eelkõige vaimse meditatsioonipraktikana. Zeni meistrid pühendusid aastaid sellele vaimselt väga intensiivset kontsentratsiooni nõudvale kunstile, saavutades nii ülima selguse. Ajapikku muutus sumi-e ilmalikumaks ja dekoratiivsemaks. 20. sajandil on sumi-e mitmed põhimõtted olnud ka Lääne modernistliku kunsti inspiratsiooniallikaiks.
Tušimaal (sumi-e) on Jaapani kunstikultuuri üks kesksemaid ja iseloomulikumaid valdkondi ning sünnib paberi, tuši ja vee koosmõjul. Meisterliku pintslitehnikaga tušist arvukaid tooninüansse esile tuues, kujundi ja varjude kontrastide ning pildipinna kõneka tühjusega mängides loob sumi-e kunstnik tundlikke tähendusvälju, mis jätab ka vaatajaile rohkesti mõtteruumi. Tušimaali spetsiifika ei võimalda kord kujutatu muutmist ja ümbertöötamist. Tehniliselt nõuab see kunstnikult suurt osavust ja vaimset keskendumist.

Kuraatorid: Kersti Koll (Eesti Kunstimuuseum) ja Taimi Paves (Ars Orientalis)
Kujundaja: Andres Tolts
Graafiline kujundaja: Külli Kaats