Näituste vaated

	Lembit Sarapuu. Tegelikkus ja tõelisus 29.04.2022 - 18.09.2022 Kuuekümne aasta vältel, mil selle näituse ajal 92 aastaseks saav Lembit Sarapuu (1930) on olnud kunstnikuna tegev, on tema loomingulisi katsetusi seostatud küll naivismi (peamiselt 1960. ja 1970. aastad), küll transavangardismi (1980. aastad), küll postmodernismiga (1980. ja 1990. aastad). Siiski ei ole ta olnud õieti ei üks, teine ega kolmas. Ta ehitas üles oma enda kunstilise universumi, paitades vastukarva nii nõukogude utoopilist „realismi“ kui ka moodsa kunsti vormiesteetikat ning eelistades naivistidelt laenatud vormideformatsioone ja eelmodernistlikke akadeemilisi žanreid, mida ta oma heaksarvamise järgi väänas ja pööras. Kuraator ja näituse kujundaja: Anders Härm Graafiline kujundus: Martin Pedanik
	Erna Kreischmann. Baltisaksa modernisti oma ruum 14.12.2021 - 29.05.2022 Erna Elisabeth Kreischmann (snd Montiner, 1885–1929) oli baltisaksa päritolu kunstiuuendustele avatud kunstnik, kes veetis suurema osa oma elust Pärnus. Näitus toob vaataja ette vähe tuntud naisautori loomingu. Kreischmanni maalitud intiimsed interjöörid ja portreed kõnelevad tema elust, peegeldades kunstniku oma ruumi. Kuraatorid: Eha Komissarov, Mari-Liis Krautmann Kujundus ja graafiline disain: Liina Siib
	Kunst mugavustsoonis? Nullindad Eesti kunstis 12.11.2021 - 09.10.2022 Näitus pakub sissevaate nullindate kunsti, lähtudes eelkõige Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi nüüdiskunsti kogudest, heites ühtlasi valgusvihke ka vähemtuntud teostele ja alles järgmisel kümnendil lõplikult väljaarendatud ideedele. Väljapanek hargneb erinevatel teemadel, märksõnadel ja motiividel põhinevate dialoogidena, püüdes edasi anda kümnendi kunstile omast tunnetust, autoripositsioone ja vaatamisviise. Kuraatorid: Eha Komissarov, Triin Tulgiste Kujundaja: Kaarel Eelma Graafiline kujundaja: Jaan Evart
	Terve öö üleval. Reivikultuur lähivaatlusel 26.03.2021 - 17.10.2021. Kumu kunstimuuseum Näituse eesmärgiks on avada reivi poliitilist potentsiaali ja poeetilist terviklikkust. Eksponeeritud teosed annavad sissevaate reivikultuuri mitmesugustesse avaldumisvormidesse, pakkudes välja eri kunstnike käsitlusi reivi kõrgehetkest 1980. aastate Londonis kuni praeguse klubikultuurini Berliinis. Samuti võetakse vaatluse alla reivi jõudmine Eestisse ning sellest võrsunud sündmused ja subkultuur. Kuraator: Kati Ilves Kaaskuraator: Vanina Saracino Kujundaja: Tõnu Narro Graafiline disain: Ott Metusala
	Talomuro ilmaruum. Lõuna-Eesti loojad 22.10.2021 - 10.04.2022. Kumu kunstimuuseum Näitusel on vaadeldud perioodi 19. sajandi lõpust kuni Teise maailmasõja lõpuni, sest just sel ajal toimus lisaks üldisele rahvusliku ja poliitilise eneseteadvuse defineerimisele kitsam paikkondlik identiteediloome, mis haaras muu hulgas ka Lõuna-Eestit. Kuraator: Liis Pählapuu Kujundaja: Kaisa Sööt Graafiline kujundaja: Tuuli Aule
	Kunst on disain on kunst 07.05. - 03.10.2021, Kumu kunstimuuseum Näitus vaatleb kunsti ja disaini põiminguid hilisnõukogude Eestis: kuidas disainerlik mõtteviis ja loomemeetod väljendus kontseptuaalsetes teostes ning kuidas kunsti abil tõstatati disainiprobleeme ja otsiti neile lahendusi. See on jagatud kuueks alateemaks: geomeetria, linn, loodusliku ja tehisliku vahekord, olme, kehaline kogemus ja visuaalkultuur. Näitusel eksponeeritud teosed ärgitavad mõtlema sellele, kes ja kuidas on meie ümbruse kujundanud, millist rolli mängivad meie elus tarbeesemed ja kuidas me end erinevates ruumides tunneme. Kuraatorid: Eda Tuulberg ja Karin Vicente Näituse kujundaja: Katrin Koov
	Janis Rozentāls. Elutants 14.05–05.09.2021, Kumu kunstimuuseum Janis Rozentāls (1866–1916) on ilmselt kõige armastatum ja mitmekülgsem kunstnik Läti kunstiloos ning läti rahvusliku kunsti üks alusepanijaid. Kodumaal peetakse teda oma aja mõjukaimaks kultuuritegelaseks ja Läti kultuuri sümboliks. Entusiastliku katsetajana tõi ta Riia ja ka laiemalt kogu Baltimaade kunstimaastikule Lääne-Euroopa värskeid kunstisuundi, nagu impressionism, juugend ja sümbolism, mida ta tutvustas nii oma loomingus kui ka kunstiteoreetilistes ja -kriitilistes kirjutistes. Kuraator: Aija Brasliņa (Läti Rahvuslik Kunstimuuseum) Kujundaja: Mari Kurismaa Graafiline kujundaja: Tuuli Aule
	Murtud sümmeetriad 30.10.2020– 21.02.2021, Kumu kunstimuuseum Meie meeled suudavad haarata vaid imepisikest osa maailmast, milles me elame. Universumi alusolemus, sealhulgas need mõeldamatult väikesed tegevused, mis määravad meie maailma toimimise, jäävad igavesti hoomamatuks. Tänu uutele tehnilistele seadmetele ja viimase saja aasta teaduslikele läbimurretele suudame me paremini kui iial varem mõista selle varjatud sfääri olemust. Kuid kaasaegse füüsika kirjeldatud loodus ei allu sageli tavamõistuse arusaamadele: põhiprintsiibid näivad üksteisele vastu rääkivat, keelt kasutatakse enneolematul viisil ning keerukana tunduvaid teooriaid katsetatakse ja tõestatakse. Viimastel aastatel on Euroopa Tuumauuringute Keskus CERN ehk Euroopa osakestefüüsika labor Genfis toetanud kunstide ja teaduse vahelist uudset koostööd. Kunstnikele antakse võimalus veeta aega laboris ja astuda dialoogi füüsikute, inseneride ja labori personaliga ning kuuluda unikaalsesse fundamentaalteaduste kogukonda. Näitus „Murtud sümmeetriad“ toob vaataja ette kunstnike tõlgendused osakestefüüsika keerulisest ja põnevast valdkonnast. Kõik eksponeeritud teosed on alguse saanud kunstnike residentuurides Euroopa Tuumauuringute Keskuses (CERNis). Kuraatorid: Mónica Bello ja José-Carlos Mariátegui Kujundajad: Mark Murphy ja Tõnu Narro Graafiline kujundus: Stuudio Stuudi ja Thoughtful
	Egiptuse hiilgus. Niiluse oru kunst 10.10.2020–21.03.2021, Kumu kunstimuuseum Eesti esimesel Vana-Egiptuse kunsti suurnäitusel on eksponeeritud tuhandete aastate vanused esemed ühest maailma olulisemast Vana-Egiptuse kollektsioonist – Museo Egiziost (Egiptuse Muuseum) Torinos Itaalias. Samal ajal Kumu kunstimuuseumis toimuva näitusega on Egiptuse Muuseumi aarded eksponeeritud ka Amos Rexi kunstimuuseumis Helsingis. Kolme muuseumi mastaapne ühisprojekt on ainukordne võimalus avastada Vana-Egiptuse muistset maailma kaugele reisimata. Kuraator: Paolo Marini (Museo Egizio) Kaaskuraator: Jaanika Anderson (Tartu Ülikooli muuseum) Kujundus: Valge Kuup Stuudio Graafiline kujundaja: Asko Künnap
	Ado Vabbe. Wunderbar 28.08.2020–21.02.2021, Kumu kunstimuuseum Ado Vabbe (1892–1961) seni suurim ülevaatenäitus tutvustab kunstniku eripalgelisi loomeetappe neis esile kerkivate teemade kaudu. Vabbet tuntakse ennekõike tema nooruspõlve avangardse loomingu kaudu, mis oli pidevas muutumises ja mille tõstsid 1920. aastatel Eesti alles kujunemisjärgus kunstimaailma tippu kirjandusrühmituse Siuru liikmed, kellest paljude raamatuid ta ka illustreeris. Kirjanik August Gailit nimetas Vabbet kirglikuks kornetiks, kes sammub tantsides ešeloni ees. 1914. aastal esmakordselt näitusel üles astunud noore kunstniku elu kulges tõusujoones. Tal oli võimalus õppida kunsti Münchenis ja täiendada oma kunstialaseid teadmisi elamusrohkel Itaalia reisil. Esimese maailmasõja ajal elas ta Venemaa kunstikeskustes Moskvas ja Peterburis, tõestas end viljaka illustraatorina ning osales 1918. aastal Pallase kunstiühingu asutamisel. Vabbe teadmised Euroopa uuematest kunstivooludest ei põhinenud seega vaid loetud kirjandusel – ta kasvas kunstnikuks pulbitseva kunstielu keskel. Pärast Eesti Vabariigi sündi sidus Vabbe ennast Pallase kunstikooliga, olles selle legendaarne õppejõud kuni kooli sugemiseni Nõukogude ajal. Tema käe all õppisid mitmed hilisemad Eesti kunsti suurkujud: Karin Luts, Karl Pärsimägi, Elmar Kits, Endel Kõks jpt. Kuraatorid: Tiiu Talvistu ja Mary-Ann Talvistu Kujundaja: Tõnis Saadoja Graafiline kujundaja: Tuuli Aule
	Flo Kasearu. Eriolukord 18.08–04.10.2020, Kumu kunstimuuseum 2020. aasta kevadel lahvatanud koroonaviiruse pandeemia viis igal pool maailmas senise elukorralduse kriisi: lisaks mastaapsetele liikumispiirangutele suleti pea kõikjal ka avalikud asutused (koolid, teatrid, kunstimuuseumid jmt). Planeeritud näitusetegevus peatus ka Kumu kaasaegse kunsti galeriis – suletus publikule tekitas aga uusi mõtteid ja suunas otsima alternatiive. Kumu kunstimuuseum kutsus enda partneriks eriolukorra jäädvustamisel kunstnik Flo Kasearu, kes oma varasemas loomingus on tundlikult ja tabavalt töötanud nii inimeste kui ka institutsioonidega. Sidudes sageli performatiivse kunsti installatsiooni ja videoga ning faktiteadmise väljamõeldisega, loob kunstnik kõnekaid ja ajakohaseid kujundeid. Keskendudes käesolevas projektis muuseumile kui omaette ökosüsteemile, võttis kunstnik vaatluse alla muuseumi muutunud töökorralduse ning dokumenteeris asutuse kõige nähtavamate töötajate – saaliteenindajate – muutunud päevarutiine. Kuraator: Kati Ilves Kujundaja: Tõnu Narro Graafiline kujundaja: Kätlin Tischler
	Ando Keskküla. Tehnodeelia ja tegelikkus 22.05–13.09.2020, Kumu kunstimuuseum Ando Keskküla (1950–2008) loomingus võib alates selle kõige varasematest faasidest täheldada kaht juhtmotiivi, mis näivad teda jälitavat, moodustades nii tema kunsti põhilised poolused. Ühest küljest on küsimus asjade, tehiskeskkonna ja uute tehnoloogiate mõjus meie tegelikkustajule, mida käesoleva näituse kontekstis nimetatakse tehnodeeliaks. Tehnoloogia ja psühhedeelia mõiste loomingulisel ühendamisel saadud termin võiks Keskküla kontekstis tähistada selle uurimist, kuidas kommunikatsiooni, vaatamise ning tajumise tehnoloogilised abivahendid muudavad nii maailma tunnetamise viise kui ka isiksuseloome protsesse. Kuraator: Anders Härm Kujundajad: Anders Härm ja Neeme Külm Graafiline kujundaja: Tuuli Aule
	Vello Vinn. Vastupeegeldused 14.02–09.08.2020, Kumu kunstimuuseum Vello Vinna (1939) teosed on tähelepanuväärne näide 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses esile tõusnud eesti graafikute põlvkonna loomingust, mille erijooneks on terviklik ja rõhutatult isikupärane kujutav süsteem. Vinna omanäoline visuaalne maailm põhineb graafikatehnika meisterlikul valdamisel, peenel kujutisekäsitlusel ja teravmeelsetel seostel. Pildimängude kõrval leiab töödes aset leidlik sõnamäng ja heatahtlik absurdihuumor, mille kaudu saab vaatajast kaasamõtleja ja kunstniku loomingus osaleja. Isikupärase kujundisüsteemi abil, millel on kokkupuuteid nii pop- kui ka psühhedeelse kunsti esteetikaga. Kuraator: Elnara Taidre Kujundajad: Raul Kalvo ja Helen Oja Graafiline kujundaja: Külli Kaats
	Eneseloomine. Emantsipeeruv naine Eesti ja Soome kunstis 06.12.2019–26.04.2020, Kumu kunstimuuseum Alates 20. sajandi II poolest on kogu maailmas pööratud naiskunstnike loomingule järjest rohkem tähelepanu. Mitmetel ajaloolistel ja ühiskondlikel põhjustel peeti varem naiskunstnike loomingut sageli kõrvaliseks ning seetõttu on nende teoseid võrreldes meeste omadega tunduvalt vähem nii kunstikogudes kui ka näitustel. Ometi kinnitavad paljude naiskunstnike elukäigud ja loometeed, et naised ei ole tingimata olnud ühiskondlike olude passiivsed ohvrid, vaid loonud võimalusi enesearendamiseks ja kunsti kaudu oma maailma kogemise viiside väljendamiseks. Erinevate teemade ja ajastute kaudu annab Kumu näitus ülevaate naiskunstnike tegevusaladest ning nende enesetunnetuse ja elukeskkonna muutumisest alates 19. sajandi keskpaigast kuni 1950. aastateni. Kuraatorid: Tiina Abel ja Anu Allas Näituse kujundus: Arhitektuuribüroo b210 Graafiline kujundaja: Aadam Kaarma
	Õngitsejad. Silvia Jõgever ja Kadi Estland 01.11.2019–08.03.2020, Kumu kunstimuuseum Kumu 4. korruse projektiruum on nõukogude aja Eesti kunsti püsiekspositsiooni mobiilne laiendus, mille üks eesmärke on luua dialooge eri põlvkondade kunstnike vahel. Projektiruumi seekordne näitus keskendub Tartu kunstiõpetaja ja kunstniku Silvia Jõgeveri (1924‒2005) 1960.‒1970. aastate loomingule. Kaks erinevat konteksti – nõukogude perioodi ja nüüdisaja – sildab näitusel Kadi Estlandi (1973) looming. Estlandi poliitiliselt laetud, absurdimaigulised kujundid ja teosed, kus ta kaaperdab ning defineerib ümber ajalooliste tikandite pigem hillitsetud ja traditsioonilised pildimaailmad, mõjuvad omamoodi teraapiliselt. Kuraator: Eda Tuulberg Kujundaja: Kadi Estland
	Sisse, sisse – uks on lahti! Edith Karlson, Mary Reid Kelley, Eva Mustonen 11.10.2019–28.06.2020, Kumu kunstimuuseum Näituse pealkiri pärineb Eesti legendaarse teleseriaali „Õnne 13“ tegelaselt kingsepp Johanneselt – klassikaliselt muhedalt ja elutargalt vanamehelt, kes sellega kõiki oma ukse taha jõudnud külalisi tervitas. Selline usaldus tundmatu suhtes on midagi, mis mõjub aastaid pärast teleklassika kullafondiks muutumist ootamatult päevakajaliselt ja poliitilise seisukohavõtuna, väärides just sellisena meelde tuletamist. Kumu uue näituse kontekstis on see samavõrra absurdne ja ilma igasuguste garantiideta kutse kõverpeeglis keskkonda, mis püüab igapäevasest või isiklikust tõukudes võtta üldisemat seisukohta kaasaja neurooside ja pingete kohta. Kuraator: Triin Tulgiste Kujundaja: Arthur Arula Graafiline kujundaja: Tuuli Aule
	Vallutaja pilk. Lisa Reihana „In Pursuit of Venus“ 19.09.2019–26.01.2020, Kumu kunstimuuseum Piltide tähtsust kolonialismi ajaloos on raske üle hinnata. Maadevallutuse algus langes kokku trükikunsti leiutamisega: Kolumbus avastas Ameerika 1492. aastal ja Gutenberg leiutas trükimasina 1440. aastatel. Trükikunsti areng tegi laiale publikule kättesaadavaks kirjasõna, aga see tähendas ka piltide – graafika ja raamatuillustratsioonide – plahvatuslikku ja nüüd juba globaalset levikut. Uute mandrite avastamine oli pööranud pea peale kogu senise arusaama maailmast. Seega tundis publik suurt huvi just senitundmatuid maid ja nende eksootilisi asukaid kujutavate piltide vastu, mis üksnes ei peegeldanud ja kirjeldanud vallutuse käiku ning uusi maid ja rahvaid, vaid võtsid aktiivselt osa arusaamade ja stereotüüpide loomisest, aidates kujundada usku primitiivsete pärismaalaste ja tsiviliseeritud eurooplaste radikaalsest erinevusest. Kultuurierinevuse rõhutamine aitas omakorda õigustada nii vallutusi kui ka eurooplaste valitsemist põlisrahvaste üle, seega toovad asumaade kujutised hästi esile visuaalkultuuri tihedad seosed võimuga. Nagu viitas Edward Said oma teedrajavas uurimuses „Orientalism“ (1978), on koloniseeritud „teise“ kohta teadmiste loomine ja levitamine lahutamatult seotud tema üle kontrolli saavutamise ja võimu teostamisega. Kuraatorid: Linda Kaljundi, Eha Komissarov, Kadi Polli Kujundus ja graafiline disain: AKSK
	Maire Männik. Eesti legend Pariisis 23.08.2019–05.01.2020, Kumu kunstimuuseum Maire-Helve Männik (1922–2003) oli üks silmapaistvamaid sõjajärgsetel aastakümnetel välismaal töötanud eesti skulptoreid. Ta oli Prantsusmaa Skulptorite Liidu (Syndicat national des sculpteurs statuaires professionnels créateurs) ja Rahvusvahelise Medalikunstnike Ühenduse (Fédération Internationale de la Médaille d’Art) FIDEM liige. 1952. aastal tutvus ta Pariisis rahvusvaheliselt tuntud modernistliku skulptori Ossip Zadkine’iga. Aastail 1953‒1956 oli ta Académie de la Grande Chaumière’is Zadkine’i õpilane ning aastatel 1950‒1960 esines korduvalt innovaatilise skulptuurirühmituse Le Salon de la Jeune Sculpture vabaõhunäitustel. Kuraator: Juta Kivimäe Kujundaja Isabel Aaso-Zahradnikova Graafiline kujundaja: Külli Kaats
	Eesti Kunstimuuseum 100. Avatud kollektsioonid. Sõna saab kunstnik 05.07.–10.11.2019, Kumu kunstimuuseum Näitusel kutsuti osalema 25 eesti ja rahvusvahelist kunstnikku, kes aitavad tähistada Eesti Kunstimuuseumi 100. juubelit, luues muuseumikogule oma uute teostega lisandväärtust ja mitmekihilisemat kultuurikonteksti. Näitus inspireerib dialoogi kaasaegse kunstniku ja kunstipärandi vahel ning toob esile kaasaegse kunsti üha olulisemaks muutuvat rolli uute kunstiajalooliste kontseptsioonide kujundajana. Kuraatorid: Eha Komissarov ja Maria Arusoo Kujundaja: Neeme Külm Graafiline kujundaja: Tuuli Aule
	Aiapagu. Tuglaste koduaed Tanja Muravskaja fotoobjektiivis 17.05.–27.10.2019, Kumu kunstimuuseum Näituse lähtepunktiks on Elo ja Friedebert Tuglase koduaia fotodokumentatsioon – esteetiliselt ja kontekstuaalselt väga põnev materjal. Tuglaste – praeguseks Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse – aia fotorepresentatsiooni, aeda ennast ja laiemalt aeda kui sümbolit on aastatel 2016–2019 uurinud kaasaegse fotokunsti meetodite abil Tanja Muravskaja. Kuraator: Elnara Taidre Kujundaja: Villu Plink Graafiline kujundaja: Külli Kaats
	Tommy Cash ja Rick Owens. Süütud ja neetud 03.05.–15.09.2019, Kumu kunstimuuseum Muusikamaailmast kunsti liikunud Tommy Cashi ja Ameerika moedisainerit Rick Owensit seob huvi visuaalkultuuris ringlevate veidrate, marginaalsete või piire ületavate teemade vastu. Mõlema autori loomingut iseloomustab julge ümberkäimine inimkehaga, teadlik fetišikultuuriga mängimine ja mittebinaarne soorepresentatsioon. Tommy Cashi nägemus väljendub jõulises ja ootamatus, mitmevärviliselt teostatud pildikeeles. Kuraator: Kati Ilves Kujundajad: Tõnu Narro, Mihkel Ilus, Anna Tumain Graafiline kujundaja: Tuuli Aule
	Gustav Klucis. Vene 1920.–1930. aastate avangard 12.04.–25.08.2019, Kumu kunstimuuseum Vene avangardismi ja konstruktivismi ühe tuntuima kunstniku Gustav Klucise (1895–1938) näitus on tema esimene isikunäitus Eestis, mis kajastab kunstniku loomingulist arengut, töövõtteid ning teoreetilisi seisukohti. Lätis sündinud Klucis sattus Venemaale 1915. aastal tsaariarmee koosseisus ning otsustas Läti küttide liikmena pärast Oktoobrirevolutsiooni sinna jäädagi. Kodumaale ei naasnud ta enam kunagi ning tema Läti päritolu on siiani üsna vähetuntud. Klucis õppis aastatel 1918–1921 mõjukas kunstikoolis VHUTEMAS Kazimir Malevichi ning Antoine Pevsneri juhendamisel ning arendas varakult välja eksperimenteeriva ning tehniliselt visionäärse käekirja. Kuraator: Iveta Derkusova (Läti Rahvuslik Kunstimuuseum) Kujundaja: Terje Kallast-Luure Graafiline kujundaja: Mari Kaljuste
	Sots art ja mood. Kontseptuaalsed rõivad Ida-Euroopast 15.03.–04.08.2019, Kumu kunstimuuseum Kas nõukogude aeg saab olla inspiratsiooniks kunstile ja moekunstile? Kas pärast raudse eesriide langemist tekkinud Ida-Euroopal võib olla oma postsovetlik šikk? Näitusel „Sots art ja mood“ tuuakse kokku kaks siinsest regioonist alguse saanud originaalset kunstiliikumist, mida on saatnud märkimisväärne rahvusvaheline tähelepanu: 1970.–1980. aastate sots art kujutavas kunstis ning 2010. aastate postsovetlik esteetika moekunstis. Neid liikumisi ühendab lähtumine kohalikust ajaloost, selle sümboolsest ja materiaalsest pärandist, olgu selleks punane viisnurk, lillelised kitlid või Berliini müür. Kuraator: Liisa Kaljula Kujundajad: Raul Kalvo ja Helen Oja Graafiline kujundaja: Tuuli Aule
	Gordon Matta-Clark: anarhitekt. Anu Vahtra: eemaldamise teel tervikuni 22.02.–08.06.2019, Kumu kunstimuuseum Näituse lähtepunktiks on Bronxi Kunstimuuseumis 2017. aastal koostatud väljapanek „Gordon Matta-Clark: anarhitekt“, mida on näidatud ka Jeu de Paume’is Pariisis ning David Zwirneri galeriis Londonis. Kumu versioon sellest näitusest on sündinud dialoogis Eesti kunstniku Anu Vahtraga. Radikaalsete linnaruumipraktikatega kuulsaks saanud USA kunstniku Gordon Matta-Clarki (1943–1978) looming muutis fundamentaalselt arusaama arhitektuuri rollist tänapäeva inimese elus. Matta-Clark kuulus New Yorgis Green Street 112 tegutsenud alternatiivkunstiruumi ja SoHo restorani FOOD ümber koondunud loomingulisse kollektiivi, kes tegeles „anarhitektuuri“ mõiste (kombinatsioon sõnadest „anarhia“ ja „arhitektuur“) mõtestamisega. „Anarhitektuur“ tähistas kunstilist praktikat, mis tegeles nihestuste, tühimike ja mitte-kohtadega linnaruumis. Anu Vahtrat (1982) huvitab ruumiline ja arhitektuurne keskkond, sealhulgas galeriiruumide ja muuseumihoonete spetsiifika. Vaevumärgatavate muudatuste kaudu paljastavad tema installatsioonid ruumide tavaliselt märkamatuks jäävad osad. Kumu näitusel on Vahtra loonud Gordon Matta-Clarki teostele installatiivse keskkonna, mis põhineb eelmise suure saali näituse „Vabad hinged“ kujundusel. Ajutisi seinu läbivad vertikaalsed lõiked vastavad Matta-Clarki arhitektuursetele sekkumistele ning paljastavad seinte sees oleva ruumistruktuuri, muutes ühest vaatepunktist nähtavaks kõik suure saali kuus sammast. Kuraatorid: Sergio Bessa (Bronxi Kunstimuuseum), Jessamyn Fiore (The Estate of Gordon Matta-Clark), Anu Allas (Kumu kunstimuuseum) Kujundaja: Anu Vahtra Graafiline kujundaja: Indrek Sirkel
	Agathe Veeber. Tuntud, kuid siiski tundmatu 19.12.2018-12.05.2019, Kumu kunstimuuseum Agathe Veeberi (1901–1988) loomingus on ekspressiivsust, spirituaalsust, raskemeelsust, vaikelude staatilisust ja erilist kontakti maastike ning loomadega. Veeber alustas kunstiõpinguid Ants Laikmaa ateljeekoolis. 1933. aastal asus ta kõrgemas kunstikoolis Pallas õppima maalikunsti Ado Vabbe ja Nikolai Triigi juures, ent lõpetas kooli 1938. aastal graafikuna. Veeberi kunstnikukäekiri kristalliseerus 1930.–1940. aastate vahetusel linnavaadete ja sakraalse sisuga gravüüride näol. Pärast 1944. aasta märtsipommitamist sõitis kunstnik graafikat õppima Viini, kuid sattus Teise maailmasõja lõppedes Saksamaa pagulaslaagritesse. Sealgi otsis ta võimalusi graafikaga tegelemiseks ja osales laagrite üllatavalt elavas kunstielus. 1949. aastal Ameerika Ühendriikidesse elama asudes saavutas Agathe Veeber kiiresti edu. Ta võeti Ameerika graafikute ühingu (SAGA) liikmeks, tänu millele tal avanes võimalus esineda pidevalt näitustel. Tema teosed, eriti puulõikes ja sügavtrükis teostatud inglikujutised, saavutasid laialdase tuntuse. New Yorgis elades ei katkestanud graafik sidemeid Pallase koolkonnaga, vaid täiustas Eestis omandatud kunstisuunda ja osales väliseesti kunstielus. Kuraator: Anne Untera Kujundaja: Villu Plink Graafiline kujundaja: Külli Kaats
	Salatoimikud [Üheksakümnendate kartoteek] 02.11.2018-14.04.2019, Kumu kunstimuuseum „Salatoimikud“ on näitus, mis kaevab kümnendi süvakihtides, üritab heita valgust pisut varju jäänud, unustatud ja kultuurimälus isegi kaduma läinud teostele; osutada mõningatele teostele suhteliselt hästi välja kujunenud üheksakümnendate kunsti põhinarratiivi eirates; taastada fenomenaalseid teoseid sellest teoste säilimise suhtes nii ükskõiksest kümnendist ning ühtlasi otsida teatud algusi kohalikul kunstiväljal nii üldisemate suundumuste kui ka üksikute autoripositsioonide osas. Sealjuures üritab näitus välja joonistada ka ühiskondlikke metamorfoose, mis seda plahvatuslikku kümnendit iseloomustasid, nii nagu see peegeldus kunstis väljaspool kanoonilisi teoseid. Kuraatorid: Eha Komissarov ja Anders Härm
	Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis 12.10.2018-03.02.2019, Kumu kunstimuuseum Kolme Balti riigi koostöös sündinud kõrgetasemeline näitus oli esmalt eksponeeritud Pariisis Orsay Muuseumis ja selle peakuraator on prantsuse väljapaistev sümbolismiuurija Rodolphe Rapetti. Näitus toob välja Baltimaade 20. sajandi alguse sümbolistliku kunsti erijooned. Ühelt poolt asusid siinsed noored kunstnikud avastama Euroopa kaasaegseid kunstisuundi, kuid tundsid samas hingelähedust oma rahvusliku identiteedi loomise püüdlustega. Nende kunstis on sageli põimunud rahvusvaheline kunstikeel ning koduse rahvakunsti ja suulise pärimuse märgid. Euroopast toodi kaasa loominguvabaduse idee ja usk kunsti mõjujõusse väljendada inimeses peituvaid vaimseid tasandeid. Kuraatorid: Rodolphe Rapetti (Prantsusmaa muuseumide direktoraat) ja Liis Pählapuu (Eesti Kunstimuuseum) Kujundaja ja graafiline kujundaja: Tuuli Aule
	Kaarel Kurismaa. Kollase valguse orkester 14.09.2018-23.02.2019, Kumu kunstimuuseum Kaarel Kurismaa on üks eesti heli- ja kineetilise kunsti alusepanijatest. Tema on ka ainsana hoidnud selle kunstisuuna järjepidevust alates 1970. aastatest. Ta on üks Eesti kunstiajaloo eripärasemaid loojaid, sünergilise platvormiga kunstnik, kes suudab mängleva kergusega ühendada väga erinevaid väljendusvahendeid: liikumist, valgust, heli ja füüsilist vormi ning seda nii väiksemates kui monumentaalobjektides. Kuraatorid: Ragne Soosalu ja Annika Räim Kujundaja: Mari Kurismaa
	Konrad Mägi 24.08.2018-24.03.2018, Kumu kunstimuuseum Konrad Mägi (1878-1925) näitusel Kumu kunstimuuseumis on eksponeeritud üle 40 maali enamikest Mägi loomeperioodidest. Fookuses on tema dramaatilised, intensiivse värvikasutuse ja tundliku loodustajuga teosed. Kuraator: Eero Epner Kujundaja: Tõnis Saadoja Graafiline kujundaja: Kätlin Tischler
	Ekraani arheoloogia 06.07.-14.10.2018, Kumu kunstimuuseum Näitus „Ekraani arheoloogia“ on rahvusvaheline edasiarendus kuraatoriprojektist „Ekraani arheoloogia. Eesti näide“, mis toimus 2017. aasta sügisel Brüsselis Bozari kunstikeskuses Eha Komissarovi kureerimisel. Brüsselis lähtus väljapanek Eesti kui innovatiivse e-riigi kuvandist ja kaasas kunstnikke, kes näevad oma rolli reaalsuse siirdamises virtuaalselt kujutletavasse ja sotsiaalsesse ruumi. Kumus toimuvat näitust täiendavad rahvusvahelise kunstnikegrupi teosed, mis mõtestavad lahti uuest vaatenurgast selliseid teemasid nagu digiturvalisus, ekraani ja ajaloolise tehnoloogia suhe ning visuaalkultuuri kriitika. Kuraatorid: Eha Komissarov ja Triin Tulgiste Kujundajad: Jaana Jüris ja Neeme Külm Graafilised kujundajad: Aadam Kaarma ja Sandra Kossorotova
	Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades 08.06.-16.09.2018, Kumu kunstimuuseum Eesti Kunstimuuseum korraldab koostöös Washingtonis asuva Rahvusgaleriiga suurejoonelise näituse Eestist pärit maalikunstnikust Michel Sittowist (u 1469–1525), kellest sai 15. ja 16. sajandi vahetusel Euroopa õukondades nõutud ja kõrgesti hinnatud kunstnik. Omas ajas hinnatud meister jäi vahepeal sajanditeks unustusse, kuniks tema ajalooline isik Teise maailmasõja eel taasavastati. Nüüd, 500 aastat pärast Sittowi eluaega, toimub tema esimene isikunäitus. Kuraatorid: Greta Koppel (Eesti Kunstimuuseum) ja John Oliver Hand (National Gallery of Art, Washington, D.C.) Kujundaja: Tõnis Saadoja Graafiline kujundus: Tuuli Aule, Külli Kaats, Kätlin Tischler, RAKETT
	Kadunud eesti skulptorid. Linda Sõber ja Endel Kübarsepp 16.05.-09.12.2018, Kumu kunstimuuseum 1930. aastate teisel poolel äratasid Eesti kultuuriruumis tähelepanu kaks noort Pallase skulptorit, abielupaar Linda Sõber (1911–2004) ja Endel Kübarsepp (1912–1972). 1944. aastal lahkusid nad pagulastena Eestist ning andmed kunstnike edaspidise elu ja tegevuse kohta olid viimase ajani lünklikud. Nii Linda Sõberist kui ka Endel Kübarsepast kujunes kohe erialase karjääri alguses, 1930. aastate teise poole tunnustatumaid ja lootustandvamaid noori skulptoreid, kelle esinemisi kajastati tollases ajakirjanduses korduvalt ja nende teoseid leidub kunstimuuseumides. Eeskätt Endel Kübarsepp esines aktiivselt pagulaskunstnike näitustel ka sõjajärgsetel aastatel Saksamaal. 1940. aastate lõpul lahknesid kujurite teed. Linda Sõber jätkas oma elu Itaalias ning Endel Kübarsepp USA-s. Nõukogude okupatsioonikümnenditel jäi mõlema skulptori loomepärand kodumaal eelkõige ideoloogilistel põhjustel tähelepanuta. Nüüdsel ajal vaadeldakse nende loomingut aga 1930. aastate eesti skulptuuriklassika olulise osana. Kuraatorid: Juta Kivimäe ja Ulrika Jõemägi Kujundajad: Isabel Aaso-Zahradnikova ja Villu Plink Graafiline kujundaja: Külli Kaats
	Kristi Kongi dialoogis Kasper Bosmansiga. Alkeemikud, kunstnikud, puhastajad ja teised 11.05.-16.09.2018, Kumu kunstimuuseumi sisehoov Projekt on arenenud välja Kristi Kongi huvist Kumu kui omanäolise arhitektuurse ja museaalse keskkonna vastu. Keskendudes alkeemiale kui eelteaduslikule praktikale, mis ometi teaduse arengule oluliselt kaasa aitas, vaatavad kunstnikud sama märksõna abil muuseumi keskkonnas leiduvaid objekte. Muuseum loob oma tegevuse käigus hierarhilise süsteemi, kus kunstiteosed ja nende eksponeerimist ja säilitamist võimaldavad esemed on erinevates rollides. Mõjutades laiemat kultuuripilti, loob kõnealune praktika selge arusaama sellest, mida ja mis alustel me väärtustame ja esile tõstame. Kuraator: Kati Ilves Graafiline kujundaja: Ronald Pihlapson
	Koostööprojekti „Forgotten Heritage – European Avant-Garde Art Online“ näitus „Ust ju pole …“ 26.04-22.07.2018, Kumu kunstimuuseum Rahvusvahelise projekti „Forgotten Heritage – European Avant-Garde Art Online“ laiem eesmärk on tutvustada Euroopa avangardkunsti ilminguid, mis on senini ajalookäsitlustes suurema tähelepanuta jäänud. Projekti peamiseks väljundiks on avalikuks kasutamiseks loodud digitaalne andmekogu Forgotten Heritage, kuhu on koondatud reproduktsioone ning kontekstiavavaid kirjeldusi Euroopas pärast 1945. aastat, eelkõige 1960.–1970. aastatel tegutsenud avangardkunstnike töödest. Hetkel on esindatud Poola, Horvaatia, Eesti ja Belgia kunstnike teosed. Andmekogus sisalduv materjal pärineb kunstnike eraarhiividest ning Poola, Horvaatia, Eesti ja Belgia mäluasutuste kogudest ning need on lahti mõtestanud loetletud riikide kunstiteadlased. Esitatud rikkalik materjal annab võimaluse tõmmata paralleele ja võrdlusi avangardkunsti arengutes erinevates Euroopa riikides. Kuraatorid: Alice Jaanus, Lyza Jarvis, Katrin Käis, Hannariin Lamp, Antero Kevin Leedu, Marliese Malmström, Heneliis Notton, Mirjam Orav, Ringo Roots, Marika Šarova Kujundaja: Agnieszka Lasota (Poola) Graafiline kujundaja: Tuuli Aule
	Mõeldes labürindist. 50 aastat Tallinna graafikatriennaali 20.04.-26.08.2018, Kumu kunstimuuseum 22. juulil 1968 avati Tallinna Kunstihoones eesti, läti ja leedu estampgraafika ühisnäitus „Kaasaeg ja graafiline vorm“. Kavandatud biennaali asemel hakkas kolme Balti riigi graafikanäitus 1971. aastast tegutsema Tallinna Graafikatriennaalina (TGT), mis sai oluliseks kunstisündmuseks ka Baltimaadele. Tänapäeval on raske ette kujutada, millist julgust, visiooni ja korralduslikku võimekust nõudis toimkonnalt liiduvabariikide suurnäituse tegemine nõukogude ideoloogilises, majanduslikus ja kunstipoliitilises kontekstis. TGT sai tuntuks terves Nõukogude Liidus, tippu jõudnud teosed kuulusid rahvusvahelisse kategooriasse, tehes Eestile nime kunstimaana. Kuraatorid: Eha Komissarov ja Elnara Taidre Kujundajad: Raul Kalvo ja Helen Oja Graafilised kujundajad: Laura Pappa ja Elisabeth Klement
	Ajalugu pildis – pilt ajaloos 16.03.-05.08.2018, Kumu kunstimuuseum Näitus vaatab Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval kunstnike rolli ajaloomälu ja identiteedi mõjutajana. Siin saab näha, kuidas pildid on läbi aegade aidanud kujundada arusaama Eesti ajaloo tähtsamatest mälupaikadest – sündmustest, tegelastest ja sümbolitest. Minevikku kujutavate piltide kõrval on mütoloogia- ja pärandiainelised teosed, kuna ajalugu on nii mõnigi kord põimitud rahvaluule ja -kultuuriga. Kuraatorid: Linda Kaljundi ja Tiina-Mall Kreem Kujundaja Liina Siib Graafiline kujundaja: Andres Tali
	Katja Novitskova. Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega olen näinud. 2. aste 23.02.–10.06.2018 Kumu kunstimuuseum Näitus viib külastaja düstoopsesse maailma täis elavaid masinaid, sünteetilisse materjali vangistatud mustreid ning piltskulptuure geneetiliselt muundatud eluvormidest. Katja Novitskova looming asub visuaalkultuuri, digitaaltehnoloogia ja spekulatiivse fantastika kokkupuutepunktis – teda huvitab, kuidas üha kiiremini arenev planeet tugineb järjest rohkem erisugustele andmevoogudele, mis visuaalsel kujul vahendavad, säilitavad ja muudavad meid ümbritsevat keskkonda. Kõikehõlmava keskkonnana lavastatud näitus mõtestab meie kaasaega, vaadates sellele tagasi ulmelisest tulevikunägemusest, mil maailma niisugusena, nagu seda tunneme, ei ole enam olemas. Tallinnast pärit Novitskova on kunstnikuks kujunenud Berliini ja Amsterdami rahvusvahelisel kunstiväljal ning teda peetakse üheks postinterneti kunstisuuna rajajaks maailmas. Novitskova on pälvinud rohkelt rahvusvahelist tähelepanu: tal on olnud isikunäitused nii New Yorgis (2016) kui ka Shanghais (2017) ja tema tööd on jõudnud grupinäitustele nii MoMAs New Yorgis (2015) kui ka Lyoni ja Berliini biennaalidel (2015, 2016). Aastal 2017 tunnustas president Kersti Kaljulaid Novitskovat noore kultuuritegelase preemiaga. „Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega olen näinud“ ütleb humanoidrobot Roy Batty oma silmade autorile ulmefilmis „Blade Runner“ (rež Ridley Scott, 1982). Katja Novitskova ja kuraator Kati Ilves laenasid selle tsitaadi 2017. aastal toimunud Veneetsia biennaali Eesti paviljoni näituse pealkirjaks, viidates maailma tajumise keerulisusele tänapäeva kõrgtehnoloogilises labürindis. Käesolev näitus on kunstniku ja kuraatori edasiarendus Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse produtseeritud Eesti paviljoni projektist 57. Veneetsia biennaalil, sisaldades lisaks mitmeid varem eksponeerimata teoseid, aga ka otseselt selle näituse jaoks loodud töid. Kuraator: Kati Ilves
	Leonhard Lapin. Tühjus ja ruum 08.02.-13.05.2018, Kumu kunstimuuseum Leonhard Lapin on sõjajärgse eesti avangardkunsti üks tähtsamaid kunstnikke, kes tõusis kunstiareenile 1960. aastatel esile tõusnud noorte uuendusmeelsete kunstnike seltskonnaga SOUP ’69. Kohalikes piiravates tingimustes Ameerika popkunsti printsiipe kasutades sündis ainulaadne sovet pop. Kuraator: Sirje Helme Kujundaja: Mari Kurismaa Graafiline kujundaja: Tuuli Aule
	Värvi kah. 1980. aastate Eesti näituseplakat 17.01.-06.05.2018, Kumu kunstimuuseum Näituse eesmärgiks pole anda ammendavat ülevaadet vaadeldava perioodi näituseplakatite mitmekesisusest, vaid luua värviküllaste tööde abil intensiivne ruum, mis rõhutab pinget plakati kui väliskeskkonnas levitatava ning kiiresti hävineva massimeediavahendi ja näitusel eksponeeritava autonoomse kunstiteose vahel. Kuraator: Madli Mihkelson Kujundaja: Paco Ulman
	Andres Tolts. Maastik vaikeluga 24.11.2017-01.04.2018, Kumu kunstimuuseum Andres Tolts (1949–2014) õppis aastatel 1968–1973 Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis tööstuskunsti ehk disaini erialal. See oli aeg, mil suur osa Eesti kunsti tulnud uuest energiast pärines disaini- ja arhitektuuritudengitelt, kes huvitusid aktiivselt oma elukeskkonnast ning küsisid, kuidas kunstnik seda keskkonda mõjutab ja kujundab. Koos Leonhard Lapini ja Ando Keskkülaga kuulus Tolts rühmitusse SOUP ’69, mis teostas 1960. aastate lõpul Eesti kunstis n-ö kontseptuaalse pöörde. Nad ei pidanud kunsti tegemisel esmatähtsaks mõne tehnika valdamist, vaid ideed, mida võib väljendada erinevate vahenditega. Kunstniku ülesandena ei näinud nad mitte uute reaalsuste kujutlemist, vaid olemasoleva reaalsuse uut laadi mõtestamist. Aastatel 1973–1980 koostas ja kujundas Tolts ajakirja Kunst ja Kodu, mis muutus tollases Nõukogude Liidus oluliseks platvormiks uutele ideedele kunstis ja kultuuris. Ajakiri käsitles kunsti, disaini, interjööri ja keskkonnakujunduse teemasid ning lõi sildu üle erinevate ajastute ja distsipliinide. 1980. aastatel sai Toltsist üks postmodernismi maaletoojaid ja selle hoiakute veendunud järgijaid. Sel ajal kujunes välja tema teoste kinniskujundite ring: kalad, linnud, ekraanid, rulood, hüljatud või tähendusetud arhitektuuriobjektid, vaikelud ja maastikud ning nn pilt pildis motiiv. Tolts seisis selle eest, et tuua esile visuaalse kujundi eriomane kõnekus, ning pidas kunsti ülesandeks inimeste visuaalse tundlikkuse arendamist. Tema teosed pole ümbritseva peegeldused või aknad teistsugusesse maailma, vaid teevad alati nähtavaks oma pildiks olemise. Kuraator: Anu Allas Kujundaja: Tõnis Saadoja Graafiline kujundaja: Tuuli Aule
	Saksamaa metsikud. Die Brücke ja Der Blaue Reiteri ekspressionistid 22.09.2017-14.01.2018, Kumu kunstimuuseum Die Brücke (tlk Sild) oli Saksa kunstnikerühmitus, mis tegutses 1905–1913. Die Brücke kunstnikud soovisid kõneleda inimese sisemaailmast, mis on täis vastuolusid, hirme ja lootusi. Kaasaegse linnakeskkonna nähtuste kõrval kujunes Die Brücke kunstnike loomingus oluliseks maastikumaali teema – inimese hingeseisundite kujutamine läbi looduse. Der Blaue Reiter (tlk Sinine Ratsanik) oli teine ekspressionistlik rühmitus, mis tegutses aastatel 1911–1914, koondudes Saksamaale saabunud Vene emigrantide (Vassili Kandinsky, Aleksei von Jawlensky jt) ning kohalike saksa kunstnike (Franz Marc, August Macke jt) ümber. Rühmituse autoreid ühendas soov väljendada kunstis kõiksuse, hinge ja vaimumaailmaga seotud teemasid. Kuraatorid: Detmar Westhoff (Westhoff Fine Arts), Liis Pählapuu Kujundajad: Artmarket OÜ, M.E.Z. OÜ, Terje Kallast-Luure Graafiline kujundaja: Mari Kaljuste
	Kurja lillede lapsed. Eesti dekadentlik kunst 09.09.2017-25.02.2018, Kumu kunstimuuseum Näitus viib vaataja dekadentlikku ja baudelaire’likku kunstimaailma, mida iseloomustavad melanhoolia, küünilisus ja pessimism, aga ka naudingud ja kirg nn ebatavalise või iseäraliku vastu, k.a androgüünsuse ihalus, nartsissism ja meelemürgid. Eestisse jõudsid dekadentlikud meeleolud 20. sajandi alguses, kui hakati looma rahvuskultuuri ning otsiti oma kohta rahvuslikkuse ja lääne modernsuse skaalal. Näitus „Kurja lillede lapsed“ on esmakordne uurimus eesti dekadentlikust kunstist 20. sajandi esimesel poolel. Kuraator: Lola Annabel Kass Kujundaja: Liina Siib Graafiline kujundaja: Angelika Schneider
	Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis 25.08.2017-28.01.2018, Kumu kunstimuuseum 24 kaasaegset kunstnikku, kes on pärit endisest Nõukogude Liidust, selle satelliitriikidest või endisest Jugoslaaviast (kokku 15 riigist) esitavad oma nägemusi inimeste, kaupade ja ideede liikumisest Kesk- ja Ida-Euroopa ning muu maailma vahel. Nad räägivad lugusid puhkusereisidest, pikematest rännakutest kui ka ühest riigist teise elama asumisest. Nad jutustavad külma sõja aegsetest suletud piiridest Euroopas ja kapitalismi edenemisest tingitud järjest kiirematest arengutest 21. sajandil. Nii reisisellid kui väljarändajad jagavad oma isiklikke kogemusi, mis on saadud eri keelte ja kultuuride vahel liikudes, ning esindavad praegusel natsionalismi tõusu ja sisserände vastaste meeleolude leviku ajastul nii vajalikku vaatenurkade paljusust. Kuraator: Magdalena Moskalewicz
	Kunstielu kroonikad 07.07.-12.11.2017, Kumu kunstimuuseum Näitusel on valik fotojäädvustusi Eesti kunsti- ja kultuurielust 1940.–1980. aastatel. Kunstnike ja kunstielu jäädvustamise viise on mõjutanud kunsti ja ühiskonna muutumine. Näitus „Kunstielu kroonikad“ juhib tähelepanu sellele, kuidas fotograafid on kujundanud meie arusaama kunstiajaloost: nad pole ainult dokumenteerijad, vaid aktiivsed kaasloojad. Ehkki igast kümnendist võib leida eriilmelisi fotosid, tähistavad 1960. aastad nii kunstis kui ka fotograafias mitmeid põhimõttelisi murranguid. Kui varasematel aastakümnetel jäi fotograafi isik sageli tagaplaanile, siis 1960. aastatel tõusis see jõuliselt esile ning mitmed fotograafid arendasid välja oma äratuntava kujutamisviisi. Nii on näiteks Jaan Klõšeiko, Jüri Tensoni, Kalju Suure, Valdur Vahi (kui nimetada vaid mõningaid) fotod samavõrra kunstilised kui see, mida nad kujutavad. Samal ajal pöördus fotograafide tähelepanu senisest märksa laiemale sfäärile kunstnike elus: seltsielule ja sõpruskondadele, kodudele ja ateljeedele, kunstniku kohale teda ümbritsevas keskkonnas. Kui kunstielu keskmes polnud enam üksik looja oma teosega, vaid sündmused ja protsessid, muutusid neid dokumenteerivad fotod järjest olulisemaks agendiks kunstiajaloos. Kuraator: Anu Allas Kujundaja: Reimo Võsa-Tangsoo Graafiline kujundaja: Külli Kaats
	Dialoog. Mare Vint ja Jaanus Samma 02.06.2017-07.01.2018, Kumu kunstimuuseum Lähemal vaatlusel on kahe kunstniku loomingus nii sarnaseid motiive kui ka küsimusi. Mõlemad lähtuvad igapäevategelikkusest, kuid töötlevad seda viisil, mis loob uue reaalsuse. Mare Vint teeb seda argiseid motiive korrastades ja puhastades, Jaanus Samma igapäevaelulist ühtaegu nihestades ja õilistades. Vindi ja Samma esimene ühisnäitus „Mare Vint. PARK. Jaanus Samma“ toimus 2010. aastal Tam Galeriis. Kuraator: Anu Allas Kujundaja: Jaanus Samma Graafiline kujundaja: Kätlin Tischler
	Jüri Okas 07.04.-27.08.2017, Kumu kunstimuuseum Jüri Okas kuulub nende kunstnike hulka, kes 1960. ja 1970. aastate vahetusel ning seitsmekümnendate alguses üritasid peapeale pöörata senised väärtused – modernistlikust esteetikast ammutatava kunstiloome põhitõed. Okas oli teedrajavaks kunstnikuks fotograafia, installatsiooni, video ja maakunsti vallas. Kogu tema kunstilooming lähtub arhitektuurist, selle erinevatest seisunditest, vormi ja vormituse, ratsionaalse ja irratsionaalse vahekorrast. Okase tegevust seostatakse ka kontseptuaalse kunstiga, mis tema puhul tähendas 1970. aastate alguses (ta lõpetas kunstiinstituudi 1974. aastal arhitektina) tegelemist maa- ja tegevuskunstiga ning kümmekonda kitsasfilmi, mis on ühtlasi olnud materjaliks tema graafilisele loomingule. Okas hülgas oma tegevustega kogu senise kunstiloomise praktika ja esteetika ning lõi täiesti uue kunstidiskursuse, kasutades selleks filosoofilisi printsiipe, mis on teose vaatamisel ja mõistmisel vähemalt sama tähtsad kui pilt ise. Koordinaatorid: Sirje Helme, Ragne Soosalu Kujundaja: Jüri Okas Graafiline kujundaja: Tuuli Aule
	Anu Põder. Haprus on vaprus 17.03.-06.08.2017, Kumu kunstimuuseum Näitusega küsitakse, kuidas on 20. ja 21. sajandi naiskunstnikud oma keha ja subjektsust ümbritsevas maailmas kujutanud? Mis ühendab erinevatest riikidest ja põlvkondadest pärit kunstnikke, kes kunagi pole omavahel kohtunud ega tunne alati üksteise loomingut, ent väljendavad sarnaste vormiliste loogikate abil sarnaseid küsimusi? Kuraator: Rebeka Põldsam Kujundajad: Maarja Kask, Neeme Külm, Ralf Lõoke Graafilised kujundajad: Brit Pavelson, Koit Randmäe
	Sümmeetrilised maailmad – peegeldatud sümmeetriad. Ülo Sooster, Juri Sobolev, Tõnis Vint, Raul Meel 03.03.-11.06.2017, Kumu kunstimuuseum Näitus on pühendatud 20. sajandi nõukogude mitteametliku kunsti ajaloole uue visuaalsuse kujunemise kontekstis. 1960. aastate sulaaeg oli Nõukogude Liidus uudsuse poole pürgivate poliitiliste ja kultuurireformide aeg. Tallinn–Moskva kultuurisilla rajamises osalenud kunstnikud Ülo Sooster, Juri Sobolev, Tõnis Vint ja Raul Meel võtsid vahetult osa uue kujundimaailma loomisest ja arendamisest. Uus esteetika, mis põhines postmodernistlikul mängul ja moodulvõrgu rangel struktuuril – kaasaegse kunsti keelesüsteemi ühel struktuurilooval elemendil –, muutus universaalseks koodiks, mis võimaldas kunstnikel väljendada kaasaegsust väga erinevates meediumites – graafikas, animatsioonis, slaidfilmides. Näituse kuraatorid: Anna Romanova (Moskva); Eha Komissarov (Tallinn) Kujundajad: Helen Oja, Raul Kalvo
	Paul Delvaux. Unest ärkaja 24.11.2016-12.03.2017, Kumu kunstimuuseum Paul Delvaux ei ole tavaline sürrealist. Mõne üksiku erandiga jäi ta koolkonna tegevusest kõrvale, soovides säilitada intellektuaalset sõltumatust. Erandi tegi kunstnik René Magritte’ile – viimase mõjutustega töid saab näha ka Kumu kõiki Delvaux’ loominguperioode kajastaval näitusel. Kuraator: Claire Leblanc (Musée d’Ixelles, Brüssel) Kujundaja: Tuuli Aule
	Värvide dirigendid. Muusika ja modernsus Eesti kunstis 18.11.2016-28.08.2017, Kumu kunstimuuseum Muusika on olnud juba alates esimesest üldlaulupeost kuni laulva revolutsioonini ning sealt edasigi Eesti ajaloo, kultuuri ja identiteedi lahutamatu osa. Kui igal linnul on tõesti oma laul, nagu eesti vanasõna ütleb, siis kuidas on lugu kunstnikega? Milline on kunstniku roll laulurahva seas? Näitus uuribki, kuidas muusika ja helid on mõjutanud Eesti modernistlikku visuaalkultuuri Vanemuise kuldse kandle muistsest kõlast ja regilaulude leelotamisest moodsa ajastu kohvikute kärarikkuse ja džässiajastu abstraktsuseni. Kuraator: Bart C. Pushaw Näituse kujundajad: Kärt Einasto, Joonas Rumvolt Graafiline kujundaja: Kätlin Tischler
	Veemuusika ja teisi pilte helist. Vladimir Tarasov 21.10.2016-12.02.2017, Kumu kunstimuuseum Näitus „Veemuusika ja teisi pilte helist. Vladimir Tarasov” soovib ühe kunstniku loomingule keskendudes vaadata helikunsti kui mitmekülgset kunstipraktikat ja analüüsida selle seotust muusikaga. Tarasovi loomingut iseloomustab heli tekitamine erinevate, sageli looduslike ainete ja materjalide abil ning muusika inkorporeerimine helikunsti. Heli on tema jaoks efemeerne materjal, mille omadusi toob esile ja võimendab teosele antud installatiivne kehand. Rütmide, helide ja meloodiate kaudu adresseerib Tarasov mitmeid kultuuriloolisi teemasid, ammutades ainest nii ida kui ka lääne filosoofiatest ja religioonidest. Kuraator: Kati Ilves Näituse kujundajad: Helen Oja, Raul Kalvo Graafiline kujundaja: Tuuli Aule
	Arhiivi ja arhitektuuri vahel. Neeme Külm, Krista Mölder, Taavi Talve 17.09.2016-19.02.2017, Kumu kunstimuuseum Näitusel esinevaid kunstnikke ühendab keskendumine ruumile ja selle kogemisele ning käsitlusvõimalustele. Esmakordselt Kumu kaasaegse kunsti galerii ruume reaalselt dekonstrueeriv näitus toob vaatajani kolme erineva meediumiga töötava kunstniku uusima loomingu. Ruum võib siin ühtaegu tähendada nii konkreetset arhitektuurset keskkonda kui ka hoomamatut, enamasti tähelepanu keskmest välja jäävat nn mittekohta. Ruum võib end vaataja ees lahti rullida ka ajalist telge pildi ja laia geograafilise haardega; fiktsiooni ja tegelikkusena. Viidates ühtaegu nii arhiivile ja arhitektuurile, osutab näitus ka oma toimumiskohale – Kumu kunstimuuseumile, selle institutsionaalsele profiilile, tegevusmehhanismidele ja ruumiloogikale. Kuraator: Kati Ilves Näituse kujundaja: Neeme Külm Graafilised kujundajad: Mikk Heinsoo & Kaarel Nõmmik (Stuudio Stuudio)
	Nõukogude öö. Raul Rajangu 16.09.2016-09.04.2017, Kumu kunstimuuseum Raul Rajangu (1960) astus Eesti kunstiareenile 1984. aasta vabariiklikul noortenäitusel ühe esimese postmodernismile viitava teosega „Õmblusmasin ja näärikuusk“, millele peagi järgnesid „Valgel ööl Kadrioru lossis“ (1987) ning „Kunstnik R. Rajangu ja abiliste saabumine Viljandisse“ (1988). Keegi ei teadnud toona, et tegelikult oli kunstnik valmis juba 1980. aastate alguses, kui teostas sahtlisse isikupärases autoritehnikas nõukogude visuaalkultuuri aproprieeriva sarja „Nõukogude öö“ (1981–1982). Selles sarjas kasutas kunstnik ära kõik nõukogude visuaalkultuuri elemendid, millega ta väikelinnas Viljandis hilissotsialistlikul perioodil kokku puutus: ajalooolümpiaadil auhinnaks saadud Lenini paraadalbumi, stalinistliku kultuurimaja pööningult leitud nõukogude linnade fotoalbumid, nõukogude tööstustoodangu ühtaegu helged ja kummalised reklaambrošüürid ning omaenda perekonna pidulikud mustvalged fotoalbumid. Kuraator: Liisa Kaljula Kujundaja: Villu Plink Graafiline kujundaja: Tuuli Aule
	Marcel Lefrancq ja Belgia sürrealistlik foto 08.07.-06.11.2016, Kumu kunstimuuseum Sürrealistlik fotograafia kasutas kaamerat loovalt, laiendades kujutlusvõime piire. Kaamera toimis kui kolmas silm, mis häälestas end alateadvuse tähenduskihtidele. Foto oli muudetavate märkide indeks – salvestades üheaegselt igapäevast ja tuues nähtavale selle pealispinna all peituvad uued tähendused. Kuigi Marcel Lefrancqi (1916–1974) loomingus ei ole selgelt defineeritavaid perioode – ta tegeles paralleelselt nii sürrealistliku kui traditsioonilisema lähenemisega –, võib tema põhiliseks tegutsemiseks sürrealistliku foto teemal pidada aastaid 1937–1948. Hilisemas loomingus hülgab Lefrancq eksperimenteerivad tehnikad, pildistades seeriaid maastikest, eriti öistest poeetilise varjundiga linnamaastikest, samuti aktietüüde ja portreesid. Näitus on koosatatud Charleroi Fotograafiamuuseumi kogude põhjal. Kuraator: Xavier Canonne Kujundaja: Tuuli Aule
	Poeesia ja spliin. Viktoriaanlik naisekuju ja mood Aleksandr Vassiljevi kogu näitel 02.07.-30.10.2016, Kumu kunstimuuseum Aleksandr Vassiljev on teinud lavakujundusi ja kavandanud kostüüme mitmetele kuulsatele ooperitele ja balletietendustele, näidenditele ja filmidele, kirjutanud ligi 40 raamatut moeajaloost, produtseerinud dokumentaalfilme, töötanud õppejõuna ning arendanud erinevaid moeprojekte, lisaks juhib ta Vene telekanali Ostankino populaarset stiilisaadet. Aleksandr Vassiljevi Fondile kuulub ligi 10 000 ajaloolist kostüümi 18. sajandist kaasajani, ning kogu täieneb pidevalt. Kuraatorid: Marion Laev ja Eha Komissarov Kujundaja: Ursula Sõber Graafiline kujundaja: Kätlin Tischler
	Terra Incognita: tuttav lõpmatus 12.06.-12.09.2016, Kumu kunstimuuseum 2000ndateks aastateks on kõik paigad maakeral satelliidifotodelt vaadeldavad – foto silm on näinud kogu inimkasutuses olevat ruumi. Mõte sellele loob kujutelma üleni arhiveeritud maailmast, arvelevõetud ruumist, kus avastusretkedel ei ole enam endist tähendust. Mida tähendab tundmatu maa mõiste meie jaoks praeguses ajahetkes? Hubble’i kosmoseteleskoop on võimeline tegema pilte 13 miljardi aasta tagustest galaktikatest. Võib-olla saab tundmatust otsida ka lähemalt. Kui detailideni kaardistatud maailmast saab iseenese muuseum, võib muuseum muutuda millekski eksootiliseks – ja avastus võib peituda arhiivis. Terra Incognita võtab lähtepunktiks vähekasutatud ala Kumu muuseumi siseõues. Arhitektuursed aiateed ja kosmodroomiline siseõu tekitavad tunde utoopilisest vahejaamast – ja muuseum on seal tõesti kontrastsete piirkondade vahelüliks: tunnel aia lõpus viib otse nõukogude-aegsele Lasnamäele, trepid alla Kadrioru parki. Kunstnikud on oma töödes keskendunud just sellele paigale, muuseumi vabale ja kõrvalisemale alale – avades siit aga teed kohtadesse, milleni on võimalik jõuda vaid ettekujutuste kaudu. Samuti võib ilmneda, et tundmatu tumeaine võib jääda hoopis kaardilugeja sisepiiridesse. Kuraator: Kirke kangro
	Külm pilk. Hüperrealismi variatsioonid eesti kunstis 13.05.-09.10.2016, Kumu kunstimuuseum Näituse eesmärk on tuua esile 1970.–1980. aastate eesti hüperrealismi hübriidsus ja mitmekesisus. Foto imiteerimine oli ühest küljest moodne stiilivõte, mis võimaldas üle mängida sotsialismimaade kunstile esitatud realisminõude, teisalt kujunes fotost dialoogipartner ja kaasaegse maailmataju vahendaja, mis põimus tollase kunsti kõige erinevamate – kontseptuaalsete, metafüüsiliste, kriitiliste, sümbolistlike, postmodernistlike – suundadega. Kuraator: Anu Allas Kujundaja: Anna Škodenko
	Kumu hitid. Kaasaegne kunst Eesti Kunstimuuseumi kogust 08.04.-28.08.2016, Kumu kunstimuuseum 17. veebruaril 2016 sai Kumu kunstimuuseum 10-aastaseks. See sündmus on heaks põhjuseks, et ka näitusetegevuses keskenduda muuseumi ühele põhirollile – kunsti kogumisele ja säilitamisele – ning tuua tähelepanu keskmesse sellega seotud protsessid. Sellest lähtuvalt astub näitus vaataja ette mitme ülesandega, soovides mõningaid neist lahendada üheskoos. Kuraatorid: Kati Ilves, Eha Komissarov, Annika Räim Kujundajad: Raul Kalvo, Helen Oja Graafiline kujundaja: Indrek Sirkel
	Fotorealism. 50 aastat hüperrealistlikku maali 18.03.-12.06.2016, Kumu kunstimuuseum 1960. aastate lõpul otsisid fotorealistid oma isiklikku, iseseisvat kunstilist väljundit, luues realistlikke kujutisi igapäevastest objektidest ja argiolustikust. Fotograafia pakkus kunstnikele võimaluse dokumenteerida maailma objektiivselt ja distantseerida end ülejäänud kunstiliikumistele omasest subjektiivsusest. Fotorealism järgis suunda, mille olid rajanud popkunstnikud, keda eelkõige huvitas argielu, tarbijakultuuri, massimeedia ja reklaamimaailma objektiivne kujutamine. Peamised motiivid varieerusid auto kaitseraudade lähivaadetest, läikivatest värvipindadest, kirevatest leludest, säravatest mänguautomaatidest ja kõikvõimalikes toonides maiustustest söögikohtade interjööride ja Ameerika linnaelu stseenideni, neoonreklaamidest ja urbanistlikest maastikest hiigelsuurte portreedeni. Kuraator: Otto Letze Koordinaatorid: Anu Allas ja Jana Kende Kujundaja: Tõnis Saadoja
	Force majeure. Eesti kunsti hävimis- ja kadumislood 04.03-26.06.2016, Kumu kunstimuuseum Eesti kunsti nähtava ajaloo kõrval eksisteerib teine, varjatud pool: hävinud või kadunuks jäänud teosed, mis vahel hõlmavad kunstnike terveid loominguperioode. Kadumaläinud teoste saatuses on määravat rolli etendanud juhus ja ajaloosündmused kui force majeure. Kontseptuaalsel näitusel tuuakse vaatajate ette kümnete kadunud teoste lood. Kuraator: Liis Pählapuu Kujundaja: Liina Siib
	RAM. Eesti varane arvutikunst 17.02.2016-04.09.2019, Kumu kunstimuuseum RAM (random access memory) on arvuti põhimälu, kus saab andmete lugemiseks liikuda mälu erinevatesse osadesse. Näitusel on esitatud väljavõtted ajaloolisesse mällu salvestatud Eesti arvutikunstist ja siin loodud arvutimängudest. Kuraator: Tuuli Lepik Kujundajad: Tuuli Lepik, Juhan Soomets, Tõnis Jürgens
	Romantiline ja edumeelne. Stalinistlik impressionism Baltimaade maalikunstis 1940.–1950. aastatel 22.01-01.05.2016, Kumu kunstimuuseum 1940.–1950. aastatel ilmus Baltimaade kunsti uus klassikalise ja modernistliku esteetika süntees. Stalinistlikuks impressionismiks nimetatud kunstinähtus ühendas ideoloogilise tellimuse ja vabaõhumaali impressionistlikud traditsioonid. Kuraator: Eha Komissarov Kujundaja: Anna Škodenko Graafiline kujundaja: Kätlin Tischler
	Ryoji Ikeda. Supersümmeetria 11.12.2015-28.02.2016, Kumu kunstimuuseum Ryoji Ikeda (1966) on Pariisis elav jaapani kunstnik ja helilooja, keskne kaasaegse elektroonilise kunsti autor, kes koondab oma tähelepanu heli ja valguse põhiomadustele, kasutades selleks matemaatilist täpsust ja esteetikat. Koordinaator: Kati Ilves Graafiline kujundaja: Tuuli Aule
	Saaga. Islandi kunsti lood 09.10.2015-20.03.2016, Kumu kunstimuuseum Näituse ajaloolise telje moodustavad Johann Heinrich Hasselhorsti ja Jóhannes S. Kjarvali erinevad vaated Thingvelliri rahvuspargist. Loodusvaated loovad otsekui lavapildi, mida järk-järgult täiendatakse, ja Kjarvali maalid lähevad sujuvalt üle töödeks, millesse omamoodi narratiivse proloogina ilmub juurde nii tegelasi kui ka süžeeliine. Kaasaegne kunst moodustab suurima osa väljapanekust. Tutvustus algab Dieter Rothi töödega ja jõuab välja tänapäeva, mida esindavad fotod Kristleifur Björnssonilt ja interaktiivsed muusikarakendused lauljatar Björkilt. Näituse epiloogiks on Ólafur Elíassoni installatsioon, mis annab visuaalse kommentaari Islandit hiljuti tabanud kriisile. Kuraatorid: Norbert Weber, Halldór Björn Runólfsson Kujundajad: Eve Arpo ja Grete Veskiväli Graafiline kujundaja: Külli Kaats
	Ants Laikmaa. Vigala ja Capri 11.09.2015-17.02.2016, Kumu kunstimuuseum Ants Laikmaa (1866–1942) on Eesti kultuurimällu sügavalt kinnistunud kui kunstnik, kunstielu organisaator ja õppejõud. Sageli kirjeldatakse teda aga ka kui pühendunud rännumeest. Suure osa oma parimatest loomeaastatestki veetis Laikmaa välismaal: Soomes, Itaalias, Saksamaal, Põhja-Aafrikas ja mujal. Kuraator: Liis Pählapuu Kujundaja: Liina Siib
	Vaikus on kuldne. Ilmar Laaban ja eksperimendid helis ning keeles 04.09.2015-03.01.2016, Kumu kunstimuuseum Näitus pakub ühe võimaliku ülevaate heli, keelt ja teksti ühendavatest kunstilistest praktikatest alates 20. sajandi algusest kuni tänapäevani. Temaatika mitmekülgsus on andnud loomingulist ainest nii eksperimentaalsetele heliloojatele nagu John Cage ja George Aperghis kui ka kunstnikele nagu Hugo Ball, Ilmar Laaban, Öyvind Fahlström, Jaan Malin, Roomet Jakapi, Kiwa. Eksperimendid helis ja keeles toimusid eelkõige ühel eesmärgil: eemalduda keele tavapärasest kasutusest ja selle vankumatutest grammatilistest reeglitest ning rikastada traditsioonilist sõnalist kommunikatsiooni uute keelte loomisega, keelemüra ehk häälitsuste, kõrihäälte jms tähtsustamisega oma loomingus, hääle ja kõne tehnilise manipulatsiooniga. Kuraator: Ragne Nukk Kujundaja: Taavi Tulev Graafiline kujundaja: Kätlin Tischler
	Concordia Klar ja Peeter Ulas. Teekond iseendasse - joonistused ja graafika 13.08.-13.12.2015, Kumu kunstimuuseum Valik kunstnikepaari joonistusi ning pehmelaki tehnikas graafikat toob esile sürrealismi võimaluse Eesti kunstis 1960.–1980. aastatel. Kuraator: Anne Untera Kujundaja: Inga Heamägi
	Natuuri rikkus. Eluläheduse idee ja Düsseldorfi koolkond 03.07-11.11.2015, Kumu kunstimuuseum Realism, uurides kunsti ja tõe vahekorda, võttis Euroopa koolkondade kunstis erinevaid ilmeid ja läbis mitmeid arenguetappe. Alates sajandi teisest veerandist suutis Düsseldorfi Kunstiakadeemia ja väljaspool akadeemiat töötanud linna kunstnikkond luua pika natuuri uurimise kogemusega maalikoolkonna, mis mõjutas mitme maa kunsti arengut. Akadeemias on õppinud palju Skandinaaviamaadest, Venemaalt (sh Eesti- ja Liivimaalt) ja Ameerikast pärit kunstnikke. 1870. aastail said kunstiakadeemia professoriteks Eestist pärit Eugen Dücker ja Eduard von Gebhardt, mis mõjutas tervet Eestist pärit kunstiõpilaste põlvkonda valima õpingute kohaks Düsseldorfi. Siinsete baltisaksa kunstnike kõrval võib nimetada selliseid noorema põlvkonna düsseldorflasi nagu Paul Raud või Oskar Hoffmann. Kuraator: Tiina Abel Kujundajad: Mari Kurismaa ja Tuuli Aule Graafiline kujundaja: Tiit Jürna
	Kodus ja võõrsil Raymond Pettibon: Ameerika unelmas elades Marko Mäetamm: Tunne end nagu kodus 29.05-30.09.2015, Kumu kunstimuuseum Näitus toob kokku kaks maakera vastaspoolel elavat kunstnikku, Raymond Pettiboni Californiast ja Marko Mäetamme Eestist. Siin on esitatud mitme väljendusvahendi vahel jagatud mitmetahulist maailma. Pettibon, nagu kõrvalruumides välja pandud tööde autor Marko Mäetammgi, kasutab nii joonistust kui ka teksti. Kuraator: Alistair Hicks Kujundaja: Mari Kurismaa Graafiline kujundaja: Kätlin Tischler
	Jaromír Funke ja Tšehhoslovakkia avangardistlik fotograafia 1922–1950 15.05-30.08.2015, Kumu kunstimuuseum Kumu näituse fookuses on tšehhi modernistliku fotograafia juhtfiguur Jaromír Funke (1896–1945). Ta oli mitmekülgne intellektuaal, kes huvitus kujutavast kunstist, kirjandusest ja muusikast ning kes lisaks oli ka mõjukas kriitik, aktivist, toimetaja ja õpetaja. Kuraator: Antonín Dufek Koordinaator: Eha Komissarov Kujundaja ja graafiline kujundaja: Tuuli Aule
	Kunstirevolutsioon 1966 17.04-16.08.2015, Kumu kunstimuuseum Näituse lähtepunktiks on rida 1966. aastal Tallinnas ja Tartus toimunud näitusi, kus välja pandud teosed eemaldusid julgelt ametlikust nõukogude kunstikaanonist ning tõid nähtavale tollases kunstis ilmnenud uued ideed ja strateegiad: Tartu kunstnike kevadnäitus, näitus „Maal. Graafika. Foto” Eesti Teaduste Akadeemia Raamatukogu fuajees, noorte kunstnike näitus Tallinna Kunstihoones, Ilmar Malini uute tööde väljapanek Kunstisalongis ning Elmar Kitse näitus Tartu Kunstnike Majas. Nende näituste koosmõjul nihkus piir tollases kunstis lubatu ja keelatu vahel ning avardus arusaam sellest, millist kunsti võib pidada realistlikuks. Kuraator: Anu Allas Kujundaja: Kaido Ole Graafiline kujundaja: Külli Kaats
	Musta ruudu metamorfoosid. Malevitši tõlgendused Eesti kunstis 20.03-09.08.2015, Kumu kunstimuuseum Kumu kunstimuuseumi graafikakabinetis avatud näitus kujutab endast tagasihoidlikku pühendust 20. sajandi kunsti ikooni Kazimir Malevitši maali „Must ruut” 100. sünnipäevale. Pretendeerimata ammendavale käsitlusele, pakub see põnevat ja mitmekülgset valikut „Musta ruudu” tõlgendustest Eesti kunstnike töödes. Kuraator: Elnara Taidre Kujundajad: Raul Kalvo ja Helen Oja Graafiline kujundaja: Külli Kaats
	Hilma af Klint. Abstraktse kunsti pioneer 13.03-07.06.015, Kumu kunstimuuseum Hilma af Klint (1862–1944) oli üks väheseid naiskunstnikke oma ajas, kes julges kulgeda avastamata radadel. Stockholmi Kuninglikus Kunstiakadeemias saadud hariduse baasil maalis af Klint loomingu algusaastatel naturalistlikke maastikke ja portreesid, kuid huvitus seejärel aina enam vaimsetest liikumistest, eriti spiritualismist, teosoofiast ja antroposoofiast. Tema käsitluse kõikehõlmavaks eesmärgiks saab inimkonna ja universumi seostest arusaamise laiendamine ning duaalse, nähtava maailma ülese ühtsuse näitamine. Aastatel 1906–1915 maalib af Klint oma loomingu keskse tsükli „Templimaalid”, kuhu kuulub kokku 193 teost. Perifeerse Rootsi kunstnikuna, eemal tolleaegsetest kunstimetropolidest, lõi Hilma af Klint oma töödega kõige varasemad tähised abstraktse kunsti ajaloos. Erinevalt teistest abstraktset kunsti viljelevatest kunstnikest hoidis af Klint oma loomingut enda eluajal salajas, tundes, et publik ei ole võimeline teda mõistma. Kuraator: Iris Müller-Westermann Koordinaator: Liis Pählapuu Kujundaja: Tuuli Aule
	Surm ja ilu. Gootika kaasaegses kunstis ja visuaalkultuuris 20.02–10.05.2015, Kumu kunstimuuseum Näitus vaatleb süngeid, gootilikke teemasid kunstis ja visuaalkultuuris, nende suhteid iluga ning samuti reklaami- ja glamuurimaailmaga. Kuigi gootika juured ulatuvad keskaega, on gootilikud teemad hiljemgi sageli kasutust leidnud nii romantismis kui ka erinevates 20. sajandi kunstivooludes ja subkultuurides. Tänapäeval võib gootikat käsitleda platvormina, millelt võrsuvad mitmesugused õudust, ilu ja üleloomulikkust siduvad käsitlused ning mille vastuoluline ja ambivalentne esteetiline kood viitab karnaalsetele ihadele ja komplekssetele psühholoogilistele seisunditele. Kuraator: Kati Ilves Kujundajad: Helen Oja ja Raul Kalvo Graafiline kujundaja: Kaarel Nõmmik
	Eesti graafika ajalugu 1860–1944 30.01 - 26.04.2015, Kumu kunstimuuseum Estampgraafika on ala, milles eesti kunstnikud hakkasid rahvusvahelises ulatuses silma paistma juba 1930. aastatel ning taas alates 1960. aastatest, mil see oli oma uuenduslikus vaimsuses juhtiv kunstiliik. Esimesed eesti rahvusest graafikud, kui mitte arvestada 19. sajandi algupoolel tegutsenud ja baltisaksa kultuuri sulandunud August Clarat, ilmusid sajandi teisel poolel ja õppisid väljaspool Eestit. Aastal 1914 asutati Eesti Kunstiseltsi Tallinna Kunsttööstuskool (hilisema nimega Riigi Kunsttööstuskool, praeguse Eesti Kunstiakadeemia eelkäija) ning 1919 asutati Tartus Pallas (alates 1924. aastast Kõrgem Kunstikool Pallas), mis koolitasid ka graafikuid ‒ kumbki vastavalt oma eesmärkidele. Graafika arengut sel perioodil on põhjalikumalt käsitletud „Eesti kunsti ajaloos” (1. köide, II, 1977), kuid üks asi on kunstist lugeda, teine asi – näha seda originaalis, omades võimalust kogeda selle muutumist ning võrrelda koole ja isiksusi vahetult. Eduard Wiiralti nime teavad paljud, aga selle graafikageeniuse kõrval on näitusel esindatud veel üle 80 autori, kellest osa on juba leidnud väärilise koha kunstiajaloos, osa aga alles ootab oma uurijat. Kuigi estamp on paljunduskunst, on paberile trükitud pilti suhtutud sageli hoolimatult, nii et mõnestki siin eksponeeritud teosest on järel vaid üks eksemplar – hea seegi! Ehk avastab näituse külastaja enda jaoks ka traditsiooniliste graafikatehnikate võlu ning õpib hindama nende keerukust ja sellega toimetulekut, hakkab paremini mõistma selle kunstiliigi maalist tinglikumat keelt. Näituse kuraator: Mai Levin
	Richard Kaljo. Lood graafikas ja kirjades 26.09.2014-15.03.2015, Kumu kunstimuuseum Reedest, 26. septembrist saab Kumu kunstimuuseumi graafikakabineti näitusel „Richard Kaljo. Lood graafikas ja kirjades” tutvuda graafikameistri loominguga, mis kõneleb nii esimese Eesti Vabariigi aegsetest kunstiotsingutest kui ka nõukogude perioodi katkestusest ja püüdest leida valitseva kunstiideoloogia raames oma individuaalne väljendusviis. Väljapaneku üheks osaks on Kai Kaljo hiljuti valminud video „Isa kirjad” (2014), mis käsitleb Richard Kaljot isiklikust vaatepunktist. Näitus on pühendatud Kaljo 100. sünniaastapäevale ning 50. aasta möödumisele tema viimasest suuremast isikunäitusest. Näituse kuraator: Elnara Taidre
	Marju Mutsu. Ofordis tabatud hetk 15.05.-21.09.2014, Kumu kunstimuuseum Marju Mutsu (6. juuli 1941 – 4. jaanuar 1980) graafika näitus Kumu kunstimuuseumis esitleb valikut kunstniku ofortidest, millel on rõhk aja fenomenil, oskusel ja võimel tabada mööduvat hetke. Marju Mutsu hetked võivad endas kätkeda nii tabatud pilke ja siseheitlusi kui looduse ürgset ilu. Kunstnik, keda ümbritseb nooruse lummus, on vaadanud maailma küpse ja terase pilguga. Tema looming tekitab küsimusi ja pakub samas visuaalset naudingut Näituse kuraator: Anne Untera, kaaskuraator: Elisa-Johanna Udde
	Dénes Farkas. Ilmne paratamatus 17.01.-11.05.2014, Kumu kunstimuuseum Postkontseptualistliku kunstniku Dénes Farkasi näitus on kui kaasaegses keeles loodud imaginaarium. „Ilmne paratamatus” tuletab meelde, et ka väljaspool keelt eksisteerib kohti, mida võib küll kogeda ja näidata, kuid mitte öelda ega seletada, nagu kirjutab Daniele Monticelli. Näituse moodustavad filosoof Ludwig Wittgensteini ainsa arhitektuuriprojekti fragmentide kordused fotodel, raamatutes ja ruumiliste objektidena. Sõnad, laused ja lõigud näitusel pärinevad ilukirjanduslikust Wittgensteini, Bertrand Russelli ja George Edward Moore’i eluloost Bruce Duffy raamatus „The World As I Found It”. Kuhu need massiivsed ja mäslevad kordused viivad, sõltub juba vaatajast. Vahest ongi kõik ette ilmne. Näituse kuraator: Adam Budak Näituse korraldajad: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus koostöös Kumu kunstimuuseumiga
	Visvaldis Ziediņš (1942-2007). Ümberkirjutused Läti kunstiajaloos 21.02.-15.06.2014, Kumu kunstimuuseum Visvaldis Ziediņš (1942–2007) on Läti kunstis endiselt uus nimi, kellele on ta avastamise lugu postuumselt tähelepanu tõmmanud. Kunstniku elu Liepājas möödus nõukogude ajaga paralleelselt kulgenud isiklikus aegruumis, võimaldades meil näha loomingulise indiviidi sisemise vabaduse ulatust totalitaarsetes tingimustes. Peame arvesse võtma, et kunstnik lõi teadlikult oma töid tuleviku vaatajaid silmas pidades. Visvaldis Ziediņši looming laseb meil lõplikult loobuda arvamusest, et nõukogude perioodil ei olnud erinevalt Venemaast Lätis fundamentaalses mõttes nonkonformismi. Näituse kuraator: Ieva Kalniņa Näituse korraldajad: Galerija 21, Kumu kunstimuuseum
	Kirjaoskus – kirjaoskamatus. Tallinna XVI Graafikatriennaal 07.02.-01.06.2014, Kumu kunstimuuseum 20. sajandi algusega võrreldes on kirjaoskuse (literacy) mõiste saanud tänapäeval uue tähenduse. Kui toona tähendas see ennekõike lugemis-ja kirjutamisoskust, siis tänapäeval räägitakse mitmest erinevast kirjaoskusest, teisest ehk digitaalsest kirjaoskusest, aga ka funktsionaalsest, matemaatilisest, loodusteaduslikust ja meedia-kirjaoskusest. Üks kirjaoskuse tahke on kahtlemata ka visuaalne kirjaoskus. Tallinna Graafikatriennaali projekt LITERACY – ILLITERACY / KIRJAOSKUS – KIRJAOSKAMATUS jätkab tegutsemist sel vanal teemal, eesmärgiga leida graafikameedia uusi arengustsenaariume olukorras, kus meediumispetsiifilisest kunstist on kaasajal saanud problemaatiline nähtus.
	Elektromagnetiline. Põhjamaade moodne kunst 1918-31 24.01.-18.05.2014, Kumu kunstimuuseum Väljapanek toob esmakordselt kokku tähelepanuväärsed 1920. aastate autorid Skandinaaviast ja Baltikumist ning asetab Eesti varase avangardkunsti rahvusvahelisse konteksti. Pariisi kunstielu tuumiknimedena on näitusel Le Corbusier, Amédée Ozenfant, Juan Gris, André Lhote ja Fernand Léger, kelle kunstisuundadel oli määrav mõju Põhjamaadest pärit autorite kujunemisele. Näituse kuraator Gladys C. Fabre keskendub kunstnike identiteediotsingutele 1920. aastate erinevatest ideedest laetud kunstimaailmas ja rõhutab näitusetööde valikutes just Rootsi, Norra, Taani, Läti, Leedu ja Eesti kunstnike tolleaegse loomingu eredama väljavalgustamise vajadust. Fabre on välja toonud, et selleaegseid kunstnikke ühendas usk universaalsete väärtuste eksistentsiaalsesse olemusse. Paljudele kunstnikele pakkusid just modernsed metropolid kui omalaadsed jaamad Euroopa kaardil võimalust uurida ja defineerida aja vaimu. Näituse kuraator: Gladys C. Fabre
	Jutustades lugusid. Šveitsi ja Baltimaade kunstnikud 21.11.2014-01.02.2015, Kumu kunstimuuseum Näitusele kaasatud kunstnikud töötavad nii rahvusliku pärandi, sotsiopoliitilise ajaloo kui ka fiktsionaalsete lugude ehk müüdiloomega. Kunstnikke ühendab lugude jutustamine kollektiivse ajaloo, aga ka isikliku narratiivi võtmes. Tänapäeval on peaaegu kogu humanitaarias fookus liikunud suurtelt narratiividelt üksikasjadele, mikroajaloole, andes loo jutustamisele uue elu. Kunstnikud tõstavad esile efemeerseid nähtusi, fragmente ja pealtnäha tähtsusetuid detaile, millele keskendudes paljastuvad erinevad mikrokosmosed, ajalookillud ja seisukohad, mida praegune maailm muidu ei märkaks. Näituse kuraator: Felicity Lunn (CentrePasquArt) Näituse korraldajad: CentrePasquArt - Kunsthaus Centre d'art, Kumu kunstimuuseum, Vilniuse Rahvusgalerii, Läti Kaasaegse Kunsti Keskus
	Raul Meel. Dialoogid lõpmatusega 09.05.-12.10.2014, Kumu kunstimuuseum „Konrad Mäe ja Raul Meele vahele jääb kogu eesti 20. sajandi kunstiajalugu,” sõnab näituse kuraator Eha Komissarov. „Näitus esitab kaasakiskuva loo Raul Meele tegevusest kunstiuuendajana aastatel 1968–1992 ja tema loomingu peasuundade arengu kokkuvõtte 1990–2014. Meel töötas kogu nõukogude perioodi teemade ja kujunditega, mis pärinesid kiiresti areneva teaduse ja tehnoloogia vallast. Ta läheb kunstiajalukku väsimatu novaatorina, kes laiendas eesti kaasaegse kunsti piire,” lisab Komissarov. Näituse kuraatorid: Eha Komissarov ja Raivo Kelomees
	Nikolai Triik. Modernismiaja klassikud 30.05.-28.09.2014, Kumu kunstimuuseum Nikolai Triik (1884–1940) oli üks olulisemaid Eesti moderniste. Tema elu ja loomingu kulgemine joonistab selgelt välja 20. sajandi alguses Eesti kultuuriellu sisenenud noorte uued ideaalid ja püstitatud lootused, mis olid suunatud provintsist väljapoole.Triigi tulek Eesti kunsti jääb Noor-Eesti ideaalide aega, mil noor haritlaskonna rühmitus, teadvustades eesti kultuuri mahajäämust, seadis eesmärgiks euroopaliku mõttelaadi Eestisse toomise. Triigi loomingus annavad tooni maastikud ja portreed, aga ka poliitilise suunaga kunst ning jõulised nägemuslikud kompositsioonid. Tema kunst toitis nii hinge, vaimu kui ka mõistust. Näitusel on lisaks Nikolai Triigi kõige kuulsamatele töödele väljas ka mitmed haruldased teosed. Esmakordselt tutvustatakse Eesti publikule kaht Triigi Taanis valminud suurt portreed, mis on eesti kunstiajaloo seisukohalt suuravastused. Näituse kuraator: Liis Pählapuu
	Merike Estna ja mina kui maal 27.06-02.11.2014, Kumu kunstimuuseum Näitus „Merike Estna ja mina kui maal” koosneb kahest tihedalt põimunud näitusest – Merike Estna isikunäitusest „Sinine laguun” ning rahvusvahelisest maalinäitusest „Mina kui maal”, kus osaleb viisteist kunstnikku üle maailma. „Näitusel ruumiliseks tervikuks sulanduvad projektid ilmestavad kaasaegse maalikunsti installatiivset suunda, kus maalikunsti mõiste liigub eemale sellest, mida harjumuspäraselt maalikunstiga seostatakse. Nii saavad esmajärjekorras oluliseks protsess ja seisund ning arhitektuurne terviklikkus,” iseloomustab näitust üks kuraatoreid Kati Ilves. Merike Estna isikunäitus „Sinine laguun” Kuraator: Kati Ilves Rahvusvaheline maalinäitus „Mina kui maal” Kuraatorid: Kati Ilves ja Merike Estna
	Meie modernism. Eesti skulptuur 1960.-1970. aastatel 04.07.-23.11.2014, Kumu kunstimuuseum „Eesti klassikalisele modernistlikule skulptuurile omaselt on näitusel eksponeeritud teosed erakordselt kaunid ja positiivse emotsionaalse mõjuga,” iseloomustab väljapanekut kuraator Juta Kivimäe. „Teosed pärinevad ajastust, mida oleme hakanud unustama, nagu ka seda, kuivõrd oli kohalik kunstnikkond neil kümnenditel kursis kaasaegsete kunstivooludega.” Alates 1950. aastate lõpust tekkisid siinsetel kunstnikel taas sidemed läänemaailma kunstiarengutega. Külastati esimesi väliskunsti näitusi Moskvas ja Leningradis ning Brüsseli maailmanäitust. Riias korraldati Balti vabariikide skulptuurinäitus ning Tallinna Kunstihoones avati soome kunsti näitus. Skulptuurile andsid tol ajal uusi tähendusi uued materjalid: šamott, alumiinium, epoksüvaik, plastmassid ja dolomiit. Areng abstraktsionismi tuli uuesti avastada, sest sõjaeelsed skulptorid polnud jõudnud seda kinnistada – tollaste monumentide modernistlik vorm õõnestas sotsialistliku realismi autoriteeti. 1970. aastate kõiki kunstivaldkondi puudutanud uus esteetika ja suurem pühendumine kujundi tähenduslikkusele iseloomustas ka skulptuuri üldpilti. Näituse kuraator: Juta Kivimäe
	Tartu sõpruskond ja Ülo Sooster 05.12.2014-29.03.2015, Kumu kunstimuuseum Ülo Soosterit on Eesti kunstiajaloos ikka ja jälle esitletud kui suurt üksiklast. Ent selle nõukogude perioodi legendaarse eesti kunstniku elus ja loomingus oli oluline koht tema kunstnikest sõpradel Tartus, Moskvas ja Tallinnas. Käesoleva näituse fookuses on Ülo ja tema õpinguaegse Tartu sõpruskonna vaheline läbikäimine 1950. aastate lõpus ja 1960. aastatel. Saanud alguse ühisest helgest õpinguajast sõjajärgses Pallases, liidab seda sõpruskonda paraku ka stalinistlike repressioonide maailm ning kunstnikke endid puudutanud katsed tõmmata vabariigiaegsele prantsuse orientatsiooniga kunstikeskusele Tartus kriips peale. 1949.–1950. aastal arreteeritakse ja saadetakse Nõukogude Liidu vangilaagritesse Tartu ärksamad kunstitudengid, kelle seas on ka Ülo Sooster, Lembit Saarts ja Heldur Viires. Siiski tuleb Tartu sõpruskond pärast selle meesliikmete vangilaagritest naasmist 1950. aastate lõpus Tartus uuesti kokku ning paradoksaalselt saab nende taasühendajaks nüüd juba Moskvas elav ja peagi sealse põrandaaluse kunsti keskseks figuuriks kujunev Ülo Sooster. Näituse kuraator: Liisa Kaljula
	Kunsttööstuskoolist kunstiakadeemiaks. 100 aastat kunstiharidust Tallinnas 31.10.2014-22.02.2015, Kumu kunstimuuseum Näitusel esitleb Eesti kunstiakadeemia esmakordselt oma ulatuslikku õpilastööde fondi, mida täiendavad teosed Eesti muuseumidest ja autoritelt. Näitusel leiab õpilastöid Eduard Wiiraltist Tõnis Vindi ja Jaanus Sammani, Bruno Tombergist Kärt Ojaveeni. Võrdluseks on väljas ka õppejõudude töid alates Nikolai Triigist. Seda, kuivõrd kunstikoolil on tulnud järgida poliitilist tellimust, näitavad Paul Luhteina Konstantin Pätsi vapi kavand ja foto kooli poolt Stalinile 70. juubeliks kingitud Ede Kurreli filigraanviisnurgast. Eri rahvustest üliõpilaste tööd näitavad, kuidas kunstikool on olnud läbi aegade rahvaste segaja. Arhitektuuri esitletakse pereelamu projektide kaudu. Eraldi on välja toodud Peeter Linnapi juhitud fotokeskuse osa eesti kunsti radikaalses uuendamises 1990. aastatel. Näituse kuraator: Mart Kalm Näitus on valminud koostöös Kumu kunstimuuseumiga
	Pidu sinus eneses. Art déco mood Aleksandr Vassiljevi kogust 11.10.2014-18.01.2015, Kumu kunstimuuseum Euroopas hästi tuntud moeajaloolase, sisekujundaja, stsenograafi ja väsimatu moe propageerija Aleksandr Vassiljevi (1958) kollektsiooni näitus keskendub Esimesele maailmasõjale järgnenud hingelise ja kehalise vabanemise aastakümnele. Väljapanek koosneb 80 kostüümist ja üle 200 aksessuaarist, samuti fotodest ja maalidest, mis illustreerivad Euroopa moe arengut sõdadevahelisel perioodil (1918-1939), kui domineerivaks stiiliks oli art déco (kunsti- ja disainistiil, mis sai oma nime Pariisi 1925. aasta rahvusvahelise moodsa tarbekunsti näituse Exposition Internationale des Arts Décoratifs et Industriels Modernes järgi). Näituse kuraator: Marion Piirmets
	Nagu nägu. Mängud inimkujutisega 1980. aastate Eesti plakatis 13.02-26.05.2013, Kumu kunstimuuseum Inimkeha ja nägude kujutistega manipuleerivad plakatid muudavad graafikakabineti mänguliseks portreegaleriiks. „1980. aastaid on nimetatud Eesti plakatikunsti kõrgajaks, mil eelkõige kultuurivaldkonna tellimustena sündinud tööd kompisid plakati kui kunstiliigi võimalusi ja piire,” ütles näituse kuraator Madli Mihkelson. „Sellele perioodile iseloomulikest kunstilistest ja trükitehnilistest otsingutest ning eksperimentidest annavad näitusel tunnistust peamiselt fotomontaažil ja -lavastusel põhinevad teosed.” Välja on pandud valdavalt näituseplakatid, kuid nende kõrval võib näha ka filmi-, teatri- ja üksikuid ühiskondlik-poliitilisi plakateid. Enim on näitusel esindatud 1980. aastate produktiivsemate plakatikunstnike tandemi Villu Järmuti ja Enn Kärmase looming. Lisaks neile on välja pandud töid ka sellistelt tuntud plakatistidelt nagu Ülo Emmus, Vladimir Taiger, Ruth Huimerind jt. Näituse kuraator: Madli Mihkelson
	Kaljo Põllu. Eesti maastik 28.05-06.10.2013, Kumu kunstimuuseum Kaljo Põllu (1934–2010) oli pidevas muutumises loovkunstnik ning eesti kunstielu võimas uuendaja ja teoreetik. Kutsumuselt õppejõud ja hariduselt klaasikunstnik, oli Põllu ka üks tähelepanuväärsemaid eesti graafikuid 1960.–1980. aastatel. Pealkirja „Eesti maastik” all teostas Kaljo Põllu alates 1973. aastast vähemalt 30 erinevat sügavtrükki. Samaaegsete suurte graafikasarjade („Kodalased”, „Kalivägi” jt) kõrval olid maastikugravüürid neile eeltööks ja kujutamisobjektiga kontaktihoidmiseks. Eesti maastiku kujund kasvas Kaljo Põllu graafikas suurejooneliseks, samas lihtsaks arhetüübiks. Metsotintomaastikud moodustavad seni eraldi eksponeerimata unikaalse graafikasarja. Näituse kuraator: Anne Untera
	Raoul Kurvitz 18.01.2013-21.04.2013, Kumu kunstimuuseum Reedest, 18. jaanuarist on Kumu kunstimuuseumi kaasaegse kunsti galeriis ning sisehoovis avatud mahukas Raoul Kurvitza personaalnäitus. Eksponeeritud on installatsioonid, performance‘id, maalid, ja objektid 1980. aastate lõpust tänaseni. Näitus tutvustab valikuliselt ka Kurvitza video- ja muusikaloomingut. „Raoul Kurvitz töötab eri meediumites, teda huvitavate teemade ring on lai, ulatudes filosoofiast popkultuurini,” ütles näituse kuraator Kati Ilves. „Näitus toob vaatajani kunstniku tähelepanuväärsemad teosed, millest paljud kuuluvad praeguseks juba eesti kaasaegse kunsti klassikasse. Näitusel on väljas nii uusi töid kui ka näituse tarbeks taasloodud vanu objekte.” Näituse kuraator: Kati Ilves
	Aedade järelelu 10.05.-09.09.2013, Kumu kunstimuuseum „Aed kuulub looduse juurde, olles lahutamatu mõistetest maastik, maakoht, metsik loodus. Sellega on seotud müütilised paigad, nagu Eedeni aed, Arkaadia ja Elüüsiumi väljad,” ütles näituse kaasaegse osa kuraator Eha Komissarov. „Samas on pargid ja aiad inimlikustatud looduse märgid, mille sündi juhtis idee saavutada mitmemõõtmelisuses kogetav vaimne nauding.” Liis Pählapuu kureeritud 19.–20. sajandi esimest poolt käsitlevas näituseosas 3. korrusel avatakse kunsti, ilu, traditsioonide ja looduse omavahelisi suhteid. Samuti tuuakse välja kontrast baltisaksa kultuuri ja Eesti riikliku iseseisvuse mõjude vahel kujutavas kunstis. 5. korrusel tegelevad kaasaegsed kunstnikud ja arhitektid ruumi muundumisega ning kultuuri ja looduse vahekorraga. Viimastel aastakümnenditel on just urbanismi ja ökoeluviiside leviku vahendusel lisandunud uusi ja produktiivseid kunstiplatvorme. Kumu sisehoovis saab otsida Margit Säde Lehni kureeritud helipõhise vabaõhuprojekti „Kõndides mööda salateid” teoseid. Eesti Kunstiakadeemia maastikuarhitektuuri osakonna eestvedamisel valminud installatsioon „Ananass või artišokk?” katab Kumu promenaadtrepi Tallinna mahajäänud aedadest kokku korjatud taimedega. Näituse kuraatorid: Liis Pählapuu, Eha Komissarov, Margit Säde Lehni
	Ulmelised ruumid ja linnavisioonid. Jaapani animatsiooni kõrghetked 08.02.-18.05.2013, Kumu kunstimuuseum Jaapani anime on filmide „Akira” (1988) ja „Ghost in the Shell” („Hing anumas”, 1995) läbilöögist alates olnud globaalse popkultuuri maastikul tähelepanuväärsel kohal. Näitus „Ulmelised ruumid ja linnavisioonid. Jaapani animatsiooni kõrghetked” esitab žanri kõrgajast, 1990. aastatest pärit olulisemate teadusulme animefilmide loomise käigus valminud joonistusi ja taustaplaane. Kunstnikke, nagu Hideaki Anno, Haruhiko Higami, Kōji Morimoto, Hiromasa Ogura, Mamoru Oshii ja Takashi Watabe ühendab omavahel huvi teadusulme animefilmi žanri real-kei vastu, mida iseloomustavad realistlikult ja veenvalt esitatud võimalikud maailmad, tulevikulinnad ja -maastikud. Need kunstnikud on töötanud erinevate kooslustena tähtsamate filmiprojektide juures ning oluliselt mõjutanud meie nüüdisaja arusaama tüüpilisest animefilmi stiilist. Näituse kuraatorid: Stefan Riekeles ja David d’Heilly Näitus toimub koostöös: Obra Social Caja Madrid (Hispaania)
	Come In. Sisekujundus kaasaegse saksa kunsti meediumina 22.02.-02.06.2013, Kumu kunstimuuseum „Come In” on näitus, mis vaatleb kunsti seost disaini ja argiobjektidega ning uurib erinevate mööbliesemete, sisekujundusobjektide ja interjöörilahenduste iseloomulikke jooni ning vaatamis- ja kasutusviise,” ütles näituse koordinaator Kati Ilves. „Väljapanek võrgutab ja ahvatleb vaatajat, et juhtida tähelepanu disaini loodavale olustikule ning seda iseloomustavatele omadustele ja tavadele.” Näitusel olevate mööbliesemete disain määratleb end kitsalt esmase visuaalse mulje andjana. Esmapilgul täiesti tavaliste interjöörielementidena näivad disainilahendused − pingid, diivanid, lauad, lauanõud, interjööri kuuluvad asjad ja muud objektid − osutuvad lähemal vaatlusel düsfunktsionaalseteks. Kasutusväärtuse ja funktsionaalsuse asemel panustavad need objektid hoopis vaataja vastuvõtule ja kommunikatiivsele situatsioonile. Need on objektid, mille eesmärk on eelkõige peegeldada ideid, mõttearendusi ja kohatõlgendusi, mida erinevad sisekujundus- ja arhitektuurielemendid loovad ja pakuvad. Näituse kuraator: Renate Goldmann, PhD Näitus toimub koostöös Ifa ja Goethe Instituudiga
	Modernismiaja klassikud. Jaan Koort 25.01.-28.04.2013, Kumu kunstimuuseum Näitus koondab Jaan Koorti (1883–1935) teoseid tema erinevatest loominguperioodidest, kus on esindatud üldrahvalikult tuntud tähtteosed, näiteks pronksi valatud „Metskits” (1929), rahvusromantilised puu- ja graniitportreed, mitmed abikaasa ja laste portreed ning muud erinevates materjalides korduvad õnnestunud motiivid. Samuti esitleb näitus Koorti Pariisi agulivaateid ja cézannelikke natüürmorte, mis on varase eesti modernismi võõrandamatu osa. Jaan Koort valitses mitmeid skulptuurimaterjale, ta tõi eesti skulptuuri raskelt käsitletava basaldi ja graniidi, ent lõi skulptuure ka liivakivist, marmorist ning erinevatest puuliikidest. Näituse kuraator: Juta Kivimäe
	Lepo Mikko (1911-1978) 22.11.2013-19.04.2014, Kumu kunstimuuseum Teise maailmasõja järgsest ebastabiilsusest ja stalinlikust kunstipoliitikast karastatud pallaslase loominguline kõrgaeg oli Hruštšovi sula ajal. Lepo Mikko suutis tabada ja edasi anda olemuslikku optimismi, mis iseloomustas 1950. aastate lõpust kuni 1960. aastate teise pooleni Nõukogude Eesti ühiskonda. Näitus tutvustab nii monumentaalseid ühiskondlikku temaatikat käsitlevaid maale kui ka väiksemaformaadilisi, ent teostuselt ehk huvitavamaidki teosed, millele eesti kunstis on raske midagi kõrvale seada. Rohkem kui 30-aastase pausi järel on võimalik tutvuda kunstniku loominguga kogu selle mitmekesisuses. Näituse kuraator: Anu Liivak
	Pühalik kaasaeg. Nikolai Kormašovi 1960. aastate maalid 18.10.2013-09.02.2014, Kumu kunstimuuseum Väljapanek keskendub Eesti maalikunsti kuuekümnendate põlvkonna ühe juhtfiguuri Nikolai Kormašovi (1929–2012) varasele, kõige otsingulisemale loominguperioodile. Nikolai Kormašov kuulub Eesti kunstis nn kuuekümnendate põlvkonda, kelle ülesandeks sai stalinistliku sotsrealismi dogmadest lahti murdmine. Näitus vaatleb kunstniku loomingut kümnendi lõikes, tema kaasaegse vormi otsinguid ja isikupära kujunemist. Väljapaneku keskmes on nn temaatilised maalid – nõukogulik žanr, mida on seostatud eelkõige tellimuskunstiga. Kormašovi jaoks ei olnud temaatilised maalid siiski pelgalt tellimuskunst. Just selles žanris lõi kunstnik aastakümnendi keskel oma võimsamad ja omanäolisemad teosed. Näituse kuraator: Kädi Talvoja
	Sünkroonist väljas. Helikunstist vaatega minevikku 27.09.2013-12.01.2014, Kumu kunstimuuseum Kumu kaasaegse kunsti galeriis Eesti esimene suurem helikunstile pühendatud näitus „Sünkroonist väljas. Helikunstist vaatega minevikku”. Esindatud on kaheteistkümne Eesti ja väliskunstniku tööd, mis loovad ülevaate helikunstist kui mitmekülgsest kunstimeediumist. Käesoleval näitusel eksponeeritud kunstnike tööd näitavad, kuivõrd mitmesugune on helipõhine kunstimeedium. Väljapaneku üheks eesmärgiks ongi alustada Eesti-siseselt selle suhteliselt uue meediumi kaardistamise ja põhjalikuma analüüsiga. Termin „helikunst” (ingl sound art) sisaldab kõiki heli, kuulmise ja kuulamisega seotud fenomene ja praktikaid. Alles eelmise sajandi lõpul omaette vormina välja kujunenud helikunst hõlmab endas väga mitmekülgseid kuulmistajule orienteeritud tegevusalasid (visuaalne muusika, heliskulptuurid, helipoeesia, eksperimentaalmuusika, happening‘id, esitused jt). Näituse kuraatorid: Kati Ilves ja Ragne Nukk
	Irving Penn. Üks ja mitu maailma 14.06.-06.10.2013, Kumu kunstimuuseum Irving Penni (1917–2009) peetakse üheks meie aja silmapaistvamaks fotograafiks. Tegutsedes nii reklaam- kui ka moefoto valdkonnas, hinnati teda kõrgelt mõlemal alal. Penn töötas isikupäraste portreede, moefotode ja vaikelude seeriatega välja ainuomase stiili, mida iseloomustavad läbimõeldus, hoolikalt seatud detailid ja minimalistlik väljenduslaad. Pildistas ta peaaegu eranditult ateljees – eelkõige Manhattanil asuvas tööruumis, ent reisidel ka peatuspaikadesse püstitatud ajutises stuudios. Näitus „Irving Penn. Üks ja mitu maailma” eksponeerib töid Penni tuntumatest fotoseeriatest. Näituse kuraatorid: Andreas Nilsson ja John Peter Nilsson Näituse korraldaja: Moderna Museet Rootsi koostöös Kumu kunstimuuseumiga
	Pildiplahvatus. Kunst ja fotograafia Eesti 19. sajandi visuaalkultuuris 20.09.2013-12.01.2014, Kumu kunstimuuseum Väljapanek uurib Eesti kunsti ja fotograafia kokkupuutepunkte ning fotograafia sünniga kaasnenud pildimaailma muutusi – paljude kunsti funktsioonide kandumist fotograafiale. „19. sajandil, nagu fotograafia algusaegadel mujalgi Euroopas, innustusid fotograafilistest menetlustest ka Eestis eelkõige kunstnikud. Siinsed esimesed fotograafid Georg Friedrich Schlater, August Hagen, Louis Höflinger olid tuntud maalijad ja graveerijad,” ütles näituse kuraator Tiina Abel. „Kaamera viis maailma jäädvustada pakkus maalikunstnikele uusi pildikompositsioone, suunas tähelepanu kollaaži printsiibile ja fragmendile, tekitas huvi argielu, liikumise ja valgusefektide vastu.” Näituse kuraator: Tiina Abel
	Kriitika ja kriisid. Kunst Euroopas alates 1945 28.06.-03.11.2013, Kumu kunstimuuseum Teise maailmasõja järgne külma sõja periood mõjutas fundamentaalselt Euroopa poliitilist ja sotsiaalset maastikku, mis kandub edasi ka tänasesse päeva. Samas on paljud külma sõja ajast kehtima jäänud hoiakud anakronistlikud ja sellele osutab ka käesolev näitus. „Kriitika ja kriisid” vaatleb esimest korda tolleaegset kunsti ühtse tervikuna, liigitamata seda ideoloogiliselt, geograafiliselt ja poliitiliselt kaheks eraldi leeriks, Idaks ja Lääneks. Näitusel on väljas tööd Eesti kunstnikelt Raul Meel ja Kaljo Põllu selliste nimede kõrval nagu Damien Hirst, Christian Boltanski, Anselm Kiefer, Jean Tinguely, Alberto Giacometti, Niki de Saint Phalle, Henry Moore, Volf Vostell, Christo, Ilja Kabakov, Gerhard Richter, Lucio Fontana jpt. Näituse kuraatorid: Monika Flacke, Henry Meyric Hughes, Ulrike Schmiegelt
	Avo Keerend ja Evi Tihemets. Värv eesti graafikas 24.10.2012 – 10.02.2013, Kumu kunstimuuseum, Graafikakabinet Hallide ja mustade toonide asemele ilmusid eesti graafikasse 1960. aastatel, sotsialistliku realismi ja nn karmi stiili ammendudes, jõulised värvid. Jutustava ja kirjeldava sisu asemel muutusid olulisemaks kunsti sisemised arengud, meediumikesksed probleemid. Värv vahendas ühtlasi, kas teadlikult või mitte, progressiusku ja optimismi, 1960. aastate doktriini inimnäolisest sotsialismist. Koos säravate värvidega tekitas geomeetriliste kujundite askeetlik puhtus tasakaalu ja harmoonia illusiooni. Ehkki mitmeti vahendatult, andsid ka eesti graafikale 1960.–1970. aastate vahetusel tugeva impulsi rahvusvaheline abstraktne ekspressionism ja popkunst. Näituse kuraator: Anne Untera
	Eesti kunstiskeenede arheoloogia ja tulevik 19.10. – 30.12.2012, Kumu kunstimuuseum, Kaasaegse kunsti galerii Nelja Eesti kuraatori koostatud näitus annab ülevaate eesti kaasaegse kunsti tegevustest ning keskendub tavapärasest suuremal määral kunstitegevustele Tallinnas, Tartus ja Pärnus ning kunstikolmnurka mõjutanud kunstiinstitutsioonide ja gruppide vaatlusele. Näituse kuraatorid: Eha Komissarov, Hilkka Hiiop, Rael Artel ja Kati Ilves
	IRWIN. Konteksti loomine 28.09.2012 – 27.01.2013, Kumu kunstimuuseum, 4.korrus, B-tiib Viieliikmeline maalirühmitus IRWIN loodi 1983. aastal Ljubljanas rühmituse Neue Slowenische Kunst (NSK) kunstitiivana industriaalbändi Laibach kõrvale. NSK tegevus taotles valitseva ideoloogia õõnestamist ja ideoloogia toimemehhanismide paljastamist. 1980. aastate loomingus lähtus IRWIN nn retroprintsiibist, mis seisnes kunsti- ja kultuuriajaloost pärit valmiskujutiste taaskasutamises ja kombineerimises. Oma maalides kõrvutasid nad 20. sajandi alguse avangardi totalitaarsete režiimide propagandakunstiga, käsitledes seeläbi eelmise sajandi pöördelisemaid modernismiutoopiaid, kunsti ja poliitika keerulisi põimumisi, kunsti suhteid valitseva ideoloogiaga ning kujutiste võimu. Alates 1990. aastatest iseloomustab IRWINi kunstipraktikat paralleel suhestuva esteetika ja institutsioonikriitikaga, diskussiooniplatvormide loomine ning rahvusvaheline dialoog. Näituse kuraator: Ellu Maar
	Mood ja külm sõda 14.09.2012 – 20.01.2013, Kumu kunstimuuseum, Suur saal Näitus uurib moodi ja sellega seotud nähtusi 1950.–1970. aastate Eestis, võimaldades köitvat sissevaadet Nõukogude Eesti naise eluolusse ning dialoogi Lääne moega. Ida-Lääne vastasseis annab moe intiimsel tasandil üllatavaid tulemusi – moodi võime lugeda kõige edukamaks piiriületajaks külmas sõjas. Kõik suured sõjad on rõivastumistavasid muutnud ja moodi reforminud. 50 aastat väldanud külm sõda oli moega eriti tihedalt seotud, sest võidurelvastumise kõrval käis Lääne ja Ida vahel armutu majanduslik võistlus. Suurimaid pingutusi tegid süsteemid 1950.–1960. aastatel selle nimel, et riigi ja rahva elujärge tõstes oma kuvandit parandada. Näiteks Tallinna Moemaja rajati 1957. aastal selleks, et koos teiste sarnaste moemajadega vormida nõukogude inimese välimust ja jõuda Läänest ette. Näituse kuraatorid: Eha Komissarov ja Berit Teeäär
	Geomeetriline inimene. Eesti Kunstnikkude Rühm ja 1920.-1930. aastate kunstiuuendus 31.08.2012 – 06.01.2013, Kumu kunstimuuseum, 3. korrus, B-tiib Näitus „Geomeetriline inimene. Eesti Kunstnikkude Rühm ja 1920.–1930. aastate kunstiuuendus" annab ülevaate Eesti ja Läti riiklikest kollektsioonidest ning erakogudest pärit töödega Eesti esimese avangardse kunstirühmituse Eesti Kunstnikkude Rühm arenguloost. Näituse kuraator: Liis Pählapuu
	Pimeduskiirus ja teised lood 08.06. – 30.09.2012, Kumu kunstimuuseum, Kaasaegse kunsti galerii Näituse "Pimeduskiirus" kuraator ja kontseptsiooni autor on Jaakko Niemelä ning sellele lisandub Eha Komissarovi initsieeritud sama teemat tõlgendav väljapanek "Teised lood". Valitud kunstiprojektid tegelevad pimedusele materiaalse baasi loomisega ja otsivad vahendeid, mis võimaldaksid pimedust installatsiooni materjaliks teisendada, soovides pimedust aktiveerida. Pimedus muutub toimivaks, kui mõtestame selle lahti eri nähtustena, mille vahel kunstnikud loovad olulisi seoseid ja kokkupuutepunkte, kasutades nii metafüüsika võimalusi kui ka igapäevaelu kogemusi.
	Tõnis Vint ja tema esteetiline universum 18.05 – 09.09.2012, Kumu kunstimuuseum, 4. korrus, B-tiib Näitus võtab kokku mõned suunad 20. sajandi teise poole eesti kunsti ühe võtmekuju Tõnis Vindi kunstipraktikates, mida iseloomustab esteetiline universalism ja harmoonilise visuaalse keskkonna loomise taotlus. Näitusega kaasneb raamat, mis on esimene põhjalikum ülevaade Tõnis Vindi loomingust. Näitus vaatleb Tõnis Vindi kunstipraktikaid omapärase tervikkunstiteosena, mis pakub mudeli nii pildisisese ruumi kui reaalse keskkonna korrastamiseks. Tõnis Vindi esteetiline universalism ja taotlus luua harmooniline visuaalne keskkond on leidnud väljenduse graafilistes sarjades, raamatu-, plakati-, lava- ja interjöörikujundustes, Tallinna linnaruumi ümberkujundamise visioonides, aga ka visuaalsete märgisüsteemide võrdlevates käsitlustes. Näituse kuraator: Elnara Taidre Näituse kujundajad: Raul Kalvo ja Toomas Adrikorn
	Romantiku pilguga. Hollandi ja Belgia 19. sajandi maalikunst Jef Rademakersi kogust 4.05 – 26.08. 2012, Kumu kunstimuuseum, Suur saal Endise teleprodutsendi Jef Rademakersi maalikollektsiooni kuulub üle 100 teose, mille on loonud Hollandi ja Belgia kunstnikud aastatel 1806–1870. Lõviosa nendest maalidest pärineb ajavahemikust 1840–1855, mil romantiline loodustõlgendus põimus Napoleoni sõdadele järgnenud biidermeierajastu kodukollet ja perekonda armastava elustiiliga. Rademakersi kogus on silmapaistvalt hästi esindatud Basile de Loose, Bart van Hove, Barend Cornelis Koekkoeki ja tema õpilaste, Jacob Abelsi, Andreas Schelfhouti, Petrus van Schendeli jpt looming. Jef Rademakersi kogu on loodud imetlusväärse stiilitunde ja sihikindlusega. Kollektsionäär seadis eesmärgiks rehabiliteerida pikaks ajaks unarusse jäänud Belgia ja Hollandi 19. sajandi romantismi, aidates sellega kaasa kunstiajaloos püsinud stereotüüpide murdmisele. Näituse kuraator: Tiina Abel
	Jüri Kaarma. Must hobune ja teised joonistused 28.03 – 21.10.2012 , Kumu kunstimuuseumi, graafikakabinet Jüri Kaarma leporello "Must hobune", mis laialilaotatuna on pea seitsmemeetrine, ühendab fotode põhjal tehtud söejoonistusi, guašitehnikas visandeid ja tušijoonistusi ning iga lehekülg käsitleb eraldi teemat. "Musta hobuse" võlu peitub leporello formaadile iseloomuliku juhuslikkuse ja üllatusmomendi ärakasutamises. Meeleseisundite, tegelikkuse ja fantaasiapiltide kirjeldustest moodustub omapärane tervik, mille ainsaks siduvaks liiniks on fotode põhjal valminud joonistused mustast hobusest. Näituse kuraator: Eha Komissarov Näituse kujundaja: Aadam Kaarma
	Avastamata šedöövrid. Vene kunst Baltimaade kogudest 23.03 - 12.08. 2012, Kumu kunstimuuseum, 3. korrus, B-tiib Kumu kunstimuuseumi näitus pakub vaatajale ülevaadet 19. sajandi teise poole vene kunstist toonaste kunstiprotsesside kogu ilmekuses, keerukuses ja läbipõimituses. Sisulise raskuspunkti kujundab kunstnikke-realiste koondava Rändnäituste Ühingu liikmete looming. Elutõest innustusid suure andega ja üllatavalt erinevad kunstnikuisiksused – Vassili Perov, Ilja Repin, Ivan Kramskoi, Ivan Šiškin, Aleksei Savrassov, Isaak Levitan jpt. Natuuris võis leida piisavalt ilu, ja ilu oli võimalik lähendada natuurile, peegeldades kõike läbi tõe prisma. Näitusel eksponeeritav materjal esindab nii vene realismi kriitilist, poeetilist kui ka objektiivset etappi ning annab ettekujutuse tegelikkuse vahendamisest vabaõhumaali ja impressionismi väljendusvahendite abil. Teisalt olid realistide maalid rohkem kui iial varem tihedalt seotud Venemaa ajaloo, poliitika ja ühiskondliku elu sündmustega. Näituse kuraatorid: Aleksandra Murre ja Tiina Abel
	Kaido Ole. Kena kangelane ja küllaga vaikelusid 27.01 - 15.04. 2012, Kumu kunstimuusum, Suur saal Eesti maalikunstnik Kaido Ole eksponeerib Kumu suures saalis oma paarikümmet uusimat tööd. Tinglikult võiks nimetada neid vaikeludeks, kuid need ei ole lihtsalt värvi- ja vormikompositsioonid, vaid meie tänase maailma tasakaalu üllatavalt teravalt kommenteerivad vaimukad repliigid. Igapäevaelu proosalised detailid tõusevad ootamatult teravasse fookusse, aga ei paku äratuntavaid olukordi, turvalisi lahendusi, miski kisub kuskil justkui kiiva. Näituse koordinaator: Ragne Nukk
	SPATIUM. Taani kaasaegne kunst 20.01. - 13.05. 2012, Kumu kunstimuuseum, Kaasaegse kunsti galerii Kumu kunstimuuseumis toimuvale näitusele „SPATIUM” esinevad 11 kõige lootustandvamat noort Taani kunstnikku. Publiku ette tulevad teravmeelsed kunstilahendused, mis annavad võimaluse taasavastada illusioonide maailma. „SPATIUMI” kunstnikud kasutavad kunstilise illusiooni võtet, et uurida pildiliste kujutuste teket, nende avarad käsitlused sisaldavad endas nii mineviku kui tuleviku mõõdet. Neis töödes on vähem vaatemängulist edvistamist ja rohkem peent tunnetust, huumorit ja poeetilist formalismi. „Ühe põlvkonna kunstnikud töötavad erinevate meediumitega, kuid neid ühendab materjaliga töötamise meetod, mis pöörab tähelepanu objektile endale või viisile, kuidas me ümbritsevat maailma tajume. Näituse kuraator: Maria Kjær Themsen
	Mina, maalikunstnik Šarūnas 6.01 - 29.04.2012, Kumu kunstimuuseum, 4. korruse B-tiivas Šarūnas Sauka maalib apokalüptilise nägemuslikkusega mitmete ajastute ikonograafilisi võtteid ja kujutamislaade kokku segades tänapäeva Paabelit: patt ja pordu, edevus ja hullus, lahing ja palveränd on vaid mõned grandioossetest teemadest, mille läbi Sauka kui uhke minevikuga suurriigi tänane kroonikakirjutaja iseennast ja ennastümbritsevat maailma jäädvustab. Näituse kuraator: Tamara Luuk
	Teatrimaailm eesti graafikas 1970.–1980. aastatel 26.11.2011 - 25.03.2012, Kumu kunstimuuseum, 4.korruse A-tiivas 1970.–1980. aastatel oli kultuuriväli Eestis kinnine ruum, otsekui teatrilava, kuhu koondub valgusvihuna tähelepanu. Teater täitis neil aastatel ka dramaturgiast ja kirjandusest kaugeid poliitika, ajalooteaduse jm ülesandeid. Teatri rituaalid huvitasid ja huvitavad inimesi ka selletõttu, et need tähistavad sidet laiema kultuuriväljaga ning aitavad ületada sotsiaalset tegelikkust. Näituse kuraator: Anne Untera
	Vinum et panis. Veini ja leiva motiiv 16.–20. sajandi kunstis 11.11.2011 - 11.03.2012, Kumu kunstimuuseum, 3. korruse B-tiivas Eesti kunstimuuseumites pole ajalooline toidukultuur ega vein ja leib kitsamalt seni eraldi käsitlemist leidnud. Küsimust maailma küllusest osasaamise võimalustest ja võimatusest on lahatud paljudes kunstiliikides. Vein ja leib – vinum et panis – on võimsad sümbolid, mida leidub mitmesugustes kultuurikihtides. Ajaloolisest toidu- ja joogikultuurist ning sellega seotud uskumustest ja lugudest kõnelevad näitusel eksponeeritud maalid, gravüürid, skulptuurid, tarbekunsti ja etnograafilised esemed, samuti raamatud ja fotod. Üksikult ja üheskoos peegeldavad need kord paganlikku, kord kristlikku maailma. Seetõttu jaguneb näitus laias laastus kaheks sakraalseks ja profaanseks pooluseks. Näituse kuraatorid: Ulrike Plath (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus) ja Tiina-Mall Kreem (Eesti Kunstimuuseum)
	Ene-Liis Semper. Ene-Liis Semperi isikunäitus Kumu kunstimuuseumis 14. oktoober – 31. detsember 2011, Kumu kunstimuuseumi 5. korrus, kaasaegse kunsti galerii Aastaid installatsioonides, lavakujundustes ja performance’ites ruumilisi pingeid käsitlenud Ene-Liis Semper (s 1969) loob näitusel keskkonna, mis koondab mastaapset ruumiinstallatsiooni ja uusi videoteoseid. Praegu NO teatri ühe juhina hästituntud Ene-Liis Semper on publiku jaoks piiriületaja, kes pakib etendusi videoformaati ja teeb põhust teatrihooneid. Samas oli just kujutav kunst hüppelauaks, kust 1990. aastatel sai alguse Semperi teekond suurde kunsti. Näitus testib Semperi teatraalse ruumi loomise kogemust muuseumi ja kunsti sümboolses ruumis. Samuti tulevad esitusele kunstniku uued videod. Ene-Liis Semperi kohtumine Kumuga tõotab tulla intrigeeriv! Näituse kuraator: Eha Komissarov
	Teisele poole. Tallinna fotokuu rahvusvaheline kuraatorinäitus Rahvusvaheline grupinäitus Tallinna Fotokuu raames 7. oktoober 2011 – 08. jaanuar 2012, Kumu kunstimuuseumi Suur saal Nimeka kuraatori Adam Budaki koostatud rahvusvahelise kaamerakunsti näituse eesmärk on tuua esile fotograafia kui meedia eneserefleksiivsus ja kaardistada selle seisu kaasaegse kunsti kontekstis. Kuraatorit huvitab, millistel tingimustel ja kuidas fotograafia "töötab", milline on fotokujutise struktuur ning kuidas on võimalik ületada selle meedia piire – ehk minna TEISELE POOLE. Kunstnikud: Helena Almeida, John Baldessari, Becky Beasely, Stefan Burger, Miriam Böhm, Banu Cennetoglu, Sunah Choi, Haris Epaminonda, Geoffrey Farmer, John Gerrard, Jack Goldstein, Caroline Heider, Anette Kelm, Elad Lassry, Tatiana Lecomte, Christodoulos Panayiotou, Marlo Pascual, Alexandre Singh Kuraator: Adam Budak
	Tadeusz Kantor. Poola avangardist ja teatriuuendaja 9. september–18.detsember 2011, Kumu kunstimuuseumi 4. korrus, B-tiib Publikule on vaatamiseks toodud Kantori teatrit ning kujutavat kunsti ühendav looming – alustades legendaarsetest lavarekvisiitidest, etenduste ja häppeningide dokumentatsioonidest kuni maalide ning visanditeni. "Näitusel eksponeeritakse Kantori lavastuste keskseid rekvisiite, millel oli etendustes võtmeroll," ütles näituse koordinaator Ellu Maar. "Kantor oli ise oma lavastuste stsenograafiks ja seetõttu oli tema loodud lavaobjektidel etenduses oluline iseseisev väärtus, need olid näitlejaga võrdväärsed lavakeele osad. Lisaks tutvustab näitus teda ka maalikunstnikuna." Lisaks teatrialasele tegevusele tutvustab näitus Kantorit ka maalikunstnikuna. 1950. aastatel viljeles Kantor esimesena Poolas informalismi – pärast sõda Euroopas ja eriti Prantsusmaal levinud abstraktset maalilaadi. 1960. aastatel kujunes Kantori loomingu tunnusmärgiks "amballaaž" (tuletatud prantsuskeelsest sõnast "pakkimine"), mis leidis väljenduse lõuendile kinnitatud ülemaalitud objektides nagu pakendid, vihmavarjud jne. 1970. aastal Varssavi Foksal galeriis vihmavarjumaalidega läbi viidud aktsioon "Multipart" iseloomustab hästi Kantori loomingu protsessuaalset ja sekkumisele suunatud tahku. Näituse kuraator: Józef Chrobak Cricotekast
	Kaksikportree. Flaami sümbolistid James Ensor ja Jules de Bruycker 17. juuni – 30. oktoober 2011, Kumu kunstimuuseumi 3. korrus, B-tiib Maailma tippu kuuluvate Belgia kunstnike tööd esindavad oma loomingus vastandlikus käsitluses, kuid samas äärmiselt iseloomulikult 19.–20. sajandi Flaami ja Belgia kunsti ning kultuuri. Näitusega koos ilmub rikkalikult illustreeritud kataloog eesti ja inglise keeles. "Ensor on maailmanimega maalija, keda saatis juhtiva modernistliku kunstniku maine hoolimata sellest, et tema nägemuslik ja vastuoluline kunst oli ebatavaline ning tal oli kunstimaailmas rohkem vaenlasi kui sõpru. Paljud kunstnikud, sh de Bruycker said temalt tuntavaid mõjutusi," ütles näituse kuraator Tiina Abel. "Kui Ensor oli inimloomuse kriitik, siis de Bruycker tõlgendas oma töödes peamiselt Genti miljööd." James Ensor (1860–1949) tegi oma parimad tööd aastail 1886–1891 ning see looming kuulub 19. sajandi graafika tippu. Ensorit lummasid vastupidavad vaskplaadid, trükivärvid ja võimalus teha erinevaid tõmmiseid. Kunstniku loomingu püsitegelased deemonid ja viirastused, Kristus ja Saatan, inglid ja Surm, inimlikud pahed ja idülliline loodus tundsid end hästi nii lõuendil kui paberil. Jules de Bruycker (1870–1945) pidas graafikat ainsaks väljendusvahendiks, õppis põhjalikult tundma selle võimalusi ja kasutas neid meisterlikult suuremõõtmelistes ofortides. Ühtlasi sai temast armastatud kodulinna Genti inimeste ja olustiku tõlgendaja, keda paelus kõige enam töölisklassi ja vaeste eluolu. Kahe kunstniku loomingulisest pärandist eksponeeritakse üle 120 maali, joonistuse ja graafilise lehe. Näituse kuraator: Tiina Abel
	Pavel Filonov. Vene avangard ja järgnenu 10. juuni – 18. september 2011, Kumu kunstimuuseumi suur saal Näitus keskendub 20. sajandi esimese poole vene avangardkunsti ühe omapärasema meistri Pavel Filonovi (1882/1883–1941) loomingule, käsitledes seda laiemas kontekstis – lisaks Filonovi teostele eksponeeritakse nii vene avangardi teiste suundade esindajate töid kui ka näiteid sotsrealismist, mis muutus alates 1930. aastatest Nõukogude Liidu ametlikuks kunstikaanoniks. Väljapanek valmib koostöös Riikliku Vene Muuseumiga, mille kogudest Kumus eksponeeritakse 56 teost: neist 25 Filonovi teost, 23 vene avangardi esindavat tööd ja 8 sotsrealistlikku suurmaali. Näitusega kaasneb kataloog tekstidega eesti, vene ja inglise keeles. Kunstnik ja kunstiteoreetik, analüütilise kunsti süsteemi looja Pavel Filonov on võrreldav vene avangardi võtmekujude Vassili Kandinsky ja Kazimir Malevitšiga. Tema ainulaadsus vene avangardkunstis seisneb Akadeemia pärandi ja uue kunstikeele sünteesis. Filonovi kunstimeetod ei näinud ette esemelise maailma kujutamisest loobumist abstraktse kunsti kasuks: ta uuris nähtamatuid protsesse nähtavate asjade sees, püüdes näidata vaatajatele elava mateeria struktuuri.
	gateways. Kunst ja võrgustunud kultuur 13. mai – 25. september 2011, Kumu kunstimuuseumi 5. korrus Näitus "gateways. Kunst ja võrgustunud kultuur" tutvustab kunstnikke, kelle looming käsitleb muutunud tingimusi maailmas, mis on kasvaval määral meedia poolt vahendatud ning kus internetiühendus on laienenud kõigile eluvaldkondadele. Võrgutehnoloogiad on viinud põhjapanevate majanduslike ja sotsiaalsete muutusteni ühiskonnas. Tänapäeva ühiskonda kujundab internetikultuur, millel on potentsiaal luua kogukondi ja ruume. Kaasaegse võrgustunud ühiskonna tooniandvad jooned on mobiilsus ja ühendatus, infoajastu domineerivad abivahendid on sülearvuti ja nutitelefon. Nad pakuvad igal ajal ja kõikjal ligipääsu üleilmastunud digitaalsele andme- ja infovõrgustikule, mis katab meie tegelikkust otsekui teine nahk ning mõjutab seda, kuidas tajume meid reaalselt ümbritsevaid asju. Mobiilne tehnoloogia teeb GPSi, RFID ja teiste geoinfosüsteemide abil võimalikuks tegeliku ruumi ja virtuaalse ruumi ajalise kattumise. Infootsing toimub otse kohapeal – teavet saadakse täpse geograafilise asukoha, lähedusse jäävate tarbimisvõimaluste või toodete endi kohta. Mobiiltelefonide kõrval on internet kujunenud üheks tähtsamaks osaluslikuks massiteabevahendiks. Arvutimängud, Second Life või võrguportaalid nagu Facebook pakuvad võimaluse ülemaailmseks infovahetuseks ja globaalseks võrgustumiseks. Näitus esitleb teoseid, mis tegelevad kommunikatsiooni ja võrgustumise teemaga, arutledes globaalses võrgukultuuris toimunud ühiskondlike muudatuste üle, mille on esile kutsunud digitaalne meedia. Kuidas me käsitleme suurenevat võrgustumist? Kuidas saame ära kasutada globaalsete võrgustike võimalusi? Kuidas me neis toimime? Näituse kuraator: Sabine Himmelsbach
	Urmas Ploomipuu valge maja 13. aprill – 23. oktoober 2011, Kumu kunstimuuseumi 4. korrus, A-tiib, graafikakabinet Urmas Ploomipuu (1942–1990) tegutses valdavalt graafikuna, olles ühtlasi 1970. aastate popi-laine üks šikimaid esindajaid. Ploomipuu isikunäitusel esitletakse tema graafikat ning neljast õlimaalist, mõnest guašist ja akvarellist koosnevat väiksearvulist maaliloomingut, millele ei ole seni eraldi tähelepanu pööratud. Näitus "Urmas Ploomipuu valge maja" on viimase üheksateistkümne aasta jooksul kolmas retrospektiivne väljapanek kunstniku loomingust, kellel eluajal polnud ühtegi isikunäitust ning kelle teoste suhteliselt väike koguarv on taganud talle küll viitelises mahus tähelepanu eesti 1970. aastate graafika ja 1980. aastate maalikunsti retsensioonides, nagu ka koha hilisematel ülevaatenäitustel, kuid kelle terviklik looming on seni kokku võtmata jäänud. Tema matemaatiliselt ülitäpseid ja geomeetriliselt korrastatud vaikelusid võib lisaks nende eripärale kohalikus hüperrealismis, kuhu kunstnik kitsamalt liigitub, vaadata ka kui elegantseid sissekandeid kohaliku kontseptuaalse maalikunsti vägagi kitsasse lahtrisse. Näituse kuraator: Tõnis Saadoja
	Üksi linnas. Ludmilla Siim ja Jüri Palm 29. aprill – 28. august 2011, Kumu kunstimuuseumi 4. korrus, B-tiib Näitusel asetuvad omavahel dialoogi kaks Eesti 20. sajandi teise poole omanäolisemat linnamaalijat, kelle 1970.–1980. aastate looming kõneleb urbanistliku keskkonna erinevatest tajumisviisidest. Kuigi Ludmilla Siim (1938) ja Jüri Palm (1937–2002) kuuluvad sünniaastatelt samasse popkunstist ja hüperrealismist mõjutatud kunstnikepõlvkonda, võib öelda, et kumbki on oma suhtes linliku miljööga jõuliselt isikupärane – üksi linnas. Ludmilla Siimu linn on helge modernistlik city – mitte niivõrd seitsmekümnendate alles kerkiv Tallinn, kuivõrd selle tulevikumudel. See on linnaruumi kõige kaasaegsemate lõikude – esimeste klaasiste kõrghoonete ja uusrajoonides elavate noorte linlaste – Tallinn. Jüri Palmi linn on kujuteldav öine metropol, mille elanikud meenutavad kangelasi toonastest lääne filmidest – tsiklitel läbi prahihunnikute kihutavad motoantroposed, teksaülikondades gängsterid, erkpunaste huultega naisvambid ja üksildased kaabudes flanöörid. Nii Siim kui Palm toovad vaatajani artistlikke metropole, millel pole kunstnikke toona reaalselt ümbritsenud linnaga suuremat pistmist – näiteks võib siit leida eesti kunsti esimesi urbanistlikke kaleidoskoope, suurlinnavertiigot, metropolierootikat ja linnaelu kiirusele viitavat liialdatud perspektiivi. Näituse kuraatorid: Liisa Kaljula ja Eha Komissarov Kataloogi kujundus: Tuuli Aule
	Valguse värvid Valguse motiiv maailmasõdade vahelises eesti kunstis 04.02. – 05.06.2011, Kumu kunstimuuseumi 3. korrus, B-tiib Klassikalise maalikunstniku loominguline elu tiirleb valguse ja värvi ümber. Enne seda, kui kunstnikud hakkasid (kunstlikku) valgust kasutama kunstiteose osana, olid nad juba sajandeid tegelenud valguse kujutamisega. Avastati, et valguspeegeldustega täidetud loodus on tulvil visuaalset sära ja meeleolusid. Impressionistid, kelle loomingulisteks mõttekaaslasteks võib lugeda ka eesti kunstnikud Adamson-Ericu, Aleksander Vardi, Villem Ormissoni, Konstantin Süvalo ja Paul Burmani, suutsid imetlusväärse usutavusega uurida päikesevalgusega ülekallatud ruumi, näha selles õhu ja värvide võbelust. Teiste jaoks kujunes valgusest oluline pildiainese lavastamise abivahend. Valgus tõstab olulisima esile, kujundab objektide hierarhia. Dramaatiline valgus võib, kuigi ei pruugi – kõik oleneb maalilavastuse žanrist – viia tee nähtava reaalsuse taga peituvasse tähenduste maailma. Just "Pallase" kunstikoolis õppinud poeetilised realistid Kaarel Liimand, Andrus Johani jt tunduvad omavat valguse abil jutustamise soont. Valguse kujutajate kõrval on neidki, kes lahutavad valguse algosadeks ja tegelevad ainult värviga. Karl Pärsimäe, Jaan Grünbergi ja Kristjan Tederi värvikasutus on muutunud sõdadevahelise eesti kunsti legendiks, 1930. aastate lõpul "Pallase" lõpetanud Endel Kõks ja Lepo Mikko innustusid taas puhtast värvipinnast. Lõpuks on maailmasõdade vahelisel ajal loodud kunstis ka oma metafüüsikud, kelle tõlgenduses põimub inimesest väljapoole jääv valgus sisemise valgusega. Nikolai Kummitsa "küünlavalguspiltides", aga üllataval kombel ka 1930. aastate naisgraafikute mustvalgetel lehtedel kannab valgus spirituaalset laengut. Näituse kuraator: Tiina Abel Näituse kujundaja: Inga Heamägi Näitusegraafika: Tuuli Aule
	Mapping. Ljubljana Graafikabiennaali hitid Tallinna XV Graafikatriennaal 02.01-17.04.2011, Kumu kunstimuuseumi IV korrus, B-tiib 20. jaanuaril avatava Tallinna XV Graafikatriennaali, Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi kuuluva kunstisündmuse avalöögina on alates 2. jaanuarist Kumus võimalik näha pikkade traditsioonidega maineka Ljubljana Graafikabiennaali hitt-töid triennaali satelliitnäitusel "Mapping". Ljubljana Graafikabiennaal toimus esmakordselt 1955.aastal ning on maailma vanim tänaseni regulaarselt toimuv graafika suurnäitus. Ljubljana näitusest on aastate jooksul osa võtnud ligi 5000 kunstnikku kaheksakümnest eri riigist, sealhulgas ka eestlased, kes Nõukogude Liidu ajal biennaalist salaja osa võtsid. Biennaalil on osalenud Jüri Arrak, Raul Meel, Concordia Klar, Ado Lill, Liina Siib, Urmas Viik jpt., erinevaid preemiaid on pälvinud Evald Okas, Vive Tolli, Vello Vinn, Mare Vint, Leonhard Lapin, Vladimir Makarenko, Kaisa Puustak, Marko Laimre. "Mapping" toobki lisaks nimekatele lääne kunstnikele Kumus rahva ette ka Eha Komissarovi koostatud valiku biennaalil osalenud eestlaste töödest. Tõeliste maailma kunsti suurnimedena tuleks aga ära mainida Pablo Picasso, Damien Hirst, Robert Rauschenberg, Richard Hamilton, Jean Arp, Viktor Vasarely, kellest igaüks on leidnud oma koha pea kõigis olulisemates 20. sajandi kunstiajaloo käsitlustes. Näituse kuraator: Lilijana Stepancic Näituse kokkupanekul osalesid: Eha Komissarov ja Breda Škrjanec Näituse kujundaja: Liina Siib
	Tallinna XV Graafikatriennaal. Armastuse, mitte raha pärast 21.01. – 8.05. 2011, Kumu kunstimuuseumi suur saal "Armastuse, mitte raha pärast" vaatleb tänapäeva graafikat laiemas kaasaegse kunsti loomise ja suundumuste kontekstis. Inglise keeles kirjeldab aforism for love not money igasugust tegevust, mida tehakse kire ja armastuse pärast asja vastu, mis pole rahas hinnatav. Armastuse antipoodina tegutseb triennaalil raha. Raha osutus väga populaarseks teemaks, mida eri maade kunstnikud uurivad, ümbritsevad kire- ja kulutamishasardiga või mõistavad filosoofiliselt hukka. Näitusest võtab osa kuraatorite poolt välja valitud 46 kunstnikku, kellega liitub tiheda konkursi läbinud 63 kunstnikku. Triennaalil on esindatud 35 maa kunstnikud, nende hulgas on väga nimekaid rahvusvahelisi kõrgkategooria kunstnikke. Traditsiooniliselt pöörab triennaal tähelepanu Baltimaade kunstile, säilitades oma Leedu, Läti ja Eesti kunstnikkonna osaluse kaudu triennaali algset identiteeti. Triennaal on avatud kaasaegse kunsti kõige uuematele suundumustele, kaasab videot, performance’it, fotot ja erinevaid trükimeediume. "Armastuse, mitte raha pärast" jaguneb alateemadeks, mis armastuse keerulist struktuuri avades käsitlevad erinevaid armastuse ja rahaga seotud märksõnu nagu igatsus, sõltuvus, pühendumine, perekond, armastus, religioon, poliitika, kaup, fetiš, seks. Triennaali kuraatorid: Simon Rees (Leedu), Eve Kask ja Eha Komissarov Näituse kujunduse autorid: Ralf Lõoke ja Neeme Külm Graafilised disainerid: Jan Tomson ja Indrek Sirkel
	Tallinna XV Graafikatriennaal. Armastuse, mitte raha pärast 21.01 – 8.05.2011, Kumu kunstimuuseumi V korrus "Armastuse, mitte raha pärast" vaatleb tänapäeva graafikat laiemas kaasaegse kunsti loomise ja suundumuste kontekstis. Inglise keeles kirjeldab aforism for love not money igasugust tegevust, mida tehakse kire ja armastuse pärast asja vastu, mis pole rahas hinnatav. Armastuse antipoodina tegutseb triennaalil raha. Raha osutus väga populaarseks teemaks, mida eri maade kunstnikud uurivad, ümbritsevad kire- ja kulutamishasardiga või mõistavad filosoofiliselt hukka. Näitusest võtab osa kuraatorite poolt välja valitud 46 kunstnikku, kellega liitub tiheda konkursi läbinud 63 kunstnikku. Triennaalil on esindatud 35 maa kunstnikud, nende hulgas on väga nimekaid rahvusvahelisi kõrgkategooria kunstnikke. Traditsiooniliselt pöörab triennaal tähelepanu Baltimaade kunstile, säilitades oma Leedu, Läti ja Eesti kunstnikkonna osaluse kaudu triennaali algset identiteeti. Triennaal on avatud kaasaegse kunsti kõige uuematele suundumustele, kaasab videot, performance’it, fotot ja erinevaid trükimeediume. "Armastuse, mitte raha pärast" jaguneb alateemadeks, mis armastuse keerulist struktuuri avades käsitlevad erinevaid armastuse ja rahaga seotud märksõnu nagu igatsus, sõltuvus, pühendumine, perekond, armastus, religioon, poliitika, kaup, fetiš, seks. Triennaali kuraatorid: Simon Rees (Leedu), Eve Kask ja Eha Komissarov Näituse kujunduse autorid: Ralf Lõoke ja Neeme Külm Graafilised disainerid: Jan Tomson ja Indrek Sirkel
	Kaarel Kurismaa looming Tallinna PÖFF-i kinodes 24.11.–05.12.2010 Kumu kunstimuuseum, Sõprus, Artis, Solaris, Coca-Cola Plaza, Kosmos, Kinomaja ja Von Krahli teater Kumu kunstimuuseum korraldab Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivali põhiprogrammi ajal kunstnik Kaarel Kurismaa teoste väljapaneku. Mitut meelt korraga haaravad kunstiobjektid ja videoprojektsioonid seatakse üles Tallinna peamistesse linastuspaikadesse: Kumu, Sõprus, Artis, Solaris, Coca-Cola Plaza, Kosmos, Kinomaja ja Von Krahli teater. Eesti kineetilise kunsti silmapaistvaima esindajana on Kaarel Kurismaa looming ainulaadne ning vaimukas. Kunstnik kasutab oma kunsti loomisel erisuguseid materjale ning valmisesemeid, mis on lavastusliku lähenemisega seatud teravmeelseks ja esteetiliselt nauditavaks tervikuks. Teoseid ühendab läbiva joonena mängulisus, absurdimaigulisus ja iroonia. 14. Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivalil väljapandud teosed pärinevad ajavahemikust 1973–2010 ning neis on kunstnikule omaselt ühendatud heli, vormi ja liikumise kooskõla. Väljapaneku kujundas: Mari Kurismaa
	Sirje Runge. Suur armastus 30.10.2010-02.01.2011, Kumu kunstimuuseumi V korruse nurgasaalis 2003. aastal valminud maali eksponeeritakse Kumus esmakordselt, varem on meie kunstipublikul olnud võimalus teost näha 2004. aasta talvel Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos. Sirje Runge on ise öelnud: "See maal on minu armastusavaldus maailmale", ning ei midagi vähemat kui "suur" ei saa tõepoolest öelda armastuse kohta, mis rullub vaataja ette lahti kümnemeetrise hõbetatud maalina, tervet lõuendirulli hõlmava materjali- ning faktuuritundliku minimalistliku suurvormina. Minimalistlikule kunstile omaselt sünnib ka see teos tegelikult kohtumisel vaatajaga, olles igal ajahetkel sõltuvalt valgusest ja vaatamisrakursist täiesti erinev, ainukordne. Selle maali vaatamine saab olla eelkõige protsess, väga isiklik kohtumine "Suure Armastusega".
	Kõik saab korda 28.10.2010-02.01.2011, Kumu kunstimuuseumi kaasaegse kunsti galeriis Näitusel "Kõik saab korda" on väljas kaheksa videoinstallatsiooni seitsmelt autorilt, kelle hulgas on nii klassikaprooviga rahvusvahelisi superstaare, tõusvaid tähti kui ka kohalikke tuntud nimesid. Väljapanek annab ülevaate klassikalise videokunsti parimatest stiilinäidetest, tehes seda läbi temaatilise fookuse. Näitusepealkiri on laenatud noore hollandi kunstniku Guido van der Werve teosest ning eksponeeritud videote ühisosaks on tõukumine piirsituatsioonist, enese proovilepanek, katse sõnastada teadvuse ja alateadvuse hirmutavamaid soppe. Kokkuvõtteks lubab näitus küll mõtlikku, ent siiski helget koondpilti ning võimsaid visuaalseid ja emotsionaalseid elamusi pakkuvat tervikut. Näituse kuraator: Maria-Kristiina Soomre Näituse kujundaja: Berit Teeäär
	Väliseesti foto 8.10 – 19.12.2010, Kumu kunstimuuseumi IV korrus B-tiivas^&mbsp; Näitus tutvustab 1944. aastal Eestist lahkunud või juba võõrsil sündinud fotograafide loomingut ning valikut väliseesti fotoarhiividest. Kümnekonna fotograafi seas on nii Eestis varem tuntud kui ka seni tundmatuid nimesid. Näituse koostajad: Eha Komissarov ja Ellu Maar Näituse kujundaja: Liina Siib
	John Constable. Victoria & Alberti muuseumi kogudest 24.09.2010 – 23.01.2011, Kumu kunstimuuseumi III korruse B-tiivas Väljapanek pakub unikaalse sissevaate Inglise maastikumaali tähe John Constable'i (1776–1837) tööprotsessi, kaardistab kunstniku ajaloolist ja kestvat mõjujõudu ning tänaseni püsivat autoriteeti. Näituse põhirõhk on John Constable'i sundimatult ja temperamentselt maalitud õlivisanditel, mida kunstiajaloolased hindavad isegi kõrgemalt kui tema lõpuni viimistletud suureformaadilisi õlimaale. Constable maalis otse natuurist koduse Inglismaa küla- ja maastikuvaateid, püüdes tabada hetke kordumatust. Tema hoogsad ja väljendusrikkad õlivisandid annavad suurepäraselt edasi vahetuid loodusmuljeid. Loomulikkust ja tõelähedust taotleva maalilaadiga vastandus Constable ajastu domineerivale, dramatismi ja fantaasiat väärtustavale romantilisele kunstikäsitlusele. Näituse koordinaator: Ragne Nukk
	Eesti kunst paguluses 3.09.2010 – 2.01.2011, Kumu kunstimuuseumi suur saal Näitus "Eesti kunst paguluses" toob publikuni ligi 250 kaasmaalaste poolt võõrsil loodud kunstiteost. Suurt osa näitusele koondatud töödest saab Eestis näha esmakordselt, sest enamik neist kuulub erakogudesse Rootsis, Kanadas ja USA-s ning satub publiku ette haruharva. Teise maailmasõja lõpuks oli kodumaalt põgenikena lahkunud üle 70 000 inimese ning Eesti kultuurikoldeid tekkis üle maailma. 1950. aastate alguseks kujunes välja kolm põhilist pagulaskultuuri keskust: Stockholm, Toronto ja New York. Kumu väljapanek toob vaatajani ulatusliku ülevaate viiekümne aasta jooksul, aastail 1944–1991, võõrsil loodud eesti kunsti. Näituse kuraatorid: Kersti Koll (Eesti Kunstimuuseum), Tiiu Talvistu (Tartu Kunstimuuseum) ja Reet Mark (Tartu Kunstimuuseum) Näituse kujundaja: Tiit Jürna
	Metafüüsilised maastikuvaated 1970. ja 1980. aastate eesti graafikas 29.06– 5.12. 2010, Kumu kunstimuuseumi IV korruse graafikakabinetis Väljapaneku eesmärk on tuua esile metafüüsilised maastikuvaated kui omaette nähtus 1970.–1980. aastate eesti graafikas. Metafüüsiline efekt sünnib (inim)tühja, üleliigsetest detailidest ja tegevusest puhastatud pildiruumi kaudu, mis tekitab erilise psühholoogilise, kummaliselt ja sugestiivselt, mõjuva tunde. Maastikuvaadete rohkuse kõnealuse perioodi kunstis põhjustas 1970. aastatel suurenenud huvi keskkonnateema vastu, mida võimaldas uuel tasandil teostada samal ajal esile tõusnud hüperrealismi meetod (Edward Hopper). Lisaks mängis olulist rolli suhestumine ajaloolise kunstipärandiga (Giorgio de Chirico metafüüsilised linnamaastikud) ja selle mitmeplaaniline tõlgendamine. Näituse koostaja: Elnara Taidre
	Neoimpressionismi jälgedes. Mägi ja Finch 11.06.–12.09.2010, Kumu kunstimuuseumi III korruse B-tiivas Värvist rõkkav väljapanek pakub üllatusi ja võrdlusainet: eksponeeritud on nii rahvusvaheliste maalikuulsuste (Paul Signac, Henri-Edmond Cross, Maurice Denis, Maximilian Luce, Paul Sérusier, Louis Valtat, Verner Thomé) kui ka kodumaiste maalijate (Konrad Mägi, Villem Ormisson, Herbert Lukk, Konstantin Süvalo) teoseid. Kõiki neid kunstnikke seob kiindumus värvitäppi, igatsus värviharmoonia ja tasakaalustatud pildipinna järele. 19. sajandi impressionistid olid vabastanud värvi ja leidnud võimaluse spontaanse maalimisviisi abil jäädvustada põgusat ja mööduvat. Sajandi lõpul esile kerkinud noored kunstnikud eesotsas Georges Seurat ja Paul Signaciga püüdsid eelkäijate kogemusele toetudes loodusmuljeid korrastada, kasutades seejuures uusimaid nägemise ja optika vallas tehtud teaduslikke uurimusi. Usuti, et pildi emotsionaalne sisu on väljendatav värvi, tooni ja joone rangelt mõõdetud suhte abil. Lõuend asendas neoimpressionistide loomingus silma võrkkesta, millel värvilaigukesed nägemismuljeks vormiti. Neoimpressionistide peamine tööriist – värvipunkt – inspireeris mõisted puäntillism (point – pr k punkt) ja divisionism (diviser – pr k jaotama). Näituse kuraator: Tiina Abel Kuraatori abi: Liisa Kaljula Näituse kujundaja: Inga Heamägi
	Maa ja vee kahekõne. Eero Hiironeni skulptuurid 21.05.–05.09.2010, Kumu kunstimuuseumi sisehoovis Soome arhitekti Pekka Vapaavuori projekteeritud Kumu hoone arhitektuur ja Eero Hiironeni skulptuurilooming toetuvad sarnastele loomingulistele ideaalidele. Neid ühendab 20. sajandi modernistlik traditsioon ja meie põhjanaabrite ehitus-, rakendus- ja vabasid kunste iseloomustav eriliselt ehe loodusmaterjali tunnetus. Professor Eero Hiironen (s 1938) läheb Soome kunstiajalukku läbi aegade ühe kõige produktiivsema skulptorina, kes on arvukatel näitustel osalenud kokku 500 tööga ning on 40 monumendi autor. Väljapanek "Maa ja vee kahekõne" Kumu sisehoovis annab meeldejääva ülevaate Hiironeni mitmesuguses mõõtkavas ja erinevates tehnikates valminud loomingust, lisaks eksponeeritakse Kumu vestibüülis Hiironeni 1960.–1970. aastate op-stiilist lähtuvaid assamblaaže peeglitega. Näituse kuraator: Eha Komissarov
	Muutuv maalikunst 14.05.– 10.10. 2010, Kumu kunstimuuseumi kaasaegse kunsti galeriis Näitus lähtub asjaolust, et maalikunst on Eestis jätkuvalt populaarne meedium: maalimisega tegelevad nii professionaalid, autsaiderid kui ka kunstisõbrad ning seda maalitulva ei reguleeri mingid normid, kuna erinevad subkultuurid viljelevad isiklikke maalikoode. Nende kõrval tegutsevad galeriid on suutnud viimase kümne aasta jooksul käivitada ulatusliku ilusa, kommertsiaalsel baasil toimiva maalikunsti tootmise, kuid galeriiniši domineerimisest Eesti maalikunstis siiski veel rääkida ei saa. Maali on meil seega palju, maalist räägitakse palju ning aeg-ajalt tekib vajadus kokkuvõtete tegemise järele. "Muutuv maalikunst" esineb publikut teavitavas rollis ja rõhuasetus langeb nüüdismaali võimaluste tutvustamisele. Näituse kuraator: Eha Komissarov Näituse kujundaja: Urmas Muru
	Čiurlionis ja tema aeg leedu kunstis 30.04 – 8. 08.2010, Kumu kunstimuuseumi suur saal Näitus annab ülevaate leedu kunsti suurkuju Mikalojus Konstantinas Čiurlionise (1875–1911) loomingust, teosed pärinevad M. K. Čiurlionise Riiklikust Kunstimuuseumist Kaunases. Tegu on esmakordse ulatusliku Čiurlionise loomingu ülevaatega Eestis – paari tema originaali eksponeeriti küll Eesti Kunstimuuseumis 1983. aastal toimunud Leedu maaliklassika näitusel, ent sedapuhku on temalt väljas 55 teost. Originaalset kunstnikku-sümbolisti eristab see, et ta oli ühtaegu ka silmapaistev helilooja, kelle muusikaline mõte kajab vastu tema fantaasiarikkas kujutavas kunstis. Näituse kuraator: Mai Levin Näituse kujundaja: Mari Kurismaa
	Nõukogude naine eesti kunstis 8.04 – 26.09.2010, Kumu kunstimuuseumi IV korruse B-tiivas Näitus toob vaatajate ette põnevad leiud ja juba tuntud teosed varasest nõukogude eesti kunstist, keskendudes tollases ideoloogias ja kultuuris olulist rolli mänginud uut tüüpi naisekujule. Näituse kuraatorid: Katrin Kivimaa (Eesti Kunstiakadeemia) ja Kädi Talvoja (Eesti Kunstimuuseum) Näituse kujundaja: Eva-Maria Gramakovski
	Räägime rahvuslusest! Ideoloogia ja identiteedi vahel 5.02.– 25.04.2010, Kumu kunstimuuseumi V korrus Rahvusküsimuste temaatika aktuaalsust on raske üle hinnata. Kohalikus Eesti kultuuriruumis on viimastel aastatel üheks enim vastasseisu, viha ja vägivalda põhjustanud sündmuseks afäärid erinevaid ajalookäsitlusi põlistavate monumentide ümber. Euroopast ja maailmast kuuleme pidevalt illegaalsetest immigrantidest, Schengeni viisaruumist, aga ka paremäärmuslikust liikumisest ning rassistlikel põhjustel neonatside poolt toime pandud kuritegudest. Kes võib Eestis ja Euroopas elada ja millistel tingimustel? Kellel on õigus siinse elu asjades kaasa rääkida? Kes võib nõuda poliitilisi õigusi ja kes peab leppima lihtsalt võimalusega teenida ja tarbida? Näitus "Räägime rahvuslusest! Ideoloogia ja identiteedi vahel" julgeb kahelda esmapilgul loomulikus ning kutsub üles uuesti läbi mõtlema kollektiivse eneseteadvuse mehhanisme kaasaegse maailma kontekstis. Näituse kuraator: Rael Artel
	Anton Starkopf. Eesti skulptuurilegend Sarjast "Modernismiaja klassikud" 22.01.– 30.05.2010, Kumu kunstimuuseumi III korruse B-tiivas Anton Starkopfi (1889–1966) looming on oluliselt mõjutanud modernistliku skulptuuri arengut 1920.–1930. aastate Eestis. Starkopf tõi eesti skulptuuri uuenduslikke ainevaldkondi ja saksa ekspressionismist mõjutatud figuurikäsitluse ning oli Eesti esimese rahvusliku kunstikooli "Pallas" üks asutajaid 1919. aastal. Starkopfi teened sõjaeelse rahvusliku kunstnikepõlvkonna kasvatamisel on erakordselt suured. Näituse kuraator: Ahti Seppet Näituse koordinaator: Juta Kivimäe
	POPkunst Forever! 27.11.2009 – 11.04.2010, Kumu kunstimuuseumi suur saal Näitus "POPkunst Forever!" annab ülevaate Eesti popkunsti algusaastatest. Näitusele on kogutud töid ja muud informatiivset materjali nii muuseumi- kui erakogudest alates aastast 1966. 1969. aasta detsembrikuus toimus Tallinnas kohvikus Pegasus, tolleaegse noore intelligentsi kogunemiskohas, näitus, mille plakatil oli Leonhard Lapin kujutanud Campbelli supipurki à la Warhol. Näituse nimi – "SOUP 69" – ja näituse eestvedajad Leonhard Lapin, Ando Keskküla ja Andres Tolts said popkunsti märgiks ja sünonüümiks aastateks. Näituse kuraator: Sirje Helme Näituse kujundaja: Andres Tolts
	Normandia maalijad 16.10.2009 – 10.01.2010, Kumu kunstimuuseum, 3. korrus, B-tiib Loe näituse kohta lähemalt Kumu kunstimuuseumi kodulehelt.
	Harro! Soome popkunsti klassik 2.10.2009 – 28.03.2010, Kumu kunstimuuseumi IV korruse B-tiivas Näitus tutvustab Turu kunstniku Harro Koskineni (s 1945) popiperioodi loomingut. Harro oli üks 1960.–1970. aastate Soome vaimukamaid ja teravapilgulisemaid kunstnikke, kelle teosed tekitasid alalhoidlikus publikus ja võimuesindajates aktiivset vastuseisu. Harro kriitika väikekodanliku elulaadi vastu ärgitas tsensuuri ning kutsus esile hukkamõistu. Näituse kuraator: Mia Haltia (Turu Kunstimuuseum)
	I love Malmö 11.09.2009 – 17.01.2010, Kumu kunstimuuseumi kaasaegse kunsti galeriis Näitus "I Love Malmö"on koostatud Malmö kunstimuuseumi kollektsiooni põhjal ning on osa muuseumidevahelisest koostööprojektist ”Museums in Motion”. Kumu kunstimuuseumi kuraatorid Maria-Kristiina Soomre ja Eha Komissarov on Malmö kogudest valinud näitusele ligi 80 teost, mis tutvustavad siinsele publikule klassikuid nagu August Strindberg, Anders Zorn ja Carl Fredrik Hill, annavad võimaluse kohtuda rahvusvaheliste suurnimedega nagu Joseph Beuys, Andy Warhol, Nan Goldin ja Wolfgang Tillmans ning Põhjamaade kaasaegse kunsti olulisemate tegijatega nagu Öyvind Fahlström, Esko Männikkö, Gardar Eide Einarsson, Elmgreen & Dragset, Elina Brotherus, Olafur Eliasson, Annika von Hausswolff, Lars Siltberg, Superflex jpt. Seega annab näitus võimaluse tutvuda näidetega Põhjamaade kunstist üsna erinevatest ajalõikudest, näituse kesktelje moodustab aga eelkõige nn ”Põhjamaade imena” tuntud kunstiplahvatus 1990. aastatest. Eesti publikule annab see olulise õppetunni Põhjamaade kaasaegse kunsti olulisematest teemadest ja suundumustest. Malmö kunstimuuseumi kollektsioon on Skandinaavia kontekstis märkimisväärne, neile kuulub üks ulatuslikumaid Põhjamaade nüüdiskunsti valikuid, ent ka suurepäraseid näiteid selle regiooni varasemast kunstist. Ometi puudub Malmö kunstimuuseumil esinduslik hoone, milles oma kollektsiooni seda väärivas mahus eksponeerida, mistõttu on muuseum Euroopa kunstikaardil kohati varju jäänud. Näituse kuraatorid: Eha Komissarov ja Maria-Kristiina Soomre Näituse kujundajad: Ralf Lõoke ja Neeme Külm Näituse graafiline kujundus: Jaanus Samma
	Ülo Õun. Kunstnik katkeval avastusrajal 19.06 – 01.11.2009, Kumu kunstimuuseumi suur saal Ülo Õuna (1940–1988) looming tundub veel praegugi eesti kunstis väga erandlik. Ta on mõjutanud tervet põlvkonda eesti kujureid, ehkki pole kunagi töötanud õppejõuna. Ülo Õun tõi eesti kunstinäituste õhkkonda lõbusat elevust, kirgi ja hämmingut, mida keegi eales ei oleks osanud siduda ajastu kiiresti muutuvas kunstielus kõige igavamaks kunstiliigiks tembeldatud skulptuuriga. Temaga tuli eesti 1970. aastate skulptuuri midagi olemuslikult uut: sõbralik grotesk, mis väljendus nii skulptori loodud portreedes kui ka figuraalses vabaloomingus. Üllatav oli ka kaudselt Alberto Giacometti hilisloomingut meenutav vaba modelleering. Näituse kuraator: Juta Kivimäe Näituse kujundaja: Isabel Aaso-Zahradnikova Näituse graafiline kujundus: Tuuli Aule
	Eduard Wiiralti pärand – Eesti Komitee kingitus 17.04 – 04.10.2009, Kumu kunstimuuseum, 3. korrus, B-tiib Loe näituse kohta lähemalt Kumu kunstimuuseumi kodulehelt.
	Läheb raskemaks. Mindaugas Navakas 17.05. – 27.09.2009, Kumu kunstimuuseum, Sisehoov Loe näituse kohta lähemalt Kumu kunstimuuseumi kodulehelt.
	Me näeme teid. Foksal Galerii tegevus 1966–1989 29.05 – 20.09.2009, Kumu kunstimuuseumi IV korruse B-tiivas Näitus keskendub omas ajas unikaalse Foksal Galerii rollile avangardkunsti eksponeerija ja tutvustajana sotsialistlikus Poolas. Sulaajast peale suhtuti avangardkunsti Poolas leplikult ning Foksal Galeriist sai alates selle loomisest 1966. aastal avangardi üks olulisemaid eestkõnelejaid. Galerii tegutseb tänaseni, korraldades regulaarselt näitusi, lisaks on sel mahukas arhiiv, mis koondab dokumente Foksali tegevusest läbi aegade. Näituse kuraator: Karolina Labowicz-Dymanus (Foksal Galerii) Näituse kujundaja: Jaanus Samma
	Asjade seis 16.05 – 23.08.2009, Kumu kunstimuuseumi V korrus Näitus "Asjade seis" Kumu kunstimuuseumi kaasaegse kunsti galeriis koondab tähelepanuväärsemaid kunstnikupositsioone Eesti kaasaegsest kunstist ja selle lähisfäärist. Meie ümber lokkab kriis, riik kompab oma reaalse eksistentsi piire, väärtusi hinnatakse ümber, rakendatakse radikaalseid meetmeid, ressursse kärbitakse ja makse tõstetakse – miski ei ole enam endine. Näituse kuraatorid: Eha Komissarov ja Maria-Kristiina Soomre
	Quilting Sessions. Paul McCarthy ja Benjamin Weissmani joonistused 16.05 – 23.08.2009, Kumu kunstimuuseumi V korrus Näitus "Quilting Sessions" USA kaasaegse kunsti suurkujult Paul McCarthylt ja kunstnikutaustaga õudusjuttude kirjanikult Benjamin Weissmanilt hõlmab kahe kunstniku koostöös 1997–2008 loodud teoseid, mis on valminud vestluse käigus joonistusi üle laua edasi-tagasi ulatades ja täiendades. Pealkiri "Quilting Sessions", mille kohalikuks vasteks võiks pakkuda "Kohvilauajoonistused", viitab koostöö ebaametlikule taustale ning tänu improvisatsioonile ja kordustele võimalikuks saanud ühendusteele alateadvuse ja vaba väljenduse vahel. Näituse kuraatorid: Karin Seinsoth, Hauser & Wirth, Zürich-London ja Paul McCarthy, USA
	Autoportreed. Poosid ja diagnoosid 13.03–17.05. 2009, Kumu kunstimuuseumi IV korruse B-tiivas Näituse nullpunktiks on traditsiooniline kunstnikuportree pintsliga. Teised teemad tõukuvad esinduslikkuse soovist. Omaette alajaotus on sündinud töödest, mis lähtuvad sarnasuse ja korduvuse ideest. Kuigi Paul Burman ja Johannes Saal tundsid ehk suuremat huvi enese muutuvate seisundite ja meeleolude vastu haigusest tingitud kõrgendatud tundlikkuse tõttu, ei diagnoosi "maniakaalsus" ilmtingimata haigust või egohullust. Nii mõnelgi juhul väljendub see hoopis äärmuslikus tööpanuses ja ajas, mis kunstile ohverdatakse. Näituse kuraator: Kädi Talvoja Näituse kujundajad: Liisi Eelmaa ja Maret Kukkur
	Ars Fennica 2008. aasta kunstiauhinna kandidaatide näitus 1.03 – 26.04.2009, Kumu kunstimuuseumi V korrus Näitusel on väljas valik auhinnakandidaatide uuemast loomingust. Maria Duncker loob oma installatsioonidest Kumu viiendale korrusele ruumiteose, kus domineerivad looduslikud materjalid ja muinasjutulised karakterid. Tea Mäkipää väljendab poeetilistes, kohati traagilistes, kohati lausa humoorikates installatiivsetes seisukohavõttudes muret maakera saatuse pärast, keskendudes inimtegevuse jälgedele. Katrīna Neiburga videod tegelevad kaasaja ühiskonna ja elukorraldusega, ühendades isikliku ja sotsiaalse tasandi, ning kommenteerivad kunstieksperimentide kaudu muu hulgas naise rolli. Nelja välja pandud Mark Raidpere teost ei ole Eestis kuigivõrd eksponeeritud, seega võib laiemale kunstipublikule lubada üllatusi ka kodumaiselt kandidaadilt. Eksperimentaalkino taustaga kunstnik Seppo Renvallilt saab näha video- ja fotoinstallatsioone, mis keerlevad samuti isikliku ja sotsiaalse kokkupuutepunktide ümber.
	Floromaania. Lillemotiive renessansiajast tänapäevani 06.02.–30.05.2009, Kumu kunstimuuseumi suur saal Aastatuhandeid on lilled olnud armastatud kujutamisobjekt ja kaunistusmotiiv. Tänu värviilule ja hämmastavalt erinevale kujule on inimesele meeldinud lilli enda kõrval näha. Lilled saadavad inimest sünnist surmani ning kuuluvad paljude rituaalsete sündmuste – sünnipäevade, pulmade, rongkäikude, matuste – juurde. Lilledega kaunistatakse oma tuba, neid kasvatatakse aias ja triiphoonetes, tikitakse tarbeesemetele ja kootakse pitsidesse. Lillemotiivid on läbinud kõiki kunstiliike, haaranud erinevaid ajastuid ja kunstnikuisiksusi. Näitusel näeme lillemotiivide kunstilisi arendusi raidkividel, kahlitel, portselanil, metallist tarbeesemetel ja lehvikutel, tikandites ja pitsides, eelkõige aga maalikunstis. Lillemotiive on kujutatud erinevatel põhjustel ning nende tõlgendustes peegeldub ajastu vaim. Näituse kuraator: Tiina Abel Näituse kujundajad: Mari Kurismaa ja Mari Kaljuste
	Väike spektaakel. Lauri Astala videoinstallatsioonid 12.12.2008-15.02.2009, Kumu kunstimuuseumi V korrus Lauri Astala kunstilooming koosneb peaasjalikult skulptuuridest, videotest ja arvutipõhistest videoinstallatsioonidest, mis puudutavad teemasid nagu ruumi mõiste ja aistingud ning neid kujundavad ja raamistavad kultuurilised struktuurid. Käesoleval näitusel esitleb Astala kolme videoinstallatsiooni: "Vaatamisest", "Väike näitemäng pildi näivusest" ja "Väike näitemäng helendusest". Neid kõiki iseloomustab suhete katkestamine traditsioonilisi kino ja black boxi keskkondi iseloomustavate vaatamisviisidega.
	Swedbanki kunstipreemia 2008 05.12.2008-15.02.2009, Kumu kunstimuuseumi V korrus Swedbanki kunstipreemia 2008 laureaadiks sai Miks Mitrevics Lätist. Žürii esinaine Iris Müller-Westermann: "Miks Mitrevics uurib väga vana küsimust: Kes me oleme ja kuidas me maailma tunnetame? Me tunnetame maailma oma tegusid ja kogemusi rekonstrueerides ja meelde jättes. Kuid Miks Mitrevics näitab ilma vähimagi irooniata, et mineviku rekonstrueerimine on võimatu katse." Näitusel on üleval Swedbanki kunstipreemia 2008 tööd viie riigi viielt kandidaadilt: Taavi Piibemann (Eesti), Miks Mitrevics (Läti), Kristina Inciūraitė (Leedu), Alexander Vaindorf (Rootsi), kunstnikeduo Igor Makarevich ja Elena Elagina (Venemaa).
	Elephant Bullet. Rahvusvaheline videokunstiprojekt 28.11.2008-01.02.2009, Kumu kunstimuuseumi A korpuse trepikojas „Elephant Bullet eostati Taani, Leedu ja Eesti kunstnike poolt Berliinis, täpsemalt ühes Prenzlauer Bergi linnaosa Vietnami restoranis. Aasta oli siis vist 2006. Tol õhtusöögil arutleti selle üle, kas tuleks tegeleda möödunud 15 aastaga või järgneva 15 aasta ja 1 sekundiga.” Mäletate ju seda Andy Warholi surematut lauset, kus ta annab igale inimesele teoreetilise võimaluse saada 15 minutiks kuulsaks. Elephantid on megalomaaniliselt tuletanud Warholi minutitega arveldavast hüpoteesist 15 pikka sisutihedat aastat. Kuulsatel kunstnikel on õigus loominguvabadusele ning videoskriiningutest koosnev ekspositsioon Kumu hästidisainitud modernistlikes trepikodades häälestab vaataja üllatusteks, mida toodavad ühiselt ettevõetud kunstimängud. Elephantide väljapanek hõlmab mõtisklusi kunstist ja kunstniku kohast, mis on eriti hea vaatenurk maailmas, kus kunstnikul polegi kohta. Sellest tõsiasjast johtub agressiivseid afekte, ilusaid koreograafilisi etteasteid, tähelepanekuid elust, esemetest ja inimestest.
	Tegelikkuse sabotaaž. Sürrealism Euroopa fotokunstis 1922-1947 31.10.2008-11.01.2009, Kumu kunstimuuseumi suur saal Centre Pompidou kogude põhjal koostatud näitus keskendub sürrealistlikule fotole aastatest 1922–1947, andes ajastu sürrealistlikku vaimu edasi mitte ainult prantsuse kunstnike loomingu kaudu, vaid näidates ka rahvusvahelisel areenil toimunut. Muu hulgas tutvustatakse läbinisti kunstiliste tööde kõrval ka kaasaegset reklaam- ja moefotot.
	Vabaduse utoopia. Noor kunst Tallinnas 10.10.2008 – 01.03.2009, Kumu kunstimuuseum, 4.korrus, B-tiib Loe näituse kohta lähemalt Kumu kunstimuuseumi kodulehelt.
	Grand Tour. Eesti kunstnikud Itaalias 26.09.2008 – 05.04.2009, Kumu kunstimuuseum, 3. korrus, B-tiib Loe näituse kohta lähemalt Kumu kunstimuuseumi kodulehelt.
	Fluxus East. Fluxuse võrgustikud Ida-Euroopas 5.09.2008-23.11.2008, Kumu kunstimusueumi V korrus Fluxus on 1960. aastatel rajatud mõjuvõimas rahvusvaheline "intermediaalne" – muusikat, tegevust, luulet, objekte ja sündmusi hõlmav – (anti-)kunstivõrgustik, mille keskused asusid Ameerika Ühendriikides, Lääne-Euroopas ja Jaapanis. Käesolev näitus on uurimus selle liikumise sidemetest ja mõjudest teisel pool raudset eesriiet. Millist vastukaja leidis Fluxus endise idabloki maades, millised kokkupuuted tekkisid Fluxuse kunstnike ja kohalike kunstnike vahel ning millised paralleelsed arengud leidsid aset? Näituse koostaja: Künstlerhaus Bethanien Näituse kujundaja: Andrea Pichl
	Eerik Haamer - kahel pool merd 11.07.2008-12.10.2008, Kumu kunstimuuseumi suur saal Eerik Haamer (1908–1994) on kunstnik, kelle tähtteosed – "Pime", "Noor ema", "Perekond vees" jt – on ammu saanud klassikaks ja leidnud auväärse koha igas eesti kunsti ajaloolises ekspositsioonis. Oma kodumaise loomeaja jooksul kujunes Pallase kooliga Haamerist Eesti kandvamaid maalikunstnikke, kelle figuraalkompositsioonid Saaremaa ja Ruhnu randlaste elust kõnelesid üldinimlikel teemadel ja evisid harvaesinevat sügavust. Eerik Haamer oli üks tuhandetest paadipõgenikest, kes 1944. aasta sügisel Nõukogude okupatsiooni eest pagedes valis vabaduse. Näituse kuraator: Reeli Kõiv (Tartu Kunstimuuseum)
	Arhiivid tõlkes. Mängu mõte 04.07. – 28.09.2008, Kumu kunstimuuseum, 4. korrus, B-tiib Loe näituse kohta lähemalt Kumu kunstimuuseumi kodulehelt.
	Koht, mis paneb liikuma 20.06.2008 – 17.08.2008, Kumu kunstimuuseum, 5. korrus Loe näituse kohta lähemalt Kumu kunstimuuseumi kodulehelt.
	Tase '08 07.06. – 22.06.2008, Kumu kunstimuuseum, 4.korrus, B-tiib Loe näituse kohta lähemalt Kumu kunstimuuseumi kodulehelt.
	Gerhard Richter. Ülevaade 06.06 – 17.08.2008, Kumu kunstimuuseum, 4.korrus, B-tiib Loe näituse kohta lähemalt Kumu kunstimuuseumi kodulehelt.
	Maasikasööjad. Paul Kondase naivistlikud maalid 11.04. – 02.11.2008, Kumu kunstimuuseum, 4. korrus, A-tiib Loe näituse kohta lähemalt Kumu kunstimuuseumi kodulehelt.
	Soome kunsti kuldaeg. Meistriteoseid Turu Kunstimuuseumi kogust 28.03. – 08.06. 2008, Kumu kunstimuuseum, Suur saal Loe näituse kohta lähemalt Kumu kunstimuuseumi kodulehelt.
	Põhi ja kirre: kontinentaalne alateadvus 14.03. – 18.05.2008, Kumu kunstimuuseum, 5.korrus Loe näituse kohta lähemalt Kumu kunstimuuseumi kodulehelt.
	Arhiivid tõlkes. "Vaba kunsti" töötuba Moskvas 1957 07.03. – 25.05. 2008, Kumu kunstimuuseum, 4. korrus, B-tiib Loe näituse kohta lähemalt Kumu kunstimuuseumi kodulehelt.
	Reis maale. Etnograafilised tüübid fotos 22.02. – 14.09.2008, Kumu kunstimuuseum, 3. korrus, B-tiib Loe näituse kohta lähemalt Kumu kunstimuuseumi kodulehelt.
	Leonhard Lapin. Koodid 21.12.2007 – 17.02.2008, Kumu kunstimuuseum, 5.korrus Loe näituse kohta lähemalt Kumu kunstimuuseumi kodulehelt.
	Joan Miró maastikud 14.12.2007 – 09.03.2008, Kumu kunstimuuseum, Suur saal Loe näituse kohta lähemalt Kumu kunstimuuseumi kodulehelt.
	Quobo. Kunst Berliinis 1989 - 1999 07.12.2007 – 17.02.2008, Kumu kunstimuuseum, 5. korrus Loe näituse kohta lähemalt Kumu kunstimuuseumi kodulehelt.
	Valguse aed. Esa Laurema 24.11.2007 – 03.02.2008, Kumu kunstimuuseum, 2. korruse fuajee Loe näituse kohta lähemalt Kumu kunstimuuseumi kodulehelt.
	Arhiivid tõlkes. Virtuaalne documenta 23.11.2007 – 24.02.2008, Kumu kunstimuuseum, 4. korrus, B-tiib Loe näituse kohta lähemalt Kumu kunstimuuseumi kodulehelt.
	Kestev minevik. Nõukogude aja märgid uuemas eesti kunstis 09.11.2007 – 30.03.2008, Kumu kunstimuuseum, 4.korruse A-tiiva projektiruum Loe näituse kohta lähemalt Kumu kunstimuuseumi kodulehelt.
	Metafoor ja müüt. Kirjanduslikud ja ajaloolised motiivid 19. ja 20. sajandi vahetuse Poola kunstis 02.11.2007 – 10.02.2008, Kumu kunstimuuseum, 3. korrus, B-tiib Loe näituse kohta lähemalt Kumu kunstimuuseumi kodulehelt.
	Tallinna XIV Graafikatriennaal 18.10. – 25.11.2007, Kumu kunstimuuseum, Suur saal ja 5.korrus Loe näituse kohta lähemalt Kumu kunstimuuseumi kodulehelt.
	Hansapanga kunstipreemia. Transverse 05.10. – 28.10.2007, Kumu kunstimuuseum, 1. korruse fuajees Loe näituse kohta lähemalt Kumu kunstimuuseumi kodulehelt.
	Arhiivid tõlkes. Dissidentluse biennaal '77 14.09. – 11.11.2007, Kumu kunstimuuseum, 4. korrus, B-tiib Loe näituse kohta lähemalt Kumu kunstimuuseumi kodulehelt.
	Ars Baltica fotokunstitriennaal 11.08. – 30.09.2007, Kumu kunstimuuseum, 5. korrus Loe näituse kohta lähemalt Kumu kunstimuuseumi kodulehelt.
	Henn Roode. Modernist saatuse kiuste 29.06. – 30.09.2007, Kumu kunstimuuseum, Suur saal Loe näituse kohta lähemalt Kumu kunstimuuseumi kodulehelt.
	Kirg. Eduard Wiiralti varane looming 08.06. – 21.10.2007, Kumu kunstimuuseum, 3. koruse B-tiivas Loe näituse kohta lähemalt Kumu kunstimuuseumi kodulehelt.
	Mälu tagasitulek. Uus kunst Venemaalt 12.05. – 29.07.2007, Kumu kunstimuuseum, 5. korruse galerii Loe näituse kohta lähemalt Kumu kunstimuuseumi kodulehelt.
	Priit Pärn 30.03. – 21.10.2007, Kumu kunstimuuseum, 4. korruse A-tiiva projektiruum Loe näituse kohta lähemalt Kumu kunstimuuseumi kodulehelt
	Jaan Toomik 08.03 – 20.05.2007, Kumu kunstimuuseum, Suur saal Loe näituse kohta lähemalt Kumu kunstimuuseumi kodulehelt.
	Kaheksakümnendad sulgudes 19.01. – 02.09.2007, Kumu kunstimuuseum, 4. korrus, B-tiib Loe näituse kohta lähemalt Kumu kunstimuuseumi kodulehelt.

Logi sisse

Registreeru

Unustasid parooli?

Näituste vaated

Filiaalid

Eesti Kunstimuuseum

Kontakt