|
24.10.2015 - 13.03.2016, Kadrioru kunstimuuseum
Saksa, Vene ja Balti kultuurimälus on von Kügelgenid tuntud ja teenekas sugupuu, kust pärineb mitmeid olulisi kunstnikke, kirjanikke ja haritlasi. Sellele loomingulisele dünastiale panid aluse vennad Gerhard ja Karl von Kügelgen – identsed kaksikud, kes sündisid Saksamaal Reini-äärses Bacharachi linnakeses. Vendade kunstnikukarjäär algas kodukandi suurematest keskustest Koblenzist ja Bonnist, sai täiendust 18. sajandi absoluutses kunstimetropolis Roomas ning puhkes õide Euroopa idaäärel – Riias, Tallinnas ja Peterburis. Algusest peale huvitasid ühte venda inimesed ja teist loodusvaated. Hilisemat Dresdeni Kunstiakadeemia professorit Gerhard von Kügelgeni tuntakse Saksamaal kui Goethe-maalijat ja Caspar David Friedrichi sõpra, Venemaal kui Paul I perekonna portreteerijat. Karl von Kügelgen on läinud ajalukku Tsaari-Venemaa uute valduste – Eesti, Krimmi ja Soome – maastike jäädvustajana. Käesolev näitus keskendub aga vendade Kügelgenide sidemetele Eestiga, näidates neid pöördelise tähtsusega meistritena Balti kunstiloos. Kügelgenid tõid Eesti- ja Liivimaa portreekunsti ja maastikumaali valgustusaja väärtused ning uue kunstilise taseme, kuid tõstsid siinmail ka kunstnikuameti staatust tervikuna, määratledes ennast mitte enam käsitööliste, vaid vabade loojate ja intellektuaalide ringi ning sõlmides peresidemed Balti aadliga.
Näituse kuraator: Kadi Polli
Näituse kujundajad: Mari Kurismaa ja Mari Kaljuste
|