Logi sisse

Registreeru

* Tärnikestega väljade täitmine on kohustuslik.
*
*
*
*
*
Taotlen erikasutajaks
Saada

Unustasid parooli?

* Tärnikestega väljade täitmine on kohustuslik.
*
Saada
Vaata EKM teoste paremikku

Näituste vaated 2018

09.11.2018-24.03.2019, Adamson-Ericu muuseum 
Ekspositsiooniga vaatab muuseum Adamson-Ericu loomingust lähtudes nii ajas tagasi kui ka edasi, tänapäeva suunas. Näituse kontseptsiooni keskmes on mõisted traditsioon ja innovatsioon. Ehted on olnud pärandvarana – jõukuse, sotsiaalse staatuse ja võimu atribuutidena – olulised aastatuhandeid. Vaadeldes neid nii suurel ajaskaalal, näeb peegeldust nii vana kui ka uuema aja traditsioonidest ja oskustest.

Kuraator: Ülle Kruus (Eesti Kunstimuuseum), Kersti Koll (Eesti Kunstimuuseum) ja Ülle Tamla (Tallinna Ülikool)
Kujundaja: Tuuli Aule


15.06.-28.10.2018, Adamson-Ericu muuseum 
Gunnar Neeme (1918–2005) on oma erakordselt laiahaardelise loomepärandi, mitmes suunas pulbitseva ürgse ande ja energiaga üks kõige märkimisväärsem Austraalias elanud ja töötanud eesti kunstnik ja kirjanik. 2018. aastal, mil tähistatakse Eesti Vabariigi 100. aastapäeva, möödub ka Tartust pärit kunstniku sünnist terve sajand. Eestist kaugel Austraalias pea 60 aastat tegutsenud silmapaistva loomekarjääriga Gunnar Neeme nimi ja looming on senimaani jäänud Eesti laiemale kunstiavalikkusele siiski üsna tundmatuks.

Kuraator: Kersti Koll
Kujundaja: Tiit Jürna


26.01.-03.06.2018, Adamson-Ericu muuseum 
Pallase nimi kõlab eesti kultuuriloos väga tuttavalt, aga sügavamaid teadmisi selle kohta napib. Ometi on tegu meie vaimu- ja tundekultuuri arengus esmajärgulist osa etendanud ühinguga, mis sündis käsikäes Eesti riigiga. Pallas koondas lisaks kunstnikele ka teiste alade inimesi: kirjanikke, arhitekte, kunstiloolasi ja -toetajaid. 1919. aastal asutas ühing kunstikooli, millest kujunes meie esimene kujutava kunsti alast kõrgharidust andev asutus, mis tõstis kunstihariduse Euroopa tasemele. Ühing korraldas hulgaliselt näitusi ja jõudis – enne sundlikvideerimist 1940. aastal – algatada Tartu Kunstimuuseumi loomise.
Näitusel on erilise tähelepanu all need kümme isikut, kes kirjutasid 21. jaanuaril 1918 Tartus alla Kunstiühingu Pallas esimesele põhikirjale: Aleksander Tassa, Konrad Mägi, Auguste Pärn, Alma Johanson (Koskel), Johannes Einsild, Voldemar Kangro-Pool, Klara (Claire) Holst, Marie Reisik, Mart Pukits ja Ado Vabbe. Mõned neist olid juba siis ja on praeguseni tuntud, teised hoopis tundmatud või teostanud end koguni muul alal. Mainitud kümnele lisandub üheteistkümnendana Friedebert Tuglas, kelle allkiri teadmata põhjustel põhikirja alt puudub, aga kes ometi oli ühingu loomise juures agaralt tegev.
Pallase taastamise ajast on võetud luubi alla kuus kunstnikku, isiksust, sidepidajat, kes kandsid pallaslikku mõtet ja vaimu mõlemal pool raudset eesriiet, läbi okupatsioonide uude vabanemisse: Ann Audova, Linda Kits-Mägi, Karin Luts, Alfred Kongo, Eduard Rüga ja Voldemar Vaga.

Kuraatorid: Ülle Kruus ja Enn Lillemets
Kujundaja: Inga Heamägi


 
Otsing Pressialbum Näituste vaated Hinnakiri E-pood Fotokogu