Eesti kunstiajaloos on viimasel aastakümnel esitletud Henn Roodet (1924-1974) kõige sagedamini nõukogude süsteemi märtrina, kes pidi veetma oma olulisemad kujunemisaastad Siberis, Karaganda vangilaagris. Arreteerimise aluseks fabritseeriti süüdistused nõukogudevastases tegevuses, tegelikkuses püüti andekamate üliõpilaste tasalülitamisega tühistada "Pallase" meelsust elus hoidva Tartu positsiooni kunstikeskusena. Viimane võimudel ajapikku õnnestus, Roode jäi aga oma moodsa kunsti usutunnistusele truuks. Naasnud laagrist ja lõpetanud katkenud kunstiõpingud, sedapuhku küll Tallinnas ERKIs, kujunes temast üks veendunumaid moderniste ja radikaalsemaid kunstiuuendajaid II maailmasõja järgses Eesti kunstis.

Foto: Stanislav Stepaško