Näituste vaated 2015
|
06.11.2015-28.02.2016, Adamson-Ericu muuseum Torii Rei on sündinud 1952. aastal. Aastal 1974 lõpetas ta Musashino kunstiülikooli ja on sestsaadik tegutsenud vabakutselise nihonga kunstniku ja kirjanikuna, kes on enam kui 30 aasta vältel põhjalikult uurinud Jaapani legende ja traditsioonilist kultuuri. Eriti paelub kunstnikku ajastu, mil Jaapanisse ei olnud veel jõudnud budism, Hiina kirjamärgid ega konfutsianism. Ta on inspiratsiooni leidnud nii Jōmoni perioodi keraamika (14 000 aastat e.m.a) väänlevatest kujunditest kui ka Heiani perioodi (794–1185) klassikalise Jaapani maalikunsti (yamato-e) maalidest. Jaapani klassikalisi maalitehnikaid meisterlikult kasutava kunstniku hõrgu esteetikaga tööd keskenduvad Jaapani iidse omakultuuri, mütoloogia ja aastatuhandeid kestnud traditsioonide kajastamisele. Torii tööd on jaapanliku elutunnetuse ja vaimsuse tänapäevased peegeldused. Oma loomingust rääkides on Torii Rei öelnud, et toetudes Jaapani varajasele kunstile ja jaapanlaste kultuuritraditsioonile, peab ta oluliseks otsida uusi loomingulisi võimalusi inimkesksuse ületamiseks ning inimese ja looduse ühtsuse väljendamiseks. Kunstnikku paeluv rikkalik mütoloogiline pärand ja eriti selle loodususundiline tagapõhi, milles väljendub sügav austus loodusjõudude vastu ning püüd leida kooskõla inimese ja kõiksuse vahel, annab põhjust otsida sarnasusi ka jaapanlaste ja eestlaste mõttemaailmas. Kuraatorid: Kersti Koll (Eesti Kunstimuuseum) ja Taimi Paves (Ars Orientalis) Kujundaja: Inga Heamägi Graafiline kujundaja: Külli Kaats |
|
10.07.-25.10.2015, Adamson-Ericu muuseum Kuigi Allsalu loomingu kõrgaeg langes 1960.–1980. aastatesse – perioodi mil nõukogulikust propagandast läbiimbunud ühiskondlikud hoiakud ei soosinud vaba ja loovat mõtlemist – peegeldavad tema teosed kahtlemata fakti, et tegu on andeka kunstnikuga. Isegi ajastuomases tõlgenduses töötemaatikat käsitlevate teoste puhul võib tajuda kunstniku sooja suhet ehitusplatsil või tehases toimetavatesse tegelaskujudesse või leida neisse teostesse peenelt sissepikitud huumorit (nt „Tööinimesed” 1967 ja „Noored” 1968). Teostel „Punane kraana” (1967) ja „Male – kuninglik mäng” (1977) võib aga näha Allsalu meisterlikku üldistusoskust ja sümbolkujundite kasutamist. Arvestatava peatüki Allsalu loomingus moodustavad väljendusrikkad ja isikupärased vaimuinimeste karakterportreed. Elamine ja töötamine pulbitseva kultuuri- ja teaduseluga ülikoolilinnas Tartus oli igati soodne keskkond nii erialaste kontaktide kui ka sõprussidemete tekkeks. Kirjanikud, kunstnikud, näitlejad, teadlased ja paljud teised kaasteelised avanesid Allsalu jaoks värvikate isiksustena pikkade vestluste käigus. Tema maalidel on jäädvustatud sellised legendaarsed kultuuritegelased nagu Villem Ernits, Aira Kaal, Jaan Kiho, Elmar Kits, Leonhard Merzin, Helend Peep, Lembit Saarts. Kuraator: Ülle Kruus Kujundaja: Inga Heamägi |
|
10.04.-28.06.2015, Adamson-Ericu muuseum Näitus keskendub emantsipeerunud modernse, ühiskondlikult aktiivse ning professionaalsele eneseteostusele pühendunud naise kajastamisele Eesti kunstis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi esimesel poolel. Väljapaneku keskmes on erinevates valdkondades tegutsenud haritud ja laia silmaringiga Eesti naised, aga ka laiemalt nn uue, modernse naise kuvand kaasaegses kunstikeeles, mis oli toona rahvusvahelises kunstipildis väga populaarne teema. Eesti kunstnike silme läbi näeme meie ühiskonnas ja kultuuriloos väljapaistvaid naisi, aga ka võluvaid muutusi eri kümnendite moes, uues linlikus elustiilis, aksessuaarides, hoiakutes ja harrastustes. Kuraator: Kersti Koll Kujundaja: Liina Siib Graafilised kujundajad: Liina Siib ja Kätlin Tischler |
