Näituste vaated 2013

13.02-26.05.2013, Kumu kunstimuuseum
Inimkeha ja nägude kujutistega manipuleerivad plakatid muudavad graafikakabineti mänguliseks portreegaleriiks.
„1980. aastaid on nimetatud Eesti plakatikunsti kõrgajaks, mil eelkõige kultuurivaldkonna tellimustena sündinud tööd kompisid plakati kui kunstiliigi võimalusi ja piire,” ütles näituse kuraator Madli Mihkelson. „Sellele perioodile iseloomulikest kunstilistest ja trükitehnilistest otsingutest ning eksperimentidest annavad näitusel tunnistust peamiselt fotomontaažil ja -lavastusel põhinevad teosed.”
Välja on pandud valdavalt näituseplakatid, kuid nende kõrval võib näha ka filmi-, teatri- ja üksikuid ühiskondlik-poliitilisi plakateid. Enim on näitusel esindatud 1980. aastate produktiivsemate plakatikunstnike tandemi Villu Järmuti ja Enn Kärmase looming. Lisaks neile on välja pandud töid ka sellistelt tuntud plakatistidelt nagu Ülo Emmus, Vladimir Taiger, Ruth Huimerind jt.

Näituse kuraator: Madli Mihkelson

28.05-06.10.2013, Kumu kunstimuuseum
Kaljo Põllu (1934–2010) oli pidevas muutumises loovkunstnik ning eesti kunstielu võimas uuendaja ja teoreetik. Kutsumuselt õppejõud ja hariduselt klaasikunstnik, oli Põllu ka üks tähelepanuväärsemaid eesti graafikuid 1960.–1980. aastatel. Pealkirja „Eesti maastik” all teostas Kaljo Põllu alates 1973. aastast vähemalt 30 erinevat sügavtrükki. Samaaegsete suurte graafikasarjade („Kodalased”, „Kalivägi” jt) kõrval olid maastikugravüürid neile eeltööks ja kujutamisobjektiga kontaktihoidmiseks. Eesti maastiku kujund kasvas Kaljo Põllu graafikas suurejooneliseks, samas lihtsaks arhetüübiks. Metsotintomaastikud moodustavad seni eraldi eksponeerimata unikaalse graafikasarja.

Näituse kuraator: Anne Untera

18.01.2013-21.04.2013, Kumu kunstimuuseum
Reedest, 18. jaanuarist on Kumu kunstimuuseumi kaasaegse kunsti galeriis ning sisehoovis avatud mahukas Raoul Kurvitza personaalnäitus. Eksponeeritud on installatsioonid, performance‘id, maalid, ja objektid 1980. aastate lõpust tänaseni. Näitus tutvustab valikuliselt ka Kurvitza video- ja muusikaloomingut.
„Raoul Kurvitz töötab eri meediumites, teda huvitavate teemade ring on lai, ulatudes filosoofiast popkultuurini,” ütles näituse kuraator Kati Ilves. „Näitus toob vaatajani kunstniku tähelepanuväärsemad teosed, millest paljud kuuluvad praeguseks juba eesti kaasaegse kunsti klassikasse. Näitusel on väljas nii uusi töid kui ka näituse tarbeks taasloodud vanu objekte.”

Näituse kuraator: Kati Ilves

10.05.-09.09.2013, Kumu kunstimuuseum
„Aed kuulub looduse juurde, olles lahutamatu mõistetest maastik, maakoht, metsik loodus. Sellega on seotud müütilised paigad, nagu Eedeni aed, Arkaadia ja Elüüsiumi väljad,” ütles näituse kaasaegse osa kuraator Eha Komissarov. „Samas on pargid ja aiad inimlikustatud looduse märgid, mille sündi juhtis idee saavutada mitmemõõtmelisuses kogetav vaimne nauding.”
Liis Pählapuu kureeritud 19.–20. sajandi esimest poolt käsitlevas näituseosas 3. korrusel avatakse kunsti, ilu, traditsioonide ja looduse omavahelisi suhteid. Samuti tuuakse välja kontrast baltisaksa kultuuri ja Eesti riikliku iseseisvuse mõjude vahel kujutavas kunstis.
5. korrusel tegelevad kaasaegsed kunstnikud ja arhitektid ruumi muundumisega ning kultuuri ja looduse vahekorraga. Viimastel aastakümnenditel on just urbanismi ja ökoeluviiside leviku vahendusel lisandunud uusi ja produktiivseid kunstiplatvorme.
Kumu sisehoovis saab otsida Margit Säde Lehni kureeritud helipõhise vabaõhuprojekti „Kõndides mööda salateid” teoseid. Eesti Kunstiakadeemia maastikuarhitektuuri osakonna eestvedamisel valminud installatsioon „Ananass või artišokk?” katab Kumu promenaadtrepi Tallinna mahajäänud aedadest kokku korjatud taimedega.

Näituse kuraatorid: Liis Pählapuu, Eha Komissarov, Margit Säde Lehni

08.02.-18.05.2013, Kumu kunstimuuseum
Jaapani anime on filmide „Akira” (1988) ja „Ghost in the Shell” („Hing anumas”, 1995) läbilöögist alates olnud globaalse popkultuuri maastikul tähelepanuväärsel kohal. Näitus „Ulmelised ruumid ja linnavisioonid. Jaapani animatsiooni kõrghetked” esitab žanri kõrgajast, 1990. aastatest pärit olulisemate teadusulme animefilmide loomise käigus valminud joonistusi ja taustaplaane. Kunstnikke, nagu Hideaki Anno, Haruhiko Higami, Kōji Morimoto, Hiromasa Ogura, Mamoru Oshii ja Takashi Watabe ühendab omavahel huvi teadusulme animefilmi žanri real-kei vastu, mida iseloomustavad realistlikult ja veenvalt esitatud võimalikud maailmad, tulevikulinnad ja -maastikud. Need kunstnikud on töötanud erinevate kooslustena tähtsamate filmiprojektide juures ning oluliselt mõjutanud meie nüüdisaja arusaama tüüpilisest animefilmi stiilist.

Näituse kuraatorid: Stefan Riekeles ja David d’Heilly
Näitus toimub koostöös: Obra Social Caja Madrid (Hispaania)

22.02.-02.06.2013, Kumu kunstimuuseum
„Come In” on näitus, mis vaatleb kunsti seost disaini ja argiobjektidega ning uurib erinevate mööbliesemete, sisekujundusobjektide ja interjöörilahenduste iseloomulikke jooni ning vaatamis- ja kasutusviise,” ütles näituse koordinaator Kati Ilves. „Väljapanek võrgutab ja ahvatleb vaatajat, et juhtida tähelepanu disaini loodavale olustikule ning seda iseloomustavatele omadustele ja tavadele.”
Näitusel olevate mööbliesemete disain määratleb end kitsalt esmase visuaalse mulje andjana. Esmapilgul täiesti tavaliste interjöörielementidena näivad disainilahendused − pingid, diivanid, lauad, lauanõud, interjööri kuuluvad asjad ja muud objektid − osutuvad lähemal vaatlusel düsfunktsionaalseteks. Kasutusväärtuse ja funktsionaalsuse asemel panustavad need objektid hoopis vaataja vastuvõtule ja kommunikatiivsele situatsioonile. Need on objektid, mille eesmärk on eelkõige peegeldada ideid, mõttearendusi ja kohatõlgendusi, mida erinevad sisekujundus- ja arhitektuurielemendid loovad ja pakuvad.

Näituse kuraator: Renate Goldmann, PhD
Näitus toimub koostöös Ifa ja Goethe Instituudiga

25.01.-28.04.2013, Kumu kunstimuuseum
Näitus koondab Jaan Koorti (1883–1935) teoseid tema erinevatest loominguperioodidest, kus on esindatud üldrahvalikult tuntud tähtteosed, näiteks pronksi valatud „Metskits” (1929), rahvusromantilised puu- ja graniitportreed, mitmed abikaasa ja laste portreed ning muud erinevates materjalides korduvad õnnestunud motiivid. Samuti esitleb näitus Koorti Pariisi agulivaateid ja cézannelikke natüürmorte, mis on varase eesti modernismi võõrandamatu osa. Jaan Koort valitses mitmeid skulptuurimaterjale, ta tõi eesti skulptuuri raskelt käsitletava basaldi ja graniidi, ent lõi skulptuure ka liivakivist, marmorist ning erinevatest puuliikidest.

Näituse kuraator: Juta Kivimäe

22.11.2013-19.04.2014, Kumu kunstimuuseum
Teise maailmasõja järgsest ebastabiilsusest ja stalinlikust kunstipoliitikast karastatud pallaslase loominguline kõrgaeg oli Hruštšovi sula ajal. Lepo Mikko suutis tabada ja edasi anda olemuslikku optimismi, mis iseloomustas 1950. aastate lõpust kuni 1960. aastate teise pooleni Nõukogude Eesti ühiskonda. Näitus tutvustab nii monumentaalseid ühiskondlikku temaatikat käsitlevaid maale kui ka väiksemaformaadilisi, ent teostuselt ehk huvitavamaidki teosed, millele eesti kunstis on raske midagi kõrvale seada. Rohkem kui 30-aastase pausi järel on võimalik tutvuda kunstniku loominguga kogu selle mitmekesisuses.

Näituse kuraator: Anu Liivak

18.10.2013-09.02.2014, Kumu kunstimuuseum
Väljapanek keskendub Eesti maalikunsti kuuekümnendate põlvkonna ühe juhtfiguuri Nikolai Kormašovi (1929–2012) varasele, kõige otsingulisemale loominguperioodile. Nikolai Kormašov kuulub Eesti kunstis nn kuuekümnendate põlvkonda, kelle ülesandeks sai stalinistliku sotsrealismi dogmadest lahti murdmine. Näitus vaatleb kunstniku loomingut kümnendi lõikes, tema kaasaegse vormi otsinguid ja isikupära kujunemist. Väljapaneku keskmes on nn temaatilised maalid – nõukogulik žanr, mida on seostatud eelkõige tellimuskunstiga. Kormašovi jaoks ei olnud temaatilised maalid siiski pelgalt tellimuskunst. Just selles žanris lõi kunstnik aastakümnendi keskel oma võimsamad ja omanäolisemad teosed.

Näituse kuraator: Kädi Talvoja

27.09.2013-12.01.2014, Kumu kunstimuuseum
Kumu kaasaegse kunsti galeriis Eesti esimene suurem helikunstile pühendatud näitus „Sünkroonist väljas. Helikunstist vaatega minevikku”. Esindatud on kaheteistkümne Eesti ja väliskunstniku tööd, mis loovad ülevaate helikunstist kui mitmekülgsest kunstimeediumist. Käesoleval näitusel eksponeeritud kunstnike tööd näitavad, kuivõrd mitmesugune on helipõhine kunstimeedium. Väljapaneku üheks eesmärgiks ongi alustada Eesti-siseselt selle suhteliselt uue meediumi kaardistamise ja põhjalikuma analüüsiga.
Termin „helikunst” (ingl sound art) sisaldab kõiki heli, kuulmise ja kuulamisega seotud fenomene ja praktikaid. Alles eelmise sajandi lõpul omaette vormina välja kujunenud helikunst hõlmab endas väga mitmekülgseid kuulmistajule orienteeritud tegevusalasid (visuaalne muusika, heliskulptuurid, helipoeesia, eksperimentaalmuusika, happening‘id, esitused jt).

Näituse kuraatorid: Kati Ilves ja Ragne Nukk

14.06.-06.10.2013, Kumu kunstimuuseum
Irving Penni (1917–2009) peetakse üheks meie aja silmapaistvamaks fotograafiks. Tegutsedes nii reklaam- kui ka moefoto valdkonnas, hinnati teda kõrgelt mõlemal alal. Penn töötas isikupäraste portreede, moefotode ja vaikelude seeriatega välja ainuomase stiili, mida iseloomustavad läbimõeldus, hoolikalt seatud detailid ja minimalistlik väljenduslaad. Pildistas ta peaaegu eranditult ateljees – eelkõige Manhattanil asuvas tööruumis, ent reisidel ka peatuspaikadesse püstitatud ajutises stuudios. Näitus „Irving Penn. Üks ja mitu maailma” eksponeerib töid Penni tuntumatest fotoseeriatest.

Näituse kuraatorid: Andreas Nilsson ja John Peter Nilsson
Näituse korraldaja: Moderna Museet Rootsi koostöös Kumu kunstimuuseumiga

20.09.2013-12.01.2014, Kumu kunstimuuseum
Väljapanek uurib Eesti kunsti ja fotograafia kokkupuutepunkte ning fotograafia sünniga kaasnenud pildimaailma muutusi – paljude kunsti funktsioonide kandumist fotograafiale. „19. sajandil, nagu fotograafia algusaegadel mujalgi Euroopas, innustusid fotograafilistest menetlustest ka Eestis eelkõige kunstnikud. Siinsed esimesed fotograafid Georg Friedrich Schlater, August Hagen, Louis Höflinger olid tuntud maalijad ja graveerijad,” ütles näituse kuraator Tiina Abel. „Kaamera viis maailma jäädvustada pakkus maalikunstnikele uusi pildikompositsioone, suunas tähelepanu kollaaži printsiibile ja fragmendile, tekitas huvi argielu, liikumise ja valgusefektide vastu.”

Näituse kuraator: Tiina Abel

28.06.-03.11.2013, Kumu kunstimuuseum
Teise maailmasõja järgne külma sõja periood mõjutas fundamentaalselt Euroopa poliitilist ja sotsiaalset maastikku, mis kandub edasi ka tänasesse päeva. Samas on paljud külma sõja ajast kehtima jäänud hoiakud anakronistlikud ja sellele osutab ka käesolev näitus. „Kriitika ja kriisid” vaatleb esimest korda tolleaegset kunsti ühtse tervikuna, liigitamata seda ideoloogiliselt, geograafiliselt ja poliitiliselt kaheks eraldi leeriks, Idaks ja Lääneks. Näitusel on väljas tööd Eesti kunstnikelt Raul Meel ja Kaljo Põllu selliste nimede kõrval nagu Damien Hirst, Christian Boltanski, Anselm Kiefer, Jean Tinguely, Alberto Giacometti, Niki de Saint Phalle, Henry Moore, Volf Vostell, Christo, Ilja Kabakov, Gerhard Richter, Lucio Fontana jpt.

Näituse kuraatorid: Monika Flacke, Henry Meyric Hughes, Ulrike Schmiegelt