Näituste vaated 2010

24.11.–05.12.2010 Kumu kunstimuuseum, Sõprus, Artis, Solaris, Coca-Cola Plaza, Kosmos, Kinomaja ja Von Krahli teater 
Kumu kunstimuuseum korraldab Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivali põhiprogrammi ajal kunstnik Kaarel Kurismaa teoste väljapaneku. Mitut meelt korraga haaravad kunstiobjektid ja videoprojektsioonid seatakse üles Tallinna peamistesse linastuspaikadesse: Kumu, Sõprus, Artis, Solaris, Coca-Cola Plaza, Kosmos, Kinomaja ja Von Krahli teater. Eesti kineetilise kunsti silmapaistvaima esindajana on Kaarel Kurismaa looming ainulaadne ning vaimukas. Kunstnik kasutab oma kunsti loomisel erisuguseid materjale ning valmisesemeid, mis on lavastusliku lähenemisega seatud teravmeelseks ja esteetiliselt nauditavaks tervikuks. Teoseid ühendab läbiva joonena mängulisus, absurdimaigulisus ja iroonia. 14. Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivalil väljapandud teosed pärinevad ajavahemikust 1973–2010 ning neis on kunstnikule omaselt ühendatud heli, vormi ja liikumise kooskõla.

Väljapaneku kujundas: Mari Kurismaa

30.10.2010-02.01.2011, Kumu kunstimuuseumi V korruse nurgasaalis 
2003. aastal valminud maali eksponeeritakse Kumus esmakordselt, varem on meie kunstipublikul olnud võimalus teost näha 2004. aasta talvel Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos. Sirje Runge on ise öelnud: "See maal on minu armastusavaldus maailmale", ning ei midagi vähemat kui "suur" ei saa tõepoolest öelda armastuse kohta, mis rullub vaataja ette lahti kümnemeetrise hõbetatud maalina, tervet lõuendirulli hõlmava materjali- ning faktuuritundliku minimalistliku suurvormina. Minimalistlikule kunstile omaselt sünnib ka see teos tegelikult kohtumisel vaatajaga, olles igal ajahetkel sõltuvalt valgusest ja vaatamisrakursist täiesti erinev, ainukordne. Selle maali vaatamine saab olla eelkõige protsess, väga isiklik kohtumine "Suure Armastusega".

28.10.2010-02.01.2011, Kumu kunstimuuseumi kaasaegse kunsti galeriis 
Näitusel "Kõik saab korda" on väljas kaheksa videoinstallatsiooni seitsmelt autorilt, kelle hulgas on nii klassikaprooviga rahvusvahelisi superstaare, tõusvaid tähti kui ka kohalikke tuntud nimesid. Väljapanek annab ülevaate klassikalise videokunsti parimatest stiilinäidetest, tehes seda läbi temaatilise fookuse. Näitusepealkiri on laenatud noore hollandi kunstniku Guido van der Werve teosest ning eksponeeritud videote ühisosaks on tõukumine piirsituatsioonist, enese proovilepanek, katse sõnastada teadvuse ja alateadvuse hirmutavamaid soppe. Kokkuvõtteks lubab näitus küll mõtlikku, ent siiski helget koondpilti ning võimsaid visuaalseid ja emotsionaalseid elamusi pakkuvat tervikut.

Näituse kuraator: Maria-Kristiina Soomre
Näituse kujundaja: Berit Teeäär

8.10 – 19.12.2010, Kumu kunstimuuseumi IV korrus B-tiivas^&mbsp;
Näitus tutvustab 1944. aastal Eestist lahkunud või juba võõrsil sündinud fotograafide loomingut ning valikut väliseesti fotoarhiividest. Kümnekonna fotograafi seas on nii Eestis varem tuntud kui ka seni tundmatuid nimesid.

Näituse koostajad: Eha Komissarov ja Ellu Maar
Näituse kujundaja: Liina Siib

24.09.2010 – 23.01.2011, Kumu kunstimuuseumi III korruse B-tiivas 
Väljapanek pakub unikaalse sissevaate Inglise maastikumaali tähe John Constable'i (1776–1837) tööprotsessi, kaardistab kunstniku ajaloolist ja kestvat mõjujõudu ning tänaseni püsivat autoriteeti. Näituse põhirõhk on John Constable'i sundimatult ja temperamentselt maalitud õlivisanditel, mida kunstiajaloolased hindavad isegi kõrgemalt kui tema lõpuni viimistletud suureformaadilisi õlimaale. Constable maalis otse natuurist koduse Inglismaa küla- ja maastikuvaateid, püüdes tabada hetke kordumatust. Tema hoogsad ja väljendusrikkad õlivisandid annavad suurepäraselt edasi vahetuid loodusmuljeid. Loomulikkust ja tõelähedust taotleva maalilaadiga vastandus Constable ajastu domineerivale, dramatismi ja fantaasiat väärtustavale romantilisele kunstikäsitlusele.

Näituse koordinaator: Ragne Nukk

3.09.2010 – 2.01.2011, Kumu kunstimuuseumi suur saal 
Näitus "Eesti kunst paguluses" toob publikuni ligi 250 kaasmaalaste poolt võõrsil loodud kunstiteost. Suurt osa näitusele koondatud töödest saab Eestis näha esmakordselt, sest enamik neist kuulub erakogudesse Rootsis, Kanadas ja USA-s ning satub publiku ette haruharva. Teise maailmasõja lõpuks oli kodumaalt põgenikena lahkunud üle 70 000 inimese ning Eesti kultuurikoldeid tekkis üle maailma. 1950. aastate alguseks kujunes välja kolm põhilist pagulaskultuuri keskust: Stockholm, Toronto ja New York. Kumu väljapanek toob vaatajani ulatusliku ülevaate viiekümne aasta jooksul, aastail 1944–1991, võõrsil loodud eesti kunsti.

Näituse kuraatorid: Kersti Koll (Eesti Kunstimuuseum), Tiiu Talvistu (Tartu Kunstimuuseum) ja Reet Mark (Tartu Kunstimuuseum)
Näituse kujundaja: Tiit Jürna

29.06– 5.12. 2010, Kumu kunstimuuseumi IV korruse graafikakabinetis 
Väljapaneku eesmärk on tuua esile metafüüsilised maastikuvaated kui omaette nähtus 1970.–1980. aastate eesti graafikas. Metafüüsiline efekt sünnib (inim)tühja, üleliigsetest detailidest ja tegevusest puhastatud pildiruumi kaudu, mis tekitab erilise psühholoogilise, kummaliselt ja sugestiivselt, mõjuva tunde. Maastikuvaadete rohkuse kõnealuse perioodi kunstis põhjustas 1970. aastatel suurenenud huvi keskkonnateema vastu, mida võimaldas uuel tasandil teostada samal ajal esile tõusnud hüperrealismi meetod (Edward Hopper). Lisaks mängis olulist rolli suhestumine ajaloolise kunstipärandiga (Giorgio de Chirico metafüüsilised linnamaastikud) ja selle mitmeplaaniline tõlgendamine.

Näituse koostaja: Elnara Taidre

11.06.–12.09.2010, Kumu kunstimuuseumi III korruse B-tiivas 
Värvist rõkkav väljapanek pakub üllatusi ja võrdlusainet: eksponeeritud on nii rahvusvaheliste maalikuulsuste (Paul Signac, Henri-Edmond Cross, Maurice Denis, Maximilian Luce, Paul Sérusier, Louis Valtat, Verner Thomé) kui ka kodumaiste maalijate (Konrad Mägi, Villem Ormisson, Herbert Lukk, Konstantin Süvalo) teoseid. Kõiki neid kunstnikke seob kiindumus värvitäppi, igatsus värviharmoonia ja tasakaalustatud pildipinna järele. 19. sajandi impressionistid olid vabastanud värvi ja leidnud võimaluse spontaanse maalimisviisi abil jäädvustada põgusat ja mööduvat. Sajandi lõpul esile kerkinud noored kunstnikud eesotsas Georges Seurat ja Paul Signaciga püüdsid eelkäijate kogemusele toetudes loodusmuljeid korrastada, kasutades seejuures uusimaid nägemise ja optika vallas tehtud teaduslikke uurimusi. Usuti, et pildi emotsionaalne sisu on väljendatav värvi, tooni ja joone rangelt mõõdetud suhte abil. Lõuend asendas neoimpressionistide loomingus silma võrkkesta, millel värvilaigukesed nägemismuljeks vormiti. Neoimpressionistide peamine tööriist – värvipunkt – inspireeris mõisted puäntillism (point – pr k punkt) ja divisionism (diviser – pr k jaotama).

Näituse kuraator: Tiina Abel
Kuraatori abi: Liisa Kaljula
Näituse kujundaja: Inga Heamägi

21.05.–05.09.2010, Kumu kunstimuuseumi sisehoovis 
Soome arhitekti Pekka Vapaavuori projekteeritud Kumu hoone arhitektuur ja Eero Hiironeni skulptuurilooming toetuvad sarnastele loomingulistele ideaalidele. Neid ühendab 20. sajandi modernistlik traditsioon ja meie põhjanaabrite ehitus-, rakendus- ja vabasid kunste iseloomustav eriliselt ehe loodusmaterjali tunnetus. Professor Eero Hiironen (s 1938) läheb Soome kunstiajalukku läbi aegade ühe kõige produktiivsema skulptorina, kes on arvukatel näitustel osalenud kokku 500 tööga ning on 40 monumendi autor. Väljapanek "Maa ja vee kahekõne" Kumu sisehoovis annab meeldejääva ülevaate Hiironeni mitmesuguses mõõtkavas ja erinevates tehnikates valminud loomingust, lisaks eksponeeritakse Kumu vestibüülis Hiironeni 1960.–1970. aastate op-stiilist lähtuvaid assamblaaže peeglitega.

Näituse kuraator: Eha Komissarov

14.05.– 10.10. 2010, Kumu kunstimuuseumi kaasaegse kunsti galeriis 
Näitus lähtub asjaolust, et maalikunst on Eestis jätkuvalt populaarne meedium: maalimisega tegelevad nii professionaalid, autsaiderid kui ka kunstisõbrad ning seda maalitulva ei reguleeri mingid normid, kuna erinevad subkultuurid viljelevad isiklikke maalikoode. Nende kõrval tegutsevad galeriid on suutnud viimase kümne aasta jooksul käivitada ulatusliku ilusa, kommertsiaalsel baasil toimiva maalikunsti tootmise, kuid galeriiniši domineerimisest Eesti maalikunstis siiski veel rääkida ei saa. Maali on meil seega palju, maalist räägitakse palju ning aeg-ajalt tekib vajadus kokkuvõtete tegemise järele. "Muutuv maalikunst" esineb publikut teavitavas rollis ja rõhuasetus langeb nüüdismaali võimaluste tutvustamisele.

Näituse kuraator: Eha Komissarov
Näituse kujundaja: Urmas Muru

30.04 – 8. 08.2010, Kumu kunstimuuseumi suur saal 
Näitus annab ülevaate leedu kunsti suurkuju Mikalojus Konstantinas Čiurlionise (1875–1911) loomingust, teosed pärinevad M. K. Čiurlionise Riiklikust Kunstimuuseumist Kaunases. Tegu on esmakordse ulatusliku Čiurlionise loomingu ülevaatega Eestis – paari tema originaali eksponeeriti küll Eesti Kunstimuuseumis 1983. aastal toimunud Leedu maaliklassika näitusel, ent sedapuhku on temalt väljas 55 teost. Originaalset kunstnikku-sümbolisti eristab see, et ta oli ühtaegu ka silmapaistev helilooja, kelle muusikaline mõte kajab vastu tema fantaasiarikkas kujutavas kunstis.

Näituse kuraator: Mai Levin
Näituse kujundaja: Mari Kurismaa

8.04 – 26.09.2010, Kumu kunstimuuseumi IV korruse B-tiivas 
Näitus toob vaatajate ette põnevad leiud ja juba tuntud teosed varasest nõukogude eesti kunstist, keskendudes tollases ideoloogias ja kultuuris olulist rolli mänginud uut tüüpi naisekujule.

Näituse kuraatorid: Katrin Kivimaa (Eesti Kunstiakadeemia) ja Kädi Talvoja (Eesti Kunstimuuseum)
Näituse kujundaja: Eva-Maria Gramakovski

5.02.– 25.04.2010, Kumu kunstimuuseumi V korrus 
Rahvusküsimuste temaatika aktuaalsust on raske üle hinnata. Kohalikus Eesti kultuuriruumis on viimastel aastatel üheks enim vastasseisu, viha ja vägivalda põhjustanud sündmuseks afäärid erinevaid ajalookäsitlusi põlistavate monumentide ümber. Euroopast ja maailmast kuuleme pidevalt illegaalsetest immigrantidest, Schengeni viisaruumist, aga ka paremäärmuslikust liikumisest ning rassistlikel põhjustel neonatside poolt toime pandud kuritegudest. Kes võib Eestis ja Euroopas elada ja millistel tingimustel? Kellel on õigus siinse elu asjades kaasa rääkida? Kes võib nõuda poliitilisi õigusi ja kes peab leppima lihtsalt võimalusega teenida ja tarbida? Näitus "Räägime rahvuslusest! Ideoloogia ja identiteedi vahel" julgeb kahelda esmapilgul loomulikus ning kutsub üles uuesti läbi mõtlema kollektiivse eneseteadvuse mehhanisme kaasaegse maailma kontekstis.

Näituse kuraator: Rael Artel

22.01.– 30.05.2010, Kumu kunstimuuseumi III korruse B-tiivas 
Anton Starkopfi (1889–1966) looming on oluliselt mõjutanud modernistliku skulptuuri arengut 1920.–1930. aastate Eestis. Starkopf tõi eesti skulptuuri uuenduslikke ainevaldkondi ja saksa ekspressionismist mõjutatud figuurikäsitluse ning oli Eesti esimese rahvusliku kunstikooli "Pallas" üks asutajaid 1919. aastal. Starkopfi teened sõjaeelse rahvusliku kunstnikepõlvkonna kasvatamisel on erakordselt suured.

Näituse kuraator: Ahti Seppet
Näituse koordinaator: Juta Kivimäe