Logi sisse

Registreeru

* Tärnikestega väljade täitmine on kohustuslik.
*
*
*
*
*
Taotlen erikasutajaks
Saada

Unustasid parooli?

* Tärnikestega väljade täitmine on kohustuslik.
*
Saada
Vaata EKM teoste paremikku

Pressimaterjal 2017

27.05 - 01.10.2017, Kadrioru kunstimuuseum 
Koostöös Tartu Ülikooli kunstimuuseumiga valminud näitus keskendub Vana-Egiptuse teemale. Lähema vaatluse alla võetakse ka 18. sajandi lõpus Euroopat tabanud Egiptuse-vaimustus. Kogu Baltikumis ja Soomes ainulaadsed Egiptuse muumiad ja teadmine Egiptuse muistsest kultuurist jõudsid Tartu Ülikooli kogudesse 19. sajandi alguses noore baltisaksa orientalisti ja ränduri Otto Friedrich von Richteri (1791–1816) pärandist.

Näituse kuraatorid: Anu Allikvee (Eesti Kunstimuuseum), Jaanika Anderson (Tartu Ülikooli Kunstimuuseum) ja Kristiina Tiideberg (Tartu Ülikooli Kunstimuuseum)


21.01-14.05.2017, Kadrioru kunstimuuseum 
Madalmaade, Itaalia ja Prantsuse 17. ja 18. sajandi meistrite lillebukette, puuviljakorve, elegantselt kaetud hommikusöögilaudu ning jahitrofeesid kujutavad kompositsioonid on sajandeid paelunud vaatajaid maalitehnilise meisterlikkuse ja allegooriliste alltekstidega. Kõrvuti vanema maalikunstiga leiavad käesoleval näitusel eksponeerimist natüürmordižanriga tehniliselt ja temaatiliselt suhestuvad teosed Soome ja Baltimaade nüüdiskunstnikelt.
Ehkki terminit stilleven (holl ’liikumatud objektid’, ’vaikelu’) kohtab esmakordselt Hollandi inventariraamatutes 17. sajandi keskpaigas, ulatuvad vaikelukunsti juured 14. sajandisse, kui optilisi illusioone ja silmapetet (trompe l´oeil) tekitavad kompositsioonid olid armastatud interjöörielemendid. Vaikelukunsti kasvav populaarsus 15. sajandil oli seotud muutustega arusaamades inimese tajude osas ning vaatlust ja vahetut kogemust väärtustava empirismi esiletõusuga renessansiajastul. Žanri nimetusena käibel olev nature morte (pr ’surnud loodus’) kinnistus 18. sajandil Prantsusmaal ning rõhutas esemelise ja materiaalse poole kõrval vaikelude sümboolset, religioosset ja moralistlikku tasandit – viidet maise maailma kaduvusele.
17. sajandit ja 18. sajandi algust võib pidada natüürmordižanri kuldajastuks, eriti Madalmaades. Ehkki Prantsuse Akadeemia maaližanrite hierarhias madalaimal positsioonil, pakkus just natüürmort realistliku käsitluslaadi raamides parimaid võimalusi kõrgeks kunstiliseks kvaliteediks ja esteetiliseks peenuseks. Looduse lopsaka külluslikkuse ning inimkätega valmistatud tarbe- ja luksusesemete meisterliku maalitehnilise kujutamise kõrval on selle perioodi vaikeludes alati sisaldunud ka sümboolne tähendus, kommentaarid kaasaegsele sotsiaalsele tegelikkusele ja praegugi päevakajalisena mõjuv kriitika tarbimisharjumuste suhtes.
Kõrvutades 17.–18. sajandi Lääne-Euroopa natüürmorte nüüdiskunsti teostega laiendab näitus vaikelu retseptsiooni ning loob võimaluse kõrvutada ja võrrelda vaikeluga seotud teemade ja märksõnade (küllus, kaduvus, tarbimine) arengut Euroopa kunstikultuuris ja vaimulaadis läbi viie sajandi. Ajaloolise vaikelu meistritest on esindatud Willem Claesz. Heda, Pieter Claesz, Hans van Esseni looming. Eesti kaasaegsetest kunstnikest eksponeeritakse näitusel Lauri Sillaku, Aarne Maasiku, Tõnis Saadoja ja Toomas Kalve teoseid.

Näituse kuraator: Kerttu Männiste
Näituse kujundaja: Peeter Laurits


 
Otsing Pressialbum Näituste vaated Hinnakiri E-pood Fotokogu