Soome kunst saavutas üle-euroopalise tuntuse 1900. aasta Pariisi maailmanäitusel, mil Soome paviljon osutus üheks maailmanäituse populaarseimaks. Selleks ajaks olid soome kunstnikud omaks võtnud loodusläheduse ja tõepärasuse nõude, jõudnud selle kaudu koduse põhjamaise looduse avastamiseni ja rahvalike teemadeni. Sajandivahetusele eelnenud kümnendil põimusid soome kunstis oma juurte otsimine Karjala küladest, rahvuslikkuse idee ja Venemaa poliitilise surve vastu suunatud mässumeelsus. See kõik seostus toona "dekoratiivseks" nimetatud lihtsustatud pildikeele loomise ja kasvanud huviga inimese hingemaailma vastu. Talvine inimtühi maastik, ürgne laas, müüdid ja muistendid – just siit otsiti ärkamiseajal rahvusliku identiteedi ülesehitamiseks vajalikke sümboleid.

Foto: Stanislav Stepaško